Too näide. - Oma rahvaluule poolest. E.Lönnrot ,,Kalevala''. 14. Kus asub isuri ja vadja keeleala? - Ingerimaal, kõnelejaid alla 7000. 15. Kus on liivi keele viimane asuala? Palju liivlasi jäänud on? - Kuramaa lääne- ja põhjarannikul. Kokku on neid veel ehk 50. 16. Palju keeli kuulub indoeuroopa keelkonda? Mitmesse allkeelkonda nad jagunevad? - Ligi 60keelt, mis jagunevad kaheksasse allkeelkonda. 17. Nimeta olulisimad indoiraani keeled. (3) Hindi(200milj); lungali(150milj); pärsia(30milj). 18. Missugused keeled on suurtest indoeuroopa allkeelerühmadest eraldi seisvad? (2) Armeenia ja kreeka keel. 19. Nimeta balti keeled. (3) läti(1,4milj), leedu(3milj), hääbunud preisi keel. 20. Nimeta slaavi keeli. (9) Missugused neist on suurimad? (1+3) Vene, ukraina, valgevene, poola, tsehhi, slovaki, bulgaaria, serbokraadi ja sloveeni keel. Suurimad on ukraina (45milj), vene(150milj), poola(40milj) ja tsehhi(12milj). 21. Nimeta põhja-germaani keeled
Soonkest-sisaldab palju veresooni,varustab silma rakke hapniku ja toitainetega ja osaleb silma tempi regullimises.Võrkkest-katab seestpoolt silma tagaosa,selles on valgustundlikud rakud-kolvikesed,kepikesed ms võtavad vastu valgusärritusi.Kepikesed-valgustundlikud rakud ms asuvad vürkkestas ja võtavad vastu valgusärritusi,eritavad musta valgest ja objektide heledust,tumedust.Kolvikesed-pmst samad ms kepikesed,a nad võimaldavad tajuda värvust.Võrkkestas kokku u 150milj kepikest,7milj kolvikest.Pimetähn-koht kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga,selle piirkonnas valgustundlikke rakke ei ole.Kollatähn-koht kus asuvad ainult kolvikesed,selles on nägemistervaus kõige suurem slp näeme kõige teravamaid otse silmaava vastas asuvaid objekte.Pupill-paikneb vikerkesta keskel,valguse tugevusest sõltub pupilli suurus mis regullib silma langeva valguse hulka,silmaava ei muutu hetkega,selleks kulub aega.Silmi hoiavad paigal v liigutavad silmalihased
4)meteoroid- päikesesüsteemis olev kosmiline väikekeha 5)meteoriit on maale kukkunud meteoor 13. oorti pilv on planeetide tekkimisel ülejäänud kosmilistest osakestest tekkinud rõngakujuline pilv mis asub planeetidest kaugemal. 14.hiidplaneetide teke ja maa tüüpi planeetide teke: plahvatuse tagajärjel tekkis kivi,jää,gaas.. kivist tekkisid maa tüüpi planeedid ja jääst hiidplaneedid 15.Loodete tekkimine on seotud kuu ja maa vastastikmõjuga. TÄHED: 1.päike asub maast 150milj km kaugel,päike on 109 korda suurem maast 2.päikesel on samad omadused mis teistel tähtedel 3.päikese serv paistab meile teravana sest nähtava valguse tekkimine on suhteliselt õhukeses kihis,, seda kihti nim. fotosfääriks(valgust tekitav kiht) 4.granulatsioon on ühtlane valgust tekitav sfäär 5.päikese atmosfäär koosneb kahest kihist milleks on kromosfäär ja kroon.kromosfäär ilmutas ennast punaka sähvatusena vahetule enne päikese kustumist. kroon-ebapärase kujuga
annaabi.ee 
