Tina
Tina on polümorfne. Harilik valge tina ß-Sn on tetragonaalse kristallvõrega ja püsiv
temperatuuril üle 13,20C. Sellest madalama temperatuuril esineb hallitina a-Sn, mille on
kuubiline struktuur. Üleminekul ß-Sn ? a-Sn suureneb tina ruumala ja metall muutub halliks
pulbriks. Rahvapäraselt nimetatakse üleminekut ß-Sn ? a-Sn tinakatkuks. See protsess kulgeb
kiiresti madalal temperatuuril, mil tinaesemed muutuvad halliks pulbriks. ß-Sn on metall, aga
a-Sn pooljuht. Temperatuuril üle 1610C esineb tina kolmanda allotroopse erimini, nn. Hapra
tinana. ?-Sn on rombilise kristallstruktuuriga. ? -Sn on uhmris kergesti peenestav. Tina
plastilisuse tõttu saab temast valmistada stanoili, millesse pakitakse toitaineid, ja
valmistatakse elektrikondensaatoreid. Tina ei ole mürgine, seepärast võib tinatatud nõudes
valmistada toitu ja säilitada toiduaineid. Hinnatakse, et umbes 50% tina maailmatoodangust
kulub raudpleki tinatamiseks, viimastest valmistatakse konservipurke.
annaabi.ee 
