ESTOFIILIDE AEG
Rahvaraamatuid.
Aimekirjanduse algus. Ajaleht
Äksi pastor Otto Wilhelm Masing (17631832), eestlasest köstri poeg, seadis nagu teisedki
valgustajad oma kirjanduslikule tegevusele puhtpraktilised eesmärgid: anda talupoegade uusi
teadmisi, õpetada teda oma peaga mõtlema ning elu arukalt korraldama.
Masingu tähtsain teos on ,,Pühhapäwa wahheluggemissed" (1818), millega ta pani aluse eesti
aimekirjandusele. Tema väljaantud ,,Marahhwa Näddala Leht" (182123 ja 1825) on esimene
järjepidevam eesti ajaleht.
Ortograafiaalastest uuendustest oli tähtsam õtähe kasutuselevõtt (varem asendasid seda
kirjas oe, ö, o või e).
Eesti keele ja kultuuri uurimise algus.
Valgustuse rüpes sündisid romantismiideede mõjul tärkas baltisaksa haritlastel tõsisem huvi
eestlaste ajaloo, kultuuri ja identideedi vastu.
Eesti keele ja rahvaluule aktiivsem uurimine algas Pärnu pastori Johann Heinrich
Rosenplänteri (17821846) tegevusega
annaabi.ee 
