Litosfääri kokkuvõte
materjali arvel nõlva alumine osa laugemaks. Seal moodustub loodusliku varikaldega
nõlv e. rusukalle. Libisemise korral liiguvad kivimiplokid (a) või settekehad (b)
äkitselt mööda kindlat lihkepinda nõlvakalde suunas. Libisemise tagajärjel toimuvad
maalihked, mille vallandumine sõltub nõlvakaldest, ala geoloogilise ehituse
omapärast ja pinnase niiskusesisaldusest. Maalihked võivad toimuda ka väga
väikese (10kraadise) nõlvakalde juures.
Voolamine on aeglane nõlvaprotsess, mille käigus nõlva jalami suunas liikuv
niiskusega küllastunud settematerjal seguneb. Voolamise kiirust mõõdetakse mõne
kuni mõnekümne meetriga aastas ja sellest on tavaliselt haaratud pinnase õhuke
(kuni 0,5m) pindmine osa. Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks.
Nihkumine e. nihe toimub siis, kui nt pinnase korduv külmumine ja sulamine lõhub
annaabi.ee 
