Põltsamaa Ametikool Materjaliõpetus A2 Andres Asson Kaarlimõisa 2010 Sisukord 1. AUTOKÜTUSED ......................................................................... 3 1.1 Bensiin .................................................................................3 1.2 Füüsikalised ja keemilised omadused .............................................5 2. DIISLIKÜTUS .........................................................................5 2.1 Autokütuste liigid .....................................................................7 2.2 Kütuseväärtus 2.3 Viskoossus 2.4 Kütusekoostis 3.GAASIKÜTUS 4.MÄÄRDEÕLID 1. Autokütused 1.1 Bensiin AUTOBENSIINIDELE 91 / 95 / 98 standardiga kehtestatud nõuded Näitaja ...
Kordamine KT (Alkaanid Mõisted: Alkaan süsivesinikud, kus süsiniku aatomite vahel on üksik sidemed Isomeer ühesuguse sumaarse valemiga, ainetel on erinev struktuur, mis põhjustab ainete erinevaid omadusi Allotroop Element, sama keemiline element võib esindada mitme erineva lihtainena Tetraeedriline süsinik nelja üksiksidemega süsinik Bensiin - Tehis vedelkütus, kergeti süttiv, enamasti värvusetu ning saadakse peamiselt nafta töötlemisel Diislikütus Saadakse enamasti nafta töötlemisel, kasutatakse mootorikütusena. Süsivesinike segu Nafta Looduslik vedelkütus, peamiselt leiduv vedelate süsivesinike segu Krakkimine Nafta ddestilleerimissaaduste lagunemine lühemate ahelatega ühenditeks Fraktsioneeriv destillatsioon - on destillatsioonimeetod kasutades destillatsioonikolonni, milles toimub korduv aurustumine ja ko...
Liiklusregistris seisuga 31.05.2018 aasta arvel olevad veoautod [1] NB! Sisaldab peatatud registrikandega sõidukeid. Määramata- mittetöödeldaval kujul või puuduvad andmed Kategooria Mark Mudel N1 ANTONELLI CONDOR 72VA N1 AUDI 90 N1 AUDI A4 AVANT N1 AUDI A4 AVANT N1 AUDI A6 ALLROAD N1 AUDI A6 ALLROAD QUATTRO N1 AUDI A6 ALLROAD QUATTRO N1 AUDI A6 AVANT N1 AUDI A6 AVANT N1 AUDI Q7 N1 AUDI ...
nr kuupäev nimi perekonnanimi 1 16.05.2005 Esimene Mees 2 16.05.2005 Teine Vennike 3 16.05.2005 Kolmas Naine 4 16.05.2005 Timo Ise auto mark aasta kubatuur mootor reg märk FORD SIERRA 1990 1,6 diisel 001AAA TÕENE AUDI A6 2005 3,7 diisel 234DES VÄÄR ASTON MARTIN BB7 1998 5,5 bensiin 453HGT TÕENE VW PASSAT 2004 2,2 bensiin 123ASE TÕENE Tagastatud TÕENE nr kuupäev nimi perekonnanimi 1 16.05.2005 Esimene Mees 3 16.05.2005 Kolmas Naine 4 16.05.2005 Timo Ise auto mark aasta kubatuur mootor reg märk FORD SIERRA 1990 1,6 diisel 001AAA ASTON MARTIN BB7 1998 5,5 bensiin 453HGT VW PASSAT 2004 2,2 bensiin 123ASE Nimetu...
Microsoft Excel 14.0 : [KutusteSegamineALGUS.xls]Model : 26.03.2014 12:55:29 . $B$16 Toornafta 1 Bensiin 3000 0 25 $C$16 Toornafta 1 Kütteõli 2000 0 20 $B$17 Toornafta 2 Bensiin 2000 0 25 $C$17 Toornafta 2 Kütteõli 8000 0 20 $D$16 Toornafta 1 Barrelit kasutatud 5000 30 5000 $D$17 Toornafta 2 Barrelit kasutatud 10000 17,5 10000 $B$22 Saavutatud kvaliteedipunkte Bensiin 40000 -2,5 0 $C$22 Saavutatud kvaliteedipunkte Kütteõli 60000 -2,5 0 58,333333333 8,3333333333 8,3333333333 58,333333333 87,5 ...
KÜTUSED 1. Looduslikud kütused on kivisüsi, põlevkivi jm. ; nafta ; maagaas 2.Tehiskütused on turbabrikett, koks ; bensiin, kütteõli ; genraatorigaas 3.Taastuvad kütused on puit ja nn biokütused. 4.Milline on praeguse kütusemajanduse põhiprobleem? Kasutatakse liiga palju taastumatuid kütuseid 5.Millest on moodustunud nafta, maagaas ja ka põlevkivi? bakterite ja vetikate biomassist 6.Millest on moodustunud turvas, pruunsüsi ja kivisüsi. taimede tselluloosist ja ligniinist 7.Millised keemilised elemendid kütuses on keskkonnavaenulikud? 8.Kuidas on omavahel seotud kütuse vesinikusisaldus ja kütteväärtus? Mida enam vesinikke süsiniku aatomi kohta, seda suurem kütteväärtus NAFTA 1.Kuna ja kus rajati esimene naftapuurtorn? 1859 Pennsylvania USA 2.Mille saamiseks eeskätt hakati naftat destilleerima? lambiõli 3.Millised on tuntuma naftamaad? 4. Mis on OPEC ja milleks ta loodi. Naftat Eksportivate Riikide Organisatioon. loodi selleks, et kaitst...
