toidusks. Bioplastik Termin bioplast kasutatakse kahesuguste plastide puhul: • nende puhul, mis põhinevad taastuvatel ressursidel, st et fookus on materjalil, millest plast valmistatakse; • biolagunevate ja kompostitavate puhul, kui fookus on toote biolagunevusel. Need plastid võivad põhineda nii taastuvatel (bioplastid) kui ka mittetaastuvatel (fossiilsetel) ressursidel. • Biolagunevuse ja kompostitavuse hindamiseks on olemas Euroopa standardid EN 13432 ja EN 14995. Bioplastik Bioplastid võivad seega • põhineda taastuvatel ressursidel ja olla biolagunevad; • põhineda taastuvatel ressursidel ja bioloogiliselt mitte laguneda; • põhineda fossiilsetel ressursidel ja olla biolagunevad; Plastikute liigid Bioplastikute liigid • PHAd saab toota nii taastuvatest kui mittetaastuvatest allikatest , näiteks Pseudomonas putida abil polüstüreenist või taimsest materjalist ja Alkanivorax borkumensise abil naftast.
3. Looduslikud, keemiliselt modifitseeritud, kuid säilitud biomassipõhjaga polümeerid, nt: tsellüloosi polümeer. [6] Ühtseid norme selle kohta, kui suur osa plasttoote lähtmaterjalist peaks olema taastuvast ressursist, et seda võiks nimetada bioplasttooteks, ei ole. Küll on aga olemas teaduslikud meetodid, mis võimaldavad mõõta teatud tootes sisalduvat „uuenevat süsinikku“. Biolagunevuse ja kompostitavuse hindamiseks on olemas Euroopa standardid EN 13432 ja EN 14995. [4] 5 Joonis 1. Plastiku liigid [5] 6 2. BIOPOLÜMEERIDE LIIGITUS Suurem osa biopolümeere sisaldab polüaktiidhapet (PLA), polüvinüülalkohole (PVAL), polühüdroksüalkanoaate (PHB), polükaprolaktoone (PCL), termoplastset tärklist, tsellüloosisaadusi, biopolüetüleeni (PP), -polüpropüleeni (PP), -polüamiidi (PA) ja polüuretaani (PUR). [4]
Pakendit ja pakendijäätmeid puudutavad üldnõuded on kirjas EL direktiivi 94/62/EC artiklites 9 ja 10 ning lisas II. Tegelikuks nõuetele vastamise mõõdupuuks on vastava pädeva organisatsiooni poolt kehtestatud standardid ( omaduste, väärtuste norm ( dokumendid)). Selliseks üleeuroopaliseks organisatsiooniks on Euroopa Standardite Komitee, kes on välja töötanud 6 paketti standardeid ( EN 13427 kuni EN 13432), ametlik viide neile standarditele ilmud 19.02.2005. Igas riigis on omad vastavad organisatsioonid. , Eestis nt. Eesti Standardikeskus. Kuna Eesti kuulub EL, siis kehtivad EL standardid ka meile. Kuna pakendiga seotud nõuded tulenevad eelkõige tootest ja transpordiliigist, siis on selge, et neid siin lahti kirjutada pole võimalik. Standardimise eesmärgil rühmitatakse üksikud tooted või tema osad selle järgi, millesse nad on pakitud (karp, kast, purk jne)
93175 8400763-1Rehtla 58.38868325.542283 93175 Viljandi vald 93172 8400765-1Rehtla 58.38878225.541937 93172 Viljandi vald 22389 8400766-1Rehtla 58.38907925.542567 22389 Viljandi vald 22390 8400764-1Rehtla 58.38887425.542473 22390 Viljandi vald 28272 8600551-1Reidle 57.81753426.594872 28272 Antsla vald 28389 8600550-1Reidle 57.81730326.595201 28389 Antsla vald 13431 16509-1 Reidumägi 59.45248524.890462 13431 Lasnamäe 13432 16511-1 Reidumägi 59.45261624.889758 13432 Lasnamäe 25599 3700216-1Reigi 58.99744722.529980 25599 Hiiu vald 20045 3700217-1Reigi 58.99731522.529482 20045 Hiiu vald 25764 3700218-1Reikama 58.94071222.899429 25764 Pühalepa vald 25765 3700219-1Reikama 58.94049622.899479 25765 Pühalepa vald 26463 5100428-1Reimanni 58.70561725.621000 26463 Türi vald 27245 5100429-1Reimanni 58.70512825.620695 27245 Türi vald 127131 Reims 49
annaabi.ee 
