Ag ehk Hõbe
Ehedat hõbedat
tunti juba 3000 aastat eKr Egiptuses, Pärsias, Hiinas.
Hõbe sulab temperatuuril 962 °C, tihedus on 10,49 g/cm3,
mistõttu on tegu kergeima väärismetalliga
Looduslikult esineb hõbe kahe stabiilse isotoobina 107Ag ja 109Ag.
Need on levinud peaaegu võrdselt, mis on keemiliste elementide puhul
väga haruldane. Hõbeda suhteline aatommass on 107,8682(2)amü.
Tuvastatud on 28 radioaktiivset isotoopi, nendest kõige stabiilsem on
105Ag poolestusajaga
Kuidas hõbedat kasutatakse
Hõbedal on palju tuntud kasutusalasid, millest suur osa põhineb selle
väärismetalliomadustel, sealhulgas raha, dekoratiivesemed ja peeglid. Hõbeda
soolasid on kasutatud juba keskajast saati, et värvida klaasi kollastesse või
oranzidesse toonidesse.
Hõbemündid (elektroni kujul) võeti kasutusele Lüüdias juba 700 eKr. Hiljem hõbe rafineeriti ning
münte toodeti puhtast hõbedast
annaabi.ee 
