Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

kirjelda Liivimaa riiklikku korraldust

K&V >> Ajalugu | Akadeemiline | 0 punkti | 2014 vaatamist |
- [Postitus on kustutatud] -
Vastuse lisamiseks pead sisse logima










Tead vastust? Vasta küsimusele
Vastuseid: 4 | Hääli: 1
Saksa ordu Liivimaa ordu valduste haldusjaotuse aluseks olid ordumaade jagunemine foogtkondadeks ja komtuurkondadeks, mille eesotsas olid komtuurid ja foogtid ehk ordukäsknikud. Tähtsust omasid ka ordulosside haldajad-ülemad, keda tavaliselt nimetati linnusekomtuurideks. Kokku olid orduvaldused 16. sajandiks jagatud 22 käskniku vahel, lisaks komtuuridele ja foogtidele olid ka ordumeistrile otse alluvad alad (Riias, Kuramaal ja Viljandist lõunas) ning maamarssali valdused (Sigulda, Volmari ja Riia ümbruskond). Komtuuridele ja foogtidele allusid ordumõisad oma valitsejatega. Vasalle oli ordualal kuni 16. sajandini vähe, välja arvatud Põhja–Eestis, kus nende käes oli juba Taani ajast alates valdav osa maast.
Liivimaa riiklik korraldus oli feodaalne konföderatsioon ehk "maapäevade liit", kus võim oli jagatud mitme iseseisva osapoole vahel. See polnud ühtne riik, vaid pigem lahtine liit, mida valitsesid erinevad vürstid ja institutsioonid.Mõned kõrgemad võimukandjad olid nt Liivi ordu meister ning peapiiskop ja piiskopid
asdasd

asd



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun