Rootsi aja reformid- Eesti jaoks areng või tagasiminek?
Eesti ajaloos oluliseks arengurolliks. Kuna luterluse põhimõtteks oli, et iga kristlane
peab suutma usutekste lugeda, siis nende tõlkimine ja üleüldine usukommete areng
mängis kindlasti ka olulist rolli algse eesti keele laienemisele. Uudses lõunaeesti
keeles avaldati Uus Testament aastal 1686.
Talurahva haridusele aitas Rootsi võim oluliselt kaasa. Selleks, et eestlased oleks
valmis lugema usutekste, oli vajalik omandada lugemis-ja kirjaoskus. Karl XI
kehtestas 1686ndal aastal korra, kus seisis, et Liivimaa igas kihelkonnas peab kiriku
juures asuma ka kihelkonnakool. Probleemiks oli aga hariduse arengul oli laste
kohustus aidata oma suguvõsa ning kodus tööd teha. Koolid asusid ka
talupidamistest kaugel ja tihti puudus riigil raha pastorite ja köstrite ülalpidamiseks,
mis tegi koolis käimisekohati ebapraktiliseks. Suurteks murdepunktideks olid
gümnaasiumite avamised Tartus ja Tallinnas ning 1632. aastal gümnaasiumi areng
annaabi.ee 