KÜTUSED orgaaniline keemia gümnaasiumile I osa lk. 42 - 52 1. Looduslikud kütused on: kivisüsi, põlevkivi, nafta, maagaas, turvas, puit. 2. Tehiskütused on: turbabrikett, koks, bensiin, diisel, kütteõli, genraatorigaas, masuut, petrooleum. 3. Taastuvad kütused on: puit, roog, biogaas, sõnnik, põhk ja muud biokütused. 4. Milline on praeguse kütusemajanduse põhiprobleem? Kasutatakse liiga palju taastumatuid kütuseid. 5. Millest on moodustunud nafta, maagaas ja ka põlevkivi? Need on moodustunud bakterite ja vetikate biomassist. 6. Millest on moodustunud turvas, pruunsüsi ja kivisüsi? Need on moodustunud taimede tselluloosist ja ligniinist. 7. Millised keemilised elemendid kütuses on keskkonnavaenulikud? CO2, CO, NOx, SOx, HC. 8. Kuidas on omavahel seotud kütuse vesinikusisaldus ja kütteväärtus? Mida enam vesinikke süsiniku aatomi kohta, seda suurem kütteväärtus. NAFTA 1. Kuna ja kus rajati esimene naftapuur...
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetuseinstituut Kodukoha riskianalüüs Põltsamaa Koostas: Tallinn 2011 1 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Piirkonna iseloomustus............................................................................................................... 3 Ohtude arvestuse kaart................................................................................................................ 3 Riskiobjektide üldiseloomustus.................................................................................................. 4 Riskiobjekt: OÜ Astrovir (tankla)......................................................................................... 4 Riskiobjekt: AS Krooning Põltsa...
Bensiin 95, 98, väävlivaba 07.12.2012 Bensiin üldiselt ja kasutus Bensiin on peamiselt mootirkütusena kasutatav kergete süsivesinike segu, kergesti süttiv, enamasti värvusetu vedelik. Saadakse toornafast temperatuuri tõsmisel eraldades Bensiini kasutatakse vedelkütusena automootorites ja üldse sisepõlemis mootorites. Kasutatakse veel ka õlide ja rasvade lahustamiseks Et bensiini oktaani arvu tõsta lisatakse bensiinile enamasti etanooli kuna etanooli oktaanarv on kõvasti suurem. Bensiinil puudub keemiline valem. Ohud Bensiin on eriti tuleohtlik. Bensiini õhusegud on plahvatusohtlikud Bensiin on: 1. mürgine 2. ärritav 3. sissehingamine kahjustab närvisüsteemi. Bensiini gaaside sissehingamine võib unisust või peapööritust. Võib tekitada geneetilisi defekte Võib põhjustada vähktõbe Arvatavasti kahjustab ka viljakust. Ohud Mürgine veeorganismidele. Pinnase ja põhjavee saastumisoht. Pikaajaline toime. Hoida eemal soojusallikast / sädemete...
1.Mis on nafta? Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu, õlitaoline põlev vedelik helepruunist (peaaegu värvitust) tume pruunini (peaaegu mustani). Kohati tungib nafta ise maapinnale või purskab puuraukudest välja, kuid suure tihedusega ja viskoossusega naftat tuleb maapõuest välja pumbata alates kümnetest meetritest kuni 5-6 km-ni (enamikel juhtudel 1 km-3 km). Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Omadused: Eri maardlatest ammutatud naftal võib olla väga erinev koostis ning sellest tulenevalt ka erinevad omadused. Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui veel. Nafta värvus ulatub peaaegu värvitust kuni mustani, enamasti on see pruunikat tooni. Et nafta on ühendite segu, millel on erinevad keemis- ning sulamistemperatuurid, ei ole naftal ühtset keemis- ega sulamistemperatuuri. Naft...
Hugo Treffneri Gümnaasium Bensiini kahjulikkus keskkonnale ja alternatiivsed lahendused Referaat Koostaja: Arnold Rein Tatunts Juhendaja: Saima Kaarna Tartu 2011 Sissejuhatus Valisin sellise teema, kuna see on globaalne probleem ja ohustab kõiki Maal elutsevaid eluvorme, kuna me täpseid tagajärgi ei tea. Fossiilsed kütused on maailmale hetkel üks suuremaid ohte. Liigne kasutamine võib kaasa tuua suuri probleeme. Jääpankade sulamisest tulenevalt üleujutused linnades, mis asuvad mere ääres. Lisaks ohustab see paljusid liike. Nende hävimise maismaal põhjustab üleujutus, vees aga soolsuse taseme muutumine. Põhjus, miks bensiini kasutamist ei lõpetata peitub tarbijais endis, kes kasutavad seda igalpool igapäevaselt. Kütust on vaja transpordis, põllutöös, ehituses. Võik...
Protokoll- lehepigmentide eraldamine Katsevahendid Lehter Uhmer 5 g mädarõika lehti Filterpaber 96% piiritus 10 ml Katseklaasid Kraani vesi 2-3 tilka Kolb Pipett Bensiin 3 ml NaOH 0,5g Töökäik Kaaluda 5 grammi mädarõika lehti ja uhmerdada neid senikaua, kuni need on ühtlaseks massiks. Mõõta 10ml 96%-list piiritust ja lisada see purustatud massile. Jätkata uhmerdamist, kuni taimerakud on purunenud ja alkohol intensiivselt roheliseks värvunud. (vt joonis 1). Saadud klorofüllilahus valada klaaspulga abil läbi filtri keeduklaasi. Purustatud massile lisada uuesti 10ml 96%-list piiritust ja uhmerdada jälle senikaua, kuni alkohol on intensiivselt roheliseks muutunu...
