Seadmed – karbonaadid, sulfaadid, sulfiidid, leelismetallide soolad jt.
soojustransformaatorid. Vastavalt soojust andva(madalama Looduslikus gaasis min lisandeid ei ole. Tuhaks nim. kütuse
temp-ga) keha ja soojust vastuvõtva keha temp nivoost täielikul põlemisel järele jäävat tahket jääki.Kütuste tuhad
väliskeskk suhtes liigit: 1) külmutus e jahutus prots TII
väljub ühesugune kogus soojust. nim. kütuse täielikul põlemisel järele jäävat tahket ilma tööta. Entalpia ei muutu. Ideaalse gaasi puhul temp. Gradt=dt/dx=const=ts2-ts1/x2-x1=ts2-ts1/. q=/(ts1- jääki.Kütuste tuhad jaotatakse kolme klassi: raskesti ei muutu küll aga muutub küll aga reaalsete gaaside ts2), [W/m2]. sulav tuhk (t3>1425C), keskmiselt sulav tuhk korral. 34.Soojusläbikanne tasapinnalises seinas. (t3=1200...1425C) ja kergesti sulav tuhk (t3<1200C). Soojusläbikanne- soojus levib järjestikku konvektsiooni 39.Kütuse lendosa ja koks. Tahkekütuste ja kiirguse teel seinapinnale, läbib soojustjuhtiva seina ja kuumutamisel kütuse orgaaniline osa laguneb, mille väljub teise keskonda
Tuhk on kütuse põlemisel tekkinud tahke jääk. Kütuse mineraalosa põhikomponendid on savi (Al2O3, 2SiO2), ränioksiid, karbonaadid, sulfaadid, sulfiidid, leelismetallide soolad jt nad lagunevad põlemisel ja tekib endotermiline soojus (mineraalosa tuhk). Vedelkütustes mineraalosa on 0,15%. Looduslikus gaasis mineraalseid lisandeid ei ole. Tuhaks nim. kütuse täielikul põlemisel järele jäävat tahket jääki.Kütuste tuhad jaotatakse kolme klassi: raskesti sulav tuhk (t3>1425C), keskmiselt sulav tuhk (t3=1200…1425C) ja kergesti sulav tuhk (t3<1200C). Kütuse lendosa ja koks. Tahkekütuste kuumutamisel kütuse orgaaniline osa laguneb, mille tulemusena eralduvad gaasilised produktid—kütuse lendosad. Lendosade hulk sõltub kütuse keemilisest vanusest, vähenedes selle suurenemisega. Kõige väiksema lendosasisaldusega kütus on antratsiit, suurima lendosasisaldusega aga puit, turvas ja põlevkivi. Lendosad on peamiselt: süsinikmonoksiid,
annaabi.ee 
