Vene aeg + Balti erikord
lõplikult pärast üleminekuperioodi 30ndate keskpaigani. Maj edenemine, mõttemaailma
muutumine, keskvalitsuse surve ning rahulolematus viisid uute talurahvaseaduste
vastuvõtuni. Vaidlused rüütelkondades-liberaalid vs konservatiivid. Kokkuvõttes jäid
peale liberaalid-palgatööd ja raharenti pooldavad. 1849 uus talurahvaseadus-mõisniku
õigus nii mõisa-kui talumaale, kuid ei võinud viimast enam mõisamaaks muuta-rent,
müümine. Piirid fikseeriti. Üleminek raharendile. Samad seadused 1856Eestimaal, 1865
Saaremaal.
talurahva omavalitsuse kujunemine-19saj algul hakkas mõisa kõrvale kujunema
talurahva kui seisuse omavalitsus-vallakogukond-esialgu mitmesuguste kohustuste
kollektiivne kandmine. Kogukonna keskseks institutsiooniks vallakohus-talupoegadesse
puutuvad õiguslikud, politseilised, administratiivsed funktsioonid. Vallakohtud koosnesid
3 liikmest,kellest ühe nimetas mõisnik, teise valisid enda seast peremehed ja kolmanda
sulased