Eesti kirjakeel 19.sajandil
Masing
Masing (17631832) oli üritanud oma teostes kirjaviisi lisamärkide abil
eestlastele hõlpsamini arusaadavamaks muuta.
Masingu olulisim eestikeelne väljaanne on Marahwa NäddalaLeht. Selle
väljaande kaudu lisandus eesti kirjakeelde uut sõnavara.
Elu lõpuaastatel koostas Masing suurt eestisaksa sõnaraamatut, millest on
vaid säilinud vaid 26leheküljeline proovivihik.
Ajakiri Beiträge keelemõtte
arendajana
Aastatel 18131832 ilmus J.H. Rosenplänteri eesvõttel 20 numbrit Eestiainelist
saksakeelset ajakirja Beiträge.
Keeleküsimused jäid Beiträges kõlama seisukohad, et keelt tuleb õppida rahva
suust.
Ühiseks kirjakeeleks sobis põhjaeesti keel, mis oli laiemalt levinud ja
seadusepärasem.
1822.aastal toodi välja kirjaviisi normimise vajadus, sest saadi aru, et keelt tuleb
kirjutada nii, nagu seda hääldatakse.
Eduard Ahrens ja uue kirjaviisi sünd
annaabi.ee 
