5 lihtrahvale meeldinud reformi: dekreet emigrantide maade müügi kohta, otsus kogukonna ühismaade jagamise kohta, kõikide feodaalkohustuste kaotamine, maksimumhindade kehtestamine, uus konstitutsioon üldine valimisõigus. Kuulsamad jakobiinid: G. J. Danton, M. Rebespierre, J. P. Marat. Jakobiinide diktatuur: 179327 juuli Riigipööre 1794 Miks inimesi hukati: jakobiinide poliitiline vastane, juhuslikult pillatud sõna, ,,kahtlased." Parandati Pr kaitsevõimet. Direktoorium: 17951799 Seadusandlik võim Seadusandlikul Korpusel, täidesaatev võim Derektooriumil (5 liiget), võimul uusrikkad, jätkusid revolutsioonisõjad kus tõusis esile Napoleon. Esmane ül vabariigi kindlustamine revolutsioonisõdadeks. Muutused prantslaste mõtlemises: harjuti sõdimisega ja kadus tahe teha tööd, kasvas auahnus ja karjerism. Revolutsioonisõjad kasvavad üle vallutussõdadeks. Konsulaat: 17991804 3 konsulit. I konsul Napoleon, tohutu võim, vormiliselt vabariik, tegelikult
aastal diviisikindraliks. Peale seisma jäänud Egiptuse sõjakäiku (1798 1799), läks Napoleon tagasi Prantsusmaale ning haaras võimu enda kätte, lõpetades Suure Prantsuse Revolutsiooni. Revulatsioon : Paljud uskusid, et just tema suudab revolutsioonijärgse ebastabiilsuse asendada tugeva valitsusega, ja tervitasid tema valitsema asumist rõõmuga. Kui kahe aasta pärast suutis ta Direktooriumi ehk tolleaegse Prantsuse valitsuse (tegutses aastatel 17951799) kukutada, siis asus ta ise valitsema esimese ja kõige suurema võimuga konsulina, seejärel ainukonsulina. 1802. aastal määrati Napoleon eluaegseks konsuliks. Napoleoni toetasid nii sõdurid, enamik kindraleid kui ka talupojad, sest viimased olid revolutsiooni ajal saanud maad ja ühes sellega ei olnud nad vana korra taastamise poolt. Napoleoni loodud riik oli sõjalisbürokraatlik diktatuuririik. Keiser : Sellele järgnes enda kroonimisprotsess Prantsusmaa keisriks 1804.