Rootsi aja reformid- Eesti jaoks areng või tagasiminek?
Eestlastest talupoegade jaoks oli
riigikassa suurenemine kohati kasulik, sest sellega kasvasid ka hariduse-ja
kirikuolude parandamiseks mõeldud toetused.
Rootsi võimu kehtestamine Eesti aladel ei muutnud oluliselt siinset talupoegade
olukorda. Võrreldes Rootsi ja Soome omadega, oli siinsete abiliste seisukord kehv.
Valitsus tunnistas talupoegi endiselt kui pärisorje, kuid mõisnikel kadus luba pidada
nende üle kohut, neid surnuks peksta või tappa. Seoses 1680nda aasta
reduktsiooniga toimus ka talupoegade eluolude paranemine. Kuninga talupojad ehk
kroonutalupojad said nüüdsest võimaluse omandada haridust kohalikus kirikuhoones
või asuda sõjaväeteenistusse. Neil oli võimalus avardada oma silmaringi maailmast
ja said nüüdsest avaldada rohkem enda mõtteid ja arvamusi.
Alates 1593. aastast oli Rootsi riigi ametlikuks riigiusuks luterlus. Neid, kes luterlust
ainuvalitseva usuna ei tunnistanud, ähvardas riigist väljasaatmine või mõni muu
annaabi.ee 
