Asutav Kogu: 9. Juuli 17891791 kolmanda seisusega ühines osa aadlikke ja vaimulikke ning lubati rajada uus riigikord konstitutsiooiline monarhia. Tähtsamad aktid: kaotati sisuslikud eesõigused, võrdsustati kõigi maksustamine ja pääs riigiametitesse, talupojad vabastati teotööst, kaotati kirikukümnis, kirikumaade müümine kõigile soovijatele, kaotati tsunftid, inimese ja kodanikuõiguse deklaratsioon, 1791 a põhiseadus konstit. monarhia e võimude lahusus. Seadusandlik Kogu: 17911792 Muutused parlamendis: parempoolsed monarhistid konst monarhia, vasakpoolsed zirondiinid vabariik, ultravasakpoolsedmontanjaaridvabariik (lihtrahva huvid), jakobiinide klubi montanjaarid ja zirondiinid. Teiste riikide suhtumine: Euroopa monarhid kuulutasid revolutsioonilisele Prle sõja Ingl, Preisimaa, Austriarevolutsioonisõjad+ Prlt põgenenud aadlikud. SK tegevus: ,,Isamaa on hädaohus," ,,Marseljees," Louis XVI ja Marie Antoinette üritasid põgeneda.
Projekteeris ja ehitas välja Prantsuse päritolu arhitekt Pierre Charles L´Enfant (eeskuju Pariisi Versailles´lossi põhiplaanist) VALITSEMINE Valitseb kohalikult valitud linnapea 13 liikmeline linna volikogu USA kongressil osariigi suhtes ülemvõim (võimuses muuta Washingtoni kohalikke seadusi) USA PEALINNAKS SAAMINE 16 juuli 1870 kiitis USA residents selle otsuse heaks täpsed alad määras George Washington 17911792 tegid Andrew Ellicott ja tema assistentide uurimistöö föderaalala kohta ning paika pandi täpsed piirid (paigutati ka piirikivid , millest osad tänaseni säilinud) Nimi Columbia (the District of Columbia ) tuleb tolle aja (1871) USA poeetilisest nimetusest 1800 pidas kongress seal oma esimesed läbirääkimised HARIDUS Linnas kokku 123 avalikku kooli 2011. aasta seisuga käis nendes koolides kokku 46 191 õpilast Seal asub ka mitmeid ülikoole