Eesti 19. sajandi esimesel poolel ettekanne
sellel ajal eestlased ja lätlased;baltisakslased
ainult 5% elanikkonnast
Balti erikord oli baltisaksa aadli seisuslikel
privileegidel põhinev autonoomne
omavalitsussüsteem Läänemere äärsetes
provintsides Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja
Kuramaal.
Balti erikord hakkas välja kujunema Poola ja
Rootsi ajal 1620.1630. aastatel.
Ühine kindralkuberner valitses balti
kubermange kuni 1876. aastani (v.a.
18081819)
1832. kirikuseadusega piirati luteri kiriku
eesõigusi, ametlikuks usuks sai vene
õigeusk.
Baltisakslased olid väga mõjukad Vene
riigiteenistuses ja sõjaväes.
Uuenduste vajalikkus
Eelneval sajandil katsed talupoegade
olukorda parandada ebaõnnestusid.
Kui Aleksander I sai keisriks, otsustas ta
parandada talupoegade ja mõisnike
suhteid
Keiser pooldas pärisorjuse kaotamist,
kuna ta sai aru, et see annab ühiskonnale
halba mõju.
annaabi.ee 
