Peeter I
Preobraženski külas. 1676. aastal suri Vene tsaar, Peeter Suure isa, Aleksei Mihhailovitš ning 6
aastat hiljem, aastal 1682, suri ka Peeter I poolvend tsaar Fjodor Aleksejevitš, mis pani Peeter I
võimuvõitluse keskpunkti. 1689. aastal, pärast poolõe Sofia Aleksejevna ebaõnnestunud
paleepöördekatset sai Peeter I troonile. Ainuvalitsejaks sai ta 1696. aastal, kui ta poolvend Ivan V
suri.
Peeter Suure esimene iseseisev sõjaretk toimus juba koheselt peale ainuvalitsejaks saamist,
1696ndal aastal. Peetri algatusel töötati välja suurt laevaehituse kava. Selle rahastamiseks viidi
sisse uut liiki koormised. 1700. aastal algas Peeter I’se eestvedamisel Põhjasõda Rootsiga, et
tagada Venemaale pääs Läänemerele.
1700. aastal kaotas Peeter I Narva lahingu ning peale seda alustas ta tõsiseid reforme:
sõjaväereform, millega uuendati sõjaväge ja loodi elukutseline regulaararmee;
maksureform, millega kehtestati pearahamaks ning alustati perioodilisi hingerevisjone;