9-st noormehest aga 7 kasutasid treppe ning 2 läksid liftiga. Järgmisel päeval, samal kellaajal sisenes 17 inimest ning neist 10 olid noormehed ja 7 olid neiud. 10-nest noormehest 6 läksid liftiga ning 4 trepi kaudu. 7 neiust 4 kasutasid lifti ning 3 hoopis treppe. Esimese vaatluspäeva õhtupoolikul, ajavahemikus 18.00-18.45 sisenes ühiselamusse 34 inimest, neist 23 neiut ning 11 noormeest. 23 nest neiust otsustasid lifti kasuks 16 ning 7 läksid treppide kaudu. 11nest noormehest aga kasutasid lifti vaid 2, ülejäänud 9 läksid trepist. Teisel vaatluspäeval, ajavahemikus 18.00-18.45 sisenes 27 inimest, kellest 15 olid noormehed ja 12 neiud. 15-nest noormehest 8 läksid liftiga ning ülejäänud 7 trepist. 12-nest neiust 5 läksid liftiga ning 7 treppide kaudu. Vaatluse põhjal on raske konkreetset järeldust teha, kuid samas võib järeldada, et ühiselamusse siseneb rohkem inimesi just õhtupoolsel ajal, kuna üldiselt lõpeb viimane loeng ülikoolis 17
kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. 3 1. VÕLAÕIGUSSEADUSE OSAD Võlaõigusseadus koosneb 11nest osast, mis omakorda jagunevad peatükkideks, jagudeks ja jaotisteks. Kokku on seaduses 1068 paragrahvi. 1.1 Üldosa Antud osa keskendub üldsätetele, milles kirjutatakse seaduse kohaldamisest, võlasuhte mõistest ja võlasuhte tekkimise alustest. Võlasuhe võib tekkida näiteks lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest, muust seadusest tulenevast alusest. Teine peatükk räägib lepingutest
annaabi.ee 
