Kroom
õhukese korrosioonikindla kaitsekihiga.
On toatemperatuuril püsiv ega oksüdeeru. Kuumutamisel reageerib kroom hapniku,
halogeenide, väävli, lämmastiku ja süsinikuga. Oksüdeerijate manulusel ka sulatatud
leelistega siis tekivad kromaadid. Looduses leidub kroomi ainult ühenditena, tähtsaim
mineraal on kromiit.
Kroomi saadakse aluminotermiliselt, kroom(III)oksiidi Cr2O3 vesinikuga
redutseerides temperatuuril 15001700 0C ja kroomisooli elektrolüüsides. Kõige
tähtsam kroomi maak on FeCr2O4 , mida leidub Türgis, USAs, LõunaAafrikas,
Albaanias, Soomes, Madagaskaril, Venemaal, Kuubas, Brasiilias, Jaapanis, Indias ja ka
teistes riikides.
Kasutamine
Enamiku toodetavast kroomist tarbib metallurgia, teda lisatakse terasele, et selle
omadusi parandada. Kroomisulameist valmistatakse korrodeerivas keskkonnas