Eesti põlevkivi tähtsamad kasutusalad
elektrijaamal 765MW). Viimaste aastate üks peamisi saavutusi on põlevkivi
keevkihttehnoloogia ehitamine. See tehnoloogia suurendas tööefektiivsust ning vähendas
tunduvalt kahjulike heitmete kogust välisõhus. Näiteks Kohtla-Järve ja Ahtme elektrijaamade
elektriline võimsus moodustab vaid 2% Eesti ja Balti jaamade omadest. [], []
1kWh elektrienergia saamiseks on vaja keskmiselt 1,5kg põlevkivi, st kui näiteks põleb 100W
pirn 1h, siis selleks kulub 150grammi põlevkivi. Kukersiidist saadavast energiast suudetakse
vaid 1/3 muundada elektriks. Elektriks mitte muundunud kütusenergia kaob elektrijaama
läbivasse jahutusvette, millele auruturbiinidest väljuv aur annab üle oma soojuse ning
vastavalt termodünaamika seadusele läheb osa energiat paratamatul kaduma. Tulevikus
areneva põletustehnoloogiate rakendamisel on võimalik muundada kuni 2/5 kogu põlevkivist
saadud energiast elektriks