Nafta kontrolltööks kordamine 1. Millest on nafta tekkinud? 2. Tähtsamad leiukohad? 3. Mis on OPEC? 4. Nafta ja kriisikolded? 5. Nafta süsivesinike koostis? 6. Nafta fraktsioonid, kasutusalad? 7. Nafta Krakkimine? 8. Oktaanarv, mida see iseloomustab? ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- -- 1. Nafta ja maagaas on moodustanud bakterite ja vetikate biomassist. 2. Venemaa, Rumeenia ja USA. 3. OPEC - Naftat eksportivate riikide organisatsioon. 4. Nafta on põhjustanud hulgaliselt riikide vaheliseid kriisikoldeid ja isegi sõdasid: Lahesõda, Tsetseenia sõda, konflikstid Läti ja Leedu vahel. 5. Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustanud saategaasi (C2-C4 süsivesinikud). 6. gaasid- kodugaasid petroleeter- bensiinid- autokütus petrooleum- lennukikütus, lambid diislikütus- katlamajad gaasid- kütted sol...
Keemia iseseisev töö 10 Orgaanilist ainet millega puutun kokku tulevases töös Anne Krull Koostaja: Jürgen Sisask Õppegrupp: EV208 Sisukord 1.atsetoon 2.propaan 3.bensiin 4.toluool 5.benseen 6.nitrolahusti 7.ksüleen 8.kofeiin Atsetoon Atsetooni saadakse peamiselt sünteesi teel kuna seda ainet looduses ei esine. Atsetooni kasutatakse nii plastikute tootmisel kui ka lahustina, näiteks küünelakieemaldajana. . TOIME TEED: Ained võivad imenduda kehasse. . hingamise kaudu SISSEHINGAMISE OHT: Gaasi sattumisel keskkonda tekib suletud aladel kiiresti hapnikusisalduse langus. LÜHIAJALISE TOIME MÕJUD: Vedeliku kiire aurustamine võib põhjustada külmumist. Aine võib kahjustada närvisüsteem Propaan Leidumine: ...
http://www.lapsevanem.ee/loodus7klass/animats/sisepolem/sisepolmoot.html 1. Takt. Kolb liigub silindris alla, avaneb klapp ning kolvi peale voolab bensiin ning sissepritse korral ka õhk, soodustamaks kiiret ja täielikkupõlemist. 2. Takt. Klapp sulgub ning tänu väntvõlli edasisele pöörlemisele surutakse bensiin kokku. Seejuures suureneb tema siseenergia. Vähendades ruumala kolvi peal, hakkavad molekulid kiiremini liikuma, kasvab gaasi siseenergia ja temperatuur. Kokkusurumise lõpul pannakse küttesegu küünla elektrisädemega plahvatama. Toimub küttesegu ülikkiire põlemine. 3. Takt. Põlemisel tekkinud gaasid tekitavad suure rõhu silindris ning suruvad kolvi alla. Seda nimetatakse töötaktiks. Kolvi liikumine antakse edasi kepsule, siis väntvõllile ning sealt edasi, kuni ratasteni välja. Teise ja kolmanda takti ajal on klapid suletud. 4. Takt. Kolb liigub üles ning avanenud väljalaskeklapi kaudu eraldatakse põlemisproduktid keskkonda. See...
"NAFTA" Uurimistöö 2 Sisukord SISUKORD.............................................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................................2 NAFTA TÖÖTLEMINE...........................................................................................3 NAFTA LEIDUMINE............................................................................................... 4 MOOTORIKÜTUSED............................................................................................. 6 KESKKONNAPROBLEEMID.................................................................................7 MOOTORIKÜTUSTE HIND....................................................................................7 MOOTORIKÜTUSTE JÕUDM...
Sissejuhatus Viljandi Naftabaas OÜ tegeleb diislikütuse ladustamise- ning hulgimüügiga. Naftasaaduste terminaal asub Viljandis aadressil Reinu tee 18. Samal territooriumil tegutseb Texor OÜ, mis käitleb lisaks diislikütusele ka bensiini oktaanarvuga 95 ja 98. Nagu ka diiselkütus on bensiin kergesti süttiv plahvatusohtlik kemikaal, millega kokkupuute korral võib saada tõsiseid tervisekahjustusi. Suurõnnetuse ohuga ettevõtted jagunevad A-ja B-kategooria ettevõteteks, Viljandi Naftabaas OÜ kuulub B kategooriasse. Tulekahju mahutipargis on raskete tagajärgedega õnnetus, mille ohualaks on hinnatud 20 m põlemisala välisservast väljapoole. Ebasoodsate ilmastikuolude korral võib ohualast välja kanduda põlemisel eralduv mürgine suits, mille pikemaajalisel sissehingamisel võib inimestel tekkida tervisekahjustus. Suurõnnetuse toimumise tõenäosuse hindamisel kasutan juhendi taga olevat tabelit. Suurõnnetuse toimumine on vähe tõenäone, s...
KÜTUSEPIIRITUS autor Märt Kirik, B.S.A. ; B.A.Sc. Kütusepiiritus on tavaliselt etanool või metanool. See on põletusvedelik. Etanool on kasutatud jookides ja tööstuses. Metanool on rahvakeeles puu piiritus. Metanool mootorikütusena tekitab heitgaasid mis on kahjulikud inimese tervisele. Sellepärast mootorikütusena metanool vajab operaator kellel on sobiv õpetus. Etanool segatud bensiiniga on 2018 aastal enam levinud kütusepiiritus. Selle segu valmistamisel on tarvis etanool mis on veevaba (vähem kui 1%). (5) Teised kütusepiiritused on olemas kuid siin teema on ainult etanool. KÜTUSEPIIRITUS MOOTORITES Kütusepiiritus sai alguse leeklampides. Sellepärast oli see kergesti kättesaadav kui 1826 Samuel Morey ehitas sisepõletusmootori ja 1860 Nicholas August Otto tegi samuti. (1) Henry Ford seletas juba 1925, et igast taimsest materjalist mida meie oskame käärima panna saab valmistada auto mootorile sobivat kütusepiiritus...
Sheet1 Energibilanss Primaarenergia tootmine aastatel 1988-2013 250000 250000 Kogus, teradzauli 200000 200000Põlevkivi tootmine Turba tootmine 150000 150000 ...
Soojusnähtused autos 1. Soojunähtused autos Soojusfüüsika aluseks on atomaarsushüpotees: kõik kehad koosnevad üliväikestest, silmale eristumatutest ning pidevas korrapäratus liikumises olevatest kehakestest- aatomitest ja molekulidest. Auto on soojusmasin. Soojusmasinaid on võimalik ehitada väga erinevaid. Neil kõigil on aga midagi ühist: soojendi, töötav keha ja jahuti. Kuna teisi autos toimuvaid soojusnähtusi käsitletakse teistes töödes keskendus mina auto mootorile, selle jahutusele ja erinevatele autokütustele. 2. Mis on auto? Auto on vähemalt kolmerattaline ja kaheteljeline mootoriga sõiduk kehade vedamiseks rööpasteta maastikul. Kuigi autode kered on väga erinevad koosnevad nad peamiselt samadest seadmetest. Auto aku ja generaator tagavad ühtlase pinge auto mootori töös hoidmiseks, mugavusseadiste (raadio, navigatsioonisedmed) ja turvaseadiste töötamiseks. Tänapäevastel autodel on jõuallikaks si...
Süsinik *mittemetalliline element *moodustab ühendites tavaliselt 4 kov. sidet *esineb mitme allotroopse teisendina e. puhta lihtainena(teemant,grafiit jne) AT erinevad üksteisest ainult aatomite paigutuse või molekulis olevate aatomite arvu, mitte elementkoostise poolest. Teemanti omadused: kõva, rasksulavus. tiheda struktuuriga. Teemanti struktuur - ei ole üldse vabu väliskihi elektrone. Sp ei juhi elektrit. Grafiidi omadused: hallikasmust, läbipaistmatu, väga rasksulav, pehme. Grafiidi struktuur - kihid üksteisega nõrgalt seotud. * võib omada oksüdatsiooniastmeid -4 kuni 4 * kõrgel temperatuuril võib käituda oksüdeerijana või redutseerijana. Süsi - ei ole süsiniku allotroopne teisend.Koosneb peeneteralisest grafiidist nin sisaldab lisandeid. Tekib orgaaniliste ainete kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta. Kivisöest saadav süsi on KOKS. Süsinikuühendid Metaan CH4 - * oa -4 *molekul on ruumiline tetraeeder * sisaldab vaid üks...
Keemia kordamis küsimused 1. Mõisted Süsivesinik ühend, mis koosneb ainult süsinikust ja vesinikust. Alkaan süsivesinik , mille molekul sisaldab ainult üksiksidemeid. Üksikside side, mis koosneb ühest samal poole suunatud üksiksidemest. Kaksikside side, mis koosneb kahest samale poole suunatud üksiksidemest. Kolmikside side, mis koosneb kolmest samale poole suunatud üksiksidemest. Süsinikahel kui süsinikud on järjest seotud. Tsükkel keemiliste elementide ahel, mille otsad on omavahel seotud, kinnine ahel. Polümeer aine, mille väga suured molekulid koosnevad enamasti ühesugustest väikeste molekulide jääkidest. 2. Milline võib olla süsinikuahela kuju molekulis? Võib olla sirge, siksakiline, võib olla hargnenud, võis olla tsükliline, mõjutab oluliselt vastava alkaani omadusi. 3. Miks on süsinikuühendeid palju rohkem kui teiste elementide ühendeid? Kuna nad moodust...
Orgaaniline keemia on süsinikuühenidite keemia ja ühtlasi ka kovalentsete ühendite keemia (ei kuulu CO₂ ; H₂CO₃ ; CO ; süsihappesoolad ehk karbonaadid) Orgaanilised ühendid sisaldavad süsiniku(C)- ja vesiniku(H)aatomitest, sageli esinevad nende molekulides ka lämmastikku(N), hapniku(O), fosforit(P), väävlit(S) ja harvemini esinevad halogeenid ja metallid. Süsinik(C)- valents 4, valentsolekuid 3(4) Lämmastik(N) 3,3 Hapnik(O) 2,2 Vesinik(H) 1,1 Süsivesinikud on orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust. Süsivesinikud jaotatakse rühmadesse ja klassidesse (aluseks on võetud ahelate ehitus ja kordsus): 1. Hargnemata ahel 2. Hargnenud ahel 3. Kinnine ehk tsükliline ahel Süsiniku o.-a. Väärtused võivad ulatuda -4...+4 Org. Molekulide koostises esineb selliseid süsiniku aatomeid, mis on seotud ainult C aatomitega, siis on C o.-a. 0 Iga side H’ga alandab süsiniku o.-a. Väärtust 1 ...
Autokütused, mis põhinevad mittetaastuvate ja taastuvate kütuste kasutamisel Taastuvad kütused Taastuv ressurss ehk taastuv loodusvara - on loodusvarad, mis põhimõtteliselt on igavesed. Näiteks: ● biokütused (taimsed ja loomsed ressursid) ● energiaallikad (päikeseenergia, tuuleenergia, maasoojus) Mittetaastuvad kütused Taastumatu ressurss ehk taastumatu loodusvara - aine/energiaallikas, mis võib otsa saada. Tegelikult need ained taastuvad, aga väga aeglaselt võrreldes tarbimisega. Näiteks: ● maavarad (fossiilkütus, metallimaagid) ● tuumaenergia (uraanimaak, mis on taastumatu maavara) Maagaas Maagaas on tekkinud miljoneid aastaid tagasi mereloomade ja -taimede lagunemise tulemusel eraldunud gaasilise osana ning see koosneb põhiliselt metaanist. Gaasileiukohtades täidab maagaas poorseid kivimeid ja tühemikke maakoores. Tavalist maagaasi ehk kuiva maagaasi ammutatakse pinnasetühikutesse kogunenud maagaasi maardlatest. Maagaasi p...
Tartu Ülikool Loodus- ja Tehnoloogiateaduskond Põlemisel tekkinud emissioonide mõju õhu kvaliteedile ja kliimale- alates kivisöest lõpetades biokütustega Kevin Ambus Tartu 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus ......................................................................................................................... 3 2. Kütused ning emissioon ...................................................................................................... 4 2.1 Süsi .............................................................................................................................. 4 2.2 Kütteõlid ...................................................................................................................... 5 2.3 Bensiin .............................................
SÜSIVESINIKUD. ALKAANID Süsivesinikud on orgaanilised ühendid, mis koosnevad vaid süsiniku (C) ja vesiniku (H) aatomitest. Süsinikul on eripärane võime moodustada pikki ahelaid, kus süsiniku aatomite vahel on kovalentsed sidemed. See muudab süsinikuühendite maailma erinis paljunäoliseks. Alkaanid on sellised süsivesinikud, mille molekulid sisaldavad vaid C-C ja C-H üksiksidemeid. Näited lihtsamatest alkaanidest: metaan – CH4 butaan – C4H8 etaan – C2H6 isobutaan – C4H8 propaan – C3H8 Butaani ja isobutaani molekulide struktuure uurides näeme kergesti, et nende (summaarne) molekulvalem ehk molekuli koostis on ühesugune, kuid aatomite paigutus ehk struktuur erinev. Selliseid aineid, millel on ühesugune koostis ehk summaarne molekulvalem, ent erinev struktuur ja seega ka erinevad omadused, nimetatakse isomeerideks. Alkaanide molek...
Omadus või tunnus Anorgaaniline ühend Orgaanilinine ühend sulamistemperatuur Üle 350o Alla 350o keemistemperatuur Üle 750o Alla 750o Keemiline side Iooniline side Kovalentne side Lahustuvus: Üldiselt Üldiselt a) Vees lahustuvad Ei lahustu b) Orgaanilistes ühendites Enamasti ei lahustu Enamasti lahustuvad (bensiin, alkohol) süttivus Ei sütti Süttivad Elektrijuhtivus Juhivad Ei juhi Anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete võrdlus 2.) süsiniku aatomi ehitus ja valentsmudelid süsinik paineb 1. Perioodis ja 4A rühmas 6 p+= 6 anorgaanilistes ainetes on süsinik posiiivne, ...
Milline võib olla süsinikahela kuju molekulis? Süsinikahel võib olla hargnemata, hargnev või tsükliline. Milline on süsivesinike lahustuvus vees? Süsivesinikud ei lahustu vees. Milline on süsivesinike agregaatolek toatemperatuuril? Viis naftasaadust: bensiin, diislikütus, määrdeõlid, masuut, bituumen. Mitu sidet on tavaliselt süsiniku, hapniku, lämmastiku ja vesiniku aatomil? Süsinik: 4 sidet (4 üksiksidet, 1 kaksiksideme ja 2 üksiksidet, 2 kaksiksidet, 1 üksik- ja 1 kolmiksideme. Hapnik: 2 sidet ( 2 üksiksidet, 1 kaksikside). Lämmastik: 3 sidet (3 üksiksidet, 1 kaksik- ja 1 üksikside, 1 kolmikside). Vesinik: 1 side Miks on süsinikuühendeid palju rohkem kui teiste elementide ühendeid? Süsinik asub perioodilisustabelis oma perioodi keskel. Moodustab sidemeid mitmesuguste teiste aatomitega, ka süsiniku aatomitega. Süsiniku aatomid võivad olla mitmesugustes olekutes. Etanool: C2H5OH Vänge lõhnaga, läbipaistev, lahustub vees hästi, alkohoo...
1)Toornafta puhastamine liivast ja sooladest 5)Nafta ja gasoilide termiline krakkimine Eelpool esitatud struktuurvalemitest järeldub, et nende Toornafta sisaldab märkimisväärses koguses vett, muda, Termilist krakkimist kasutatakse tänapaeval ainult kõige toksiliste ainete tekke üheks eeltingimuseks on hapniku liiva ja mineraalsooli. Viimased põhjustaks rafineerimise lihtsamates refinerites, kus bensiini palju pole vaja ja kloori aatomite üheaegne esinemine gaasifaasis või seadmete ummistust ja korrosiooni. Kasutatakse kahte toota. Gasoili aur kuumutatakse üles kuni 500-600 C vees. soolärastuse meetodit. Esimese meetodi järgi lisatakse rõhul ca 34 at ning lahutatakse fraktsioonideks Keemiatööstus toodab ja kasutab ülemaailmselt umbes tooraftale ca 10% vet...
Füüsikalised omadused:alkaanid on mittepolaarsed ühendid,ei lahustu vees.C 1-C4on toatemp gaasiline C5-C10 on toatemp vedelikud ...on toatemp tahked e. parafiinid.Vedelad alkaanid on head lahustid rasvadele,nad on lõhnatud,värvitud.Gaasilised alkaanid on narkootilised ained. Keemilised omadused:CH4+2O2--CO2+2H2O ; C5H12+8O2--5CO2+6H2O ; C4H10+6,5O2-- 4CO2+5H2O pikema ahelaga alkaane saab lõhkuda väiksemaks kasutades katalüsaatori ja temp toimel. Seda nim krakkimiseks.kasutatakse naftast suurema hulga bensiini saamiseks. CH3-CH2--CH2-CH2-CH3--- ; reageerimine halogeenidega.asendusreaktsioon CH 4+Cl2-- CH3Cl+HCl ; ta onradikaalne ahelreaktsioon(radikal:üksiku vab elektroniga aktiivne osa) TAHKE KÜTUS: looduslik-kivisüsi,põlevkivi jm. tehis-turbabrikett,koks.VEDELKÜTUS :looduslik-nafta tehis-bensiin,kütteõli.GAASKÜTUS:looduslik-maagaas tehis- ...
Jahutussüsteemi ehitus Mootorite jahutamiseks on kaks võimalust: 1)õhuga jahutamine, kus õhuvool mootoriploki ümber tekitatakse kas ventilaatoriga või mootori kiire liikumisega õhukeskkonnas 2)vedelikuga jahutamine. Kütuse põlemisel eralduvast soojusenergiast tuleb 25...35% jahutussüsteemi kaudu juhtida välisõhku. Jahutusvedeliku temperatuur peab mootoriplokis olema 90...95C. Selline temperatuur kindlustab mootori parima töö, see tähendab, et mootori kulumine on väiksem, kütuse kulu väiksem, võimsus suurim. Liiga kõrge temperatuur põletab ära kolbe ja silindriseinu katva õlikihi, mistõttu kasvab hõõrdumine ning kiireneb kulumine. Liiga kõrge temperatuur võib põhjustada kolvi kinnikiilumise silindris. Seda põhjusel, et kolb, olles valmistatud alumiiniumsulamist, paisub rohkem kui silinder, mille materjaliks on teatavasti malmsulam. Liiga madala temperatuuri korral hakkab aurustuma kütus (bensiin) kondenseer...
Kooli Nimi Osakonna nimi Oma Nimi GAASIKEEVITUSE GAASID Iseseisev töö Juhendaja Juhendaja Nimi Pärnu 2009 Gaasikeevitus kuulub sulakeevituse rühma. Võrreldes kaarkeevitusega on gaasikeevitusel väiksem keevituskiirus ja suurem kuumutuspiirkond. Gaasikeevitusel kasutatakse järgnevaid põlevgaase: atsetüleen, propaan, looduslik gaas, vesinik, bensiin ja petrooleumi aurud. Atsetüleen. (C2H2) Atsetüleen on põhiline põlevgaas mida kasutatakse gaasikeevituse ja lõikamise juures. Tema leegi temperatuur võib ulatuda kuni 3150 oC-ni. Atsetüleen on värvitu ja terava küüslaugu lõhnaga gaas. Ta on plahvatusohtlik 0,15 -0,20 MPa rõhu all plahvatab sädemest või leegist n...
Paide Täiskasvanute Keskkool Kätrin Tarjus MIS ANNAB AUTOLE ELU EHK MIS ON MOOTOR? Uurimustöö Juhendaja: Kai Parman Paide 2014 SISUKORD 1. Sissejuhatus............................................................................................lk 3 1.Peatükk MIS ON MOOTOR?.................................................................lk 4 1.1 Mis on ottomootor?...............................................................................lk 4 1.2 Mis on diiselmootor?..............................................................................lk 4 2.Peatükk KUIDAS MOOTOR TÖÖTAB?................................................lk 5 2.1 MOOTORI EHITUS ehk millistest osadest mootor koosneb?............. . lk 6 3.Peatükk KUIDAS KÄSITLEDA/HOOLDADA MOOTORIT?...............
Põltsamaa Ametikool SISSEJUHATUS ERIALASSE A1 Martin Kim Kaarlimõisa 2009 1. Põltsamaa Ametikool Põltsamaa Aleksandrikool asutati 1888. Aastal. Kool asub 2,5 kilomeetri kaugusel Põltsamaast, Väike- Kamari külas. Põltsamaa Ametikoolil on väga üpalju erialasid mida on võimalik õppima asuda. Põltsamaa Ametikooli erialad mida saab õppida on; autotehniku eriala, koka eriala, ehituse eriala, põllumajandus, ja koka eriala. Sotsiaalhooldus eriala. Samuti ka müüjatele on siin koht olemas. Ja ka muid ameteid. Õpilastel on Põltsamaa Ametikoolis head võimalused oma õpinguteks. On olemas uued klassiruumid ja kooli oma söökla. Kõikidele õpilastele on kohade ühiselamus. Põltsamaa Aleksandrikool 2 2. Autotehnik Autotehniku erialal on põhiliseks autode ja teiste sõidukite remont j...
Mootor Autodel kasutatakse sisepõlemismootoreid, mis muudavad vabaneva soojusenergia tööks. Nende levinum tüüp on kolbmootor. Selles põleb kütuse ja õhu segu põlemiskambris. Põlemisel tekkiva gaasirõhu võtab vastu kolb, selle edasi-tagasi liikumise aga muudab väntmehhanism pöörlemiseks.Kolbmootorid jagunevad otto- ja diiselmootoriteks. Otto- ehk bensiinimootoris seguneb bensiin õhuga kas karburaatoris (karburaatormootor) või sisselaskekollektoris (pritsemootor). Küttesegu süüdatakse kõrgpinge-elektrisädemega. Diiselmootoris pritsitakse diislikütust kõrgel rõhul põlemiskambrisse, kus kütus seguneb kuuma õhuga ja süttib. Õlitussüsteem. Õli vähendab hõõrdumist, eemaldab kulumissaadusi ning jahutab mootori hõõrduvaid pindu. Mootoris tuleb tarvitada ainult ettenähtud õlisid. Juht peab olema alati kindel, et mootoris on küllalt õli. Õli taset mõõdetakse enne...
Käivitussüsteem P=U*I ; I=P/U Pingelang jadaühenduse korral U=I*R I=U/R R=U/I · Selleks, et mootor käivituks peab väntvõlli pöörlemissagedus olema piisavalt suur. · Diiselmootori käivitamiseks peab temepratuur silindris ületama diiselkütuse isesüttimistepiiri. · Bensiinimootorites süüdatakse aurustunud bensiin elektrisädemetega, bensiini aurustumiseks aga vajatakse soojust. · Mootori käivitumiseks peab olema väntvõlli pöörlemissagedus bensiinimootritel vähemalt 60-120 1/min ja otsepritediislitel 100 1/min. Käiviti osad ja ehitus Ankur, ankurvõlli lintkeere, hammasratas, harjad, ergutusmähis, kollektor, peavooluklemmid, klemmipoldid, kontaktketas, tagastusvedru, hoidemähis, kere, tõmberelee, lülitushark, vabakäigusidur, tõmbemähis. · Ankru paneb pöörlema käiviti keres asuvatues mähistes tekkiv magnetväli · Tõmberelee viib käiviti hammasr...
Taavi Ragul AT109 Sissejuhatus Nafta on looduslik maavara. Ta on peamiselt vedelate süsivesinike segu. Koostis Nafta koosneb: 1) Süsinikust - 82-87% 2) Vesinikust 12-15% 3) Väävlist 1,5% 4) Lämmastikust 0,5% 5) Hapnikust 0,5% Ühendid Nafta koosneb peamiselt 3-st ühendist: 1) Nafteenidest 2) Parafiinidest 3) Aromaatsetest ühenditest Nafteenid Nafteenide valem on: CnH2n Nafteenid on oluliselt raskemad ja ka keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nafteenide hulka kuulub asfalt. Parafiinid Parafiinide e alkeenide valem : CnH2n+2 Parafiinid on nafta peamiseks koostisosaks Nende keemistemperatuur on 40-200°C Aromaatsed ühendid Aromaatsete ühendite valem on : CnH2n-6 Aromaatsed ühendid moodustavad nagfta koostisest väikese osa Aromaatsete ühendite hulka kuulub nt benseen. Nafta omadused Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on väiksem vee omast. Nafta on ma...
Füüsika tabelid 1. Olulisenad füüsikakanstandid Valguse kiirus vaakumis Gravitatsioonikonstant Avogadro arv Boltzmanni konstant Universaalne gaasikonstant Elementaarlaeng Elektroni seisumass Prootoni seisumass Neutroni seisumass Elektriline konstant Magnetiline konstant Plancki konstant 2. Kütteväärtused Bensiin Petrooleum Diislikütus Piiritus (etanool) Kuiv kasepuit Püssirohi Kivisüsi Turvas Nafta Vesinik 1 3. Aine agregaatoleku muutumine Aine Sulamis- Sulamissoojus Keemis- Auramissoojus temperatuur temperatuur keemis- (°C) normaalrõhul ...
Võõrsõnad 1.Andrus tankis oma autot uue ja kvaliteetsema bensiiniga. Bensiin- peamiselt mootorikütusena kasutatav kergete süsivesinike segu 2.Mari ostis omale uued beežid teksad. Beež- helepruun värvus 3.Vanaisa pani oma vana grammofoni tööle. Grammofon- vinüül plaadimängija 4.Peale rasket päeva isa otsustas pikutada diivanil. Diivan- mööbliese 5.Kooli direktor ja õppealajuhataja pidasid pikka dialoogi. Dialoog- kahekõne 6.Kõik omad joped ja kotid võib jätta garderoobi. Garderoob- riietehoidja 7.Terve eelmine nädal ma veetsin Laulasmaa sanatooriumis. Sanatoorium- raviasutus 8.Uus head&shoulder-si šampoon on väga kvaliteetne. Šampoon-pea pesemis vedelik 9.Meie koolis on dressides käimine keelatud. Dress- spordiriiestus 10.Ahju küttmiseks brikett sobib väga hästi. Brikett- pressitud turvas Algustäheortograafia Läbiva suurtähega ja jutumärkideta kirjutatakse: 1. isiku- ja olendinimed, 2. ko...
Autokütused Martin Kalm Mootorid Suurimad kasutused: 1. Diisel 2. Otto 3. Elektri Bensiin Omase lõhnaga. Keeb 30–200 °C Enamasti värvusetu Nafta töötlemisel 76, 80, 93 EL – S sisaldada ei tohi Diisel Diisel – kollaka värvusega Keeb 200-300 °C juures Nafta töötlemisel Biodiisel rasvhapete metüülesterite segu Tooraineks taimeõli, loomne rasv Kütteväärtus, võimsus madalam Saaste väike Maailmas 80% rapsiõlist. Toiduõli? Taaskasutus Volkswagen, Mercedez Toidu lõhn (friikartulid, pannkoogid) LPG gaas - Liqufied Petrol Gas Säästad oma raha Sõidad puhtalt ja keskkonnasõbralikult 45% soodsamalt (10€ - 5,5€ ) Paigaldus varieerub 500-2300€
Märjamaa Gümnaasium Referaat Nafta Koostaja: Marii-Heleen Raidmets Märjamaa 2013 1 Sisukord 2 Nafta 1)Mis on nafta? Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. KOOSTIS põhiliselt süsinik (82.87%) vesinik (12.15%) väävel (1,5%) lämmastik (0,5%) hapnik (0,5%) 1.1Kütused: · Bensiin- on peamiselt mootorikütusena kasutatav kergetesüsivesinike segu keeb temperatuurivahemikus 30200°C, kergesti süttiv, enamasti värvusetu vedelik. Saadakse peamiselt nafta töötlemisel. · Diisel- Diiselkütus on hele , kollaka värvusega , veidi õline vedelik. Diislikütust saadakse mitme nafta segamisel teatud vahekorraga. Diislikütused koosnevad põhiliselt küllastunud süsivesinikest(alkaanid ja tsükl...
ORGAANILINE KEEMIA I ARVESTUSTÖÖ 1. Millest koosnevad orgaanilised ühendid? Orgaanilised ühendid koosnevad C; H; O; N aatomitest (S; halogeenid). 2. Mitu kovalentset sidet moodustavad C, N, O ja H aatomid? C 4 sidet, N 3 sidet, O 2 sidet, H 1 side. 3. Osata kirjutada aine lihtsustatud struktuurivalemit, summaarset valemit ja graafilist kujutist, kui tasapinnaline struktuurivalem on antud. 4. Osata määrata C oksüdatsiooniastet orgaanilistes ühendites. 5. Orgaaniliste ainete põlemise saadused. Orgaaniline aine + O2 CO2 + H2O + energia (täielik põlemine) Orgaaniline aine + O2 (vähese hapniku korral) CO (vingugaas) + H2O + natuke energiat REEGEL! Suurema kütteväärtusega põlevad need kütused, mille koostises oleva süsiniku o-a on väikseim. 6. Alkaanide koostis. Alkaanid koosneva...
Põllumajandus- e agraarühiskond 1) korilus 2) varaagraarajastu - loomade kodustamine ja/või põllu harimine 3) hilisagraarajastu - tekib taime- ja loomakasvatuse ühenduse tulemusel Industriaal- e. tööstusühiskond Tööstusühiskonda iseloomustavad: ·tehonoologia pidev täiustumine ·tujumajandus ja kauba tootmine Esimene murrang algas 15.sajandil.(Itaalias) ·uued loomatõud ·vesiveskid ja tuulikud ·tulirelvad ·manufaktuurid Teine murrang 18.sajandi lõpp-19.sajandi algus(Inglismaal) ·aurumasin ·vedur ·aurik ·kivisöe laialdane kasutamine ·masinate valmistamine ja kasutamine Kolmas murrang 19.sajandi lõpukolmandik ·teras ·elekter ·nafta ja bensiin ·autod ja lennukid ·telefonid ja raadiod Neljas murrang algas 1960. aastal ·tuuma- ja kosmosetehnika ·1980 lisandusid arvutid ning sidetehnika (nt satelliit)
1.Toornafta puhastamine liivast ja sooladest. Toornafta sisaldab vett, muda, liiva ja mineraalsooli. Viimased põhjustaks rafineerimise seadmete ummistust ja korrosiooni. Kasutatakse kahte soolärastuse meetodit. Esimese meetodi järgi lisatakse toornaftale vett ja väävelhapet või leelist pH reguleerimiseks.Segu kuumutatakse ning lastakse läbi segamisventiili, et saavutada homogeensust. Seejarel lahutatakse segu setitis, kus nafta kui kergem faas pinnale kerkib ning soolane vesi pohja settib. Teine meetod põhineb elektrostaatilisel soolärastusel. Nafta-vesi süsteem lahutatakse elektrostaatilises kõrgepinge väljas. Soolane vesi koaguleerub kiiresti ja settib, nafta kerkib "koorekihina" pinnale. 2.Naftast toodetavate mootorkütuste omadused. Bensiin Põhiosa bensiinist moodustavad süsivesinikud C4-C12. Osa neist on ohtlikud: benseen.,tolueen.;naftaleen jne. Bensiin ujub veepinnal. Vett ei saa kasutada bensiini põlengu kustutmise...
SÜÜTESÜSTEEMID Süütesüsteemi ülesanne on silindris oleva töösegu õigeaegne süütamine elektrisädemega. Küünla elektroodide vahel sädeme tekkitamiseks on vaja tõsta pinge üle 12 tuhande voldi. Klemm nr.15 süüte sisselülitamisel tekib pinge . Nr.1 on maandus.Kõrgepinge ehk sekundaarmähises , mille keerdude arv ulatub mitmekümne tuhandeni , tekib 10 000 80 000 V kõrgepinge. Mõnesaja keeruga madalpinge ehk primaarmähis kuumeneb rohkem ja on paigaldatud välimiseks.Induktiivne süütepool koosneb : raudsüdamikust,madalpingemähisest ja kõrgepingemähisest. Sädemetekkimine Suletud lüliti korral läbib vool madalpinge mähist ja tekitab ümber raudsüdamiku võimsa magnetvälja.Peale lüliti avanemist madalpinge pool katkeb , magnetväli kaob , kahaneb magnetväli , indutseerib madalpinge mähises 150-300 volti pinge ja kõrgepinge mähises 10 tuhat 30 tuhat volti , mis juhitakse süüteküünaltele. Pöörlemissagedus andurid Hall-andur Hall-andur koosneb sir...
Füüsikakonstante ja arvandmeid ülesannete lahendamiseks Gravitatsioonikonstant G = 6.67·10-11 m3/(kg·s2) Raskuskiirendus Maa pinnal g = 9,8 m/s2 Avogadro arv NA = 6,02·1023 1/mol Boltzmanni konstant k = 1,38·10-23 J/K Universaalne gaasikonstant R = k·NA = 8,31 J/(mol·K) Maa mass M = 5,98·1024 kg Maa keskmine raadius R = 6370 km Kuu mass M = 7,35·1022 kg Kuu keskmine raadius R = 1740 km Kuu keskmine kaugus Maast r = 384000 km Ainete tihedusi Vesi = 1000 kg/m3 Jää = 900 kg/m3 Raud (teras) = 7800 kg/m3 Hõbe = 10500 kg/m3 Kuld = 19300 kg/m3 Elavhõbe = 13600 kg/m3 Õhk = 1,25 kg/m3 Ainete erisoojused Vesi c...
Süsivesinikud Ained, mis koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust. Süsinik on kõigis orgaanilistes ühendites 4- valentne. H HH HHH H-C-H H-C-C-H H-C-C-C-H H HH HHH Metaan Etaan Propaan Ch4 Ch3-Ch3 Ch2-Ch2-Ch2 Orgaanilistes ainetes veel võib olla lämastikku, hapnikku, halogeene. Elemendi laeng näitab sidemekriipsude arvu. Isomeerid on ained, millel on sama koostis, aga erinev struktuur. Süsivesinