... B(12) 2) immuunsus C- askorbiirhape Rasv lahustuvad vitamiinid: A-nõrgenimine D- luude tugevus E- sigimine K- verre hüübimine 4)5 protsessi oma kehas, mida teostavad ensüümid 1) kasvu arengu 2)liikuminse 3) seedimise 4) vanaemise 5) sülje tekke 5)Seedekulgla osad ja nende ülesanded Suu-Toidu peenestamine, toidu segamine, toidu niisutamine Neel-Toidu juhtmine Söögitoru-Toidu juhtmine makku Magu-Toidu segamine, toidu soojentamine, toidu seemine, mikroobite hävitamine, 12sõrmiksool-Toidu põhiline seedmine Peensool- toidu segamine, jõuab lõpuni seedimine, toimub toitainete imendumine Jämesool- poolvedelast massist imendub tagasi vesi ja moodustub väljaheide, vitamiinide valmimine pärak- tahked toiduained, mida organism ei kasuta eemaldatakse päraku kaudu 6)Jäävhammaste liigid Lõikehambad, silmahambad , purihambad. 7)Tähtsamad toitaineid lõhustavad ensüümid 8)Seedeprotsessis osalevad seede näärmed ja nende nõred
liikuda, annab kuju, kaitseb elutähtsaid organeid. Seedeelundkond Seedekulgla-suuõõs(keel), Toidulagundamine, süljenäärmed, neel, toitainete imendumine verre, söögitoru, seedimata toidujääkide magu,12sõrmiksool, väljutamine. peensool, pärasool, maks, sapipõis, kõhunääre. Maoseinad-lihaselised. Hingamiselundkond Ninaava(suu), neel, kõri, Gaasivahetus hingetoru,kopsutorud e. pronhid, kopsud(kopsusombud e. alveoolid) Ringeelundkond e
Inimese seedeelundkond on keskmise pikkusega, sest me oleme segatoidulised. Ensüümid valgud, mis kiirendavad kehas toimuvaid keemilisi reaktsioone. 3 ensüümi: *amülaas suus, peensooles süsivesikud *pepsiin maos, peensooles lagundab valke *lipaas maos, peensooles lagundab rasvu Lümf läbipaistev, värvuseta kehavedelik, mis voolab lümfisoontes Hambakroon suuõõnde ulatuv hambaosa 12sõrmiksool -peensoole algusosa nimetus, seal toimub põhiline osa seedimisest, sinna suubuvad mitmed olulised seedenõred Soolehatt väike väljasopistis, mis asub peensoole sisepinnal Sülg suuõõnes süljenäärmetest nõristuv limane vedelik, mis muudab toidupala libedaks. Sisaldab ühendeid, mis hävitavad suus baktereid. Alustab ja aitab seedita toitu. Sapp kibeda maitsega rohekaskollane vedelik, mida moodustub pidevalt ja mis muudab rasvad hõlpsamini seeditavaks
ühes suunas. kätte saada toitained ja energia. · Neuriidid e aksonid juhuvad · Seedeelundkonna moodustavad närviimpuldis edasi teistesse seedekanal ja sellesse nõresid rakkudesse. eritavad seedenäärmed. · Sünapsid on kohad, kus ühe · Seedeelundkond on: suu neuroni neuriit puutub kokku söögitoru magu 12sõrmiksool järgmise neuroni dentriidia või peensool jämesool pärak. rakkudega ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Katteelundkond Tugi- ja liikumiselundkond · Kaitseb keskkonna mõjude eest. · Võimaldab liikuda. · Katteelundkonna ülesanne on · Tagab meile keha kindla asendi välisärrituste vastuvõtmine ja säilitamise.
· Nahk koosneb põhiliselt epiteel- ja sidekoest koos närvirakkudega. · Nahas asuvad taktiilsed retseptorid võimaldavad tajuda puuteärritusi ning termoretseptorid kuuma ja külma. Seedeelundkond · Lagundab toitu. · Seedeelundkond on vajalik selleks, et toitu seedida ja toidust kätte saada toitained ja energia. · Seedeelundkonna moodustavad seedekanal ja sellesse nõresid eritavad seedenäärmed. · Seedeelundkond on: suu söögitoru magu 12sõrmiksool peensool jämesool pärak. Tugi- ja liikumiselundkond · Võimaldab liikuda. · Tagab meile keha kindla asendi säilitamise. · Selleks et lihaed saaksid oma jõud rakendada ja inimesed end liigutada, peavad nad olema kinnitatud skeleti e toese külge. · Inimese skelett koosneb peamiselt luukoest, mille külge kinnituvad kõõluste abil vöötlihased. · Luustik koos lihastega moodustab u poole inimese kehakaalust. Hingamiselundkond
Venoosne. 47) Mis liiki veri liigub kopsuveenides? Arteriaalne. 48) Nimeta seedetrakti ülesanded. *Ammutav väliskeskkonnast vajalikke põhitoitaineid (süsvesikud, valgud, rasvad), mineraalsooli, vitamiine ja vett *Seedib neid aineid ning annab üle vere- ja lümfiringele organismis laialitransportimiseks. 49) Millised seedetrakti osad asuvad allpool diafragmat ja millised ülevalpool? Ülevalpool: suuõõs, kurgukitsus, neel, söögitoru Allpool: magu, peensool (12sõrmiksool, tühisool, niudesool), jämesool (umbsool, käärsool, pärasool) 50) Millises seedetrakti osas algab süsivesikute ja missugustes valkude seedimine? Süsivesikute seedimine: suus. Ensüüm amülaas muudab glükoosi tärkliseks. Valkude seedimine: ensüüm pepsiin lagundab valke, mis asub maos. 51) Millises seedetrakti osas toimub põhiline toitainete imendumine? Peensooles. 52) Mitu jäävhammast on inimesel? 32 hammast. 53) Missuguse aine seedimine on sapi põhiülesanne?
stimuleerivad faktorid, kuid põhiliselt soole faasis käivituvad mao sekretsiooni pidurdava mõjud. Sekretsiooni pidutdus hakkab juba maofaasis ja jätkub soolefaasis. Peensooles vabaneb HCli mõjul hormoon sekretiin, mis vere kaudu jõuab mao parietaalrakule ja hakkab happe teket pidurdama ning eriti lipiidide lõhustusproduktide mõju, vabanevad hormoonid hakkad samuti happe teket pidurdama. SEEDIMINE PEENSOOLES Imendumine: Peesooles on kolm osa: 12sõrmiksool, tühisool ja niudesool. Maost peensoolde jõudnud toit ja jook lõhustatakse lõplikult. Lõhustamine peensooles toimub erinevate seedenõrede osavõtul pankreasenõre, sapp, peensoole enda nõre, teatus määral ka maonõre. Tähtis on pH neutraliseerimine selle pärast, et pankrease ja peensoole enda ensüümid toimuvad kõige paremini nõrgalt aluselises keskkonnas. Peensooles aitavad HCli neutraliseerida kõhunäärmenõre ja sapi poolt produtseeritavad vesinikkarbonaatioonid.
Seedemahlu toodetakse ööpäevas kokku umbes 7 liitrit: sülge 1l, maomahla 1,5l, 0,75l sappi ja sapphappeid, 0,75l kõhunäärmenõret, soolemahlu 3l (Saturatsioon Sp02 (oksühemoglobiin) tase veres norm 96-100%) (Vere pH 7,35-7,45) Pikkused: Hingetoru 9-15cm pikk ja 1,5-2,7cm diameetriga Beabronhid parem 1-3cm ja vasak 4-6 cm Neel 12cm pikk Söögitoru 25-30cm pikk, diameeter 1,5cm Mao maht 1,5-2 liitrit Peensool u.5 meetrit pikk (12sõrmiksool, tühisool u. 2m, niudesool u.3m) Maks on suurim kehanääre, kaalub 1,5 kg Sapipõis mahutab 60ml Jämesool 1,5 pikkune ja 4-5cm laiune Seedetrakti kogu pikku on umbes 10 meetrit Kusejuha 30cm pikk Kusepõis 500-700 ml Kusiti naisel 3-3,5cm mehel 18-25 cm pikk Lisaks: Kõhukelme ehk peritooneum (peritoneum) on õhuke kile, mis katab kõhuõõne poolt kõhuseina ja kõhuõõnes olevaid elundeid.
tagavad bakteriaalse tasakaalu inimese seedetraktis, hõlbustavad seedimist ning vajalike toitainete imendumist. tugevdavad organismi vastupanuvõimet Toidu edasiliikumine Sooletraktis toimuvad liigutused jagunevad: 1) Pendelliigutused - Tekivad ringlihaskiudude ja pikilihaskiudude kontraktsiooni tulemusena 2) Rütmiline segmentatsioon – Tekib ringlihaste kontraktsioonil. Söögitorus. 3) Peristaltilised liigutused: Lained – levib alati piki peensoolt jämesoole suunas (erand 12sõrmiksool) Tõuked – aeg-ajalt tekkivad lained, mis ei kao lühikestel lõikudel vaid levivad pikalt soole ulatuskiirusega 25cm/sek. --- 6. Imendumine. Toimub peensooles. Seal suur pindala 18-40 hattu 1mm2. Hattude liikumine kuni 6x minutis. Imipumba efekt. Kui seedekulgkla on tühi, hatud ei liigu. Mehhaaniline protsess, ained pressitakse läbi soole seina. Vee ja soolade imendumine Ühe ööpäeva jooksul imendub seedetraktis ~ 10 l vedelikku ( 8 l seedemahla + 2 l joodud vedelikku)
Neerude kaudu viiakse välja valkude ainevahetusjääke, mille hulka kuuluvad kusiaine, kusihape ning lihaseainevahetusest pärinev kreatiin. Neerud võitavad osa ka organismis puuduvate ainete, mitmete ravimite ja mürkide eliminatsioonist. Neerud on paarilised ja kaaluvad ~300g. Nad on oakujulised, 10-12 cm pikkused. Paiknevad kõhuõõne taga, mõlemalpool lülisammast, alumise rinna- ja kahe ülemise nimmelüli kõrgusel. Parema neeru ette jääb maks, parem käärsoolekoold ja 12sõrmiksool; vasaku ette kõhunääre, magu, vasak käärsoolekood ja peensool. Neerusid katab sidekoeline kiht, seda omakorda paks rasvakiht. Neerude struktuurseks ühikuks on nefron (mõlemas kokku on 2-2,5 miljonit). Koosneb: algab keraja neerukehakesena, mis koosneb *veresoonte pähmakesest e. Malpighi kehakesest (filtratsioon) ja *teda ümbritsevast päsmasekihnust e. Bowmani kihnust; *Neerutoruke e. tubulus on nefroni
annaabi.ee 
