Konspekt aastast 2005
patogeensed e. tvestavad
mikroorganismid phjustavad ~40 % veega seotud haigusjuhtumitest, 50 % on
tuvastamata tegurid. WHO
andmetel sureb maakeral pevas ca 6000 inimest joogiveest phjustatud
haigustesse.
Tvestavateks mikroorganismideks vees on viirused, bakterid ja algloomad.
Viirustest on sagedasemad viirushepatiit A ja polioviirus. Viirusi on veest
raske detekteerida.
Bakterid moodustavad suurima grupi vees esinevatest patogeenidest. Nakatumiseks
vajalik toos on erinev (102108).
Enimlevinud patogeensed bakterid vees:
Shigella sp. - phjustab dsenteeriat
Salmonella sp. - phjustab seedeelundkonna haigusi. S. typhi-tfus.
Enteropatogeenne Escherichia coli - phjustab seedeelundkonna ja kuseteede
haigusi
Vibrio - kohastunud eluks nii vees kui ka seedetraktis. Vibrio cholerae -
koolera
Campylobacter jejuni -gastroenteriidi phjustaja.
Algloomad: Giardia intestinalis, Entamoeba histolytica, Cryptosporidium,
Cyclospora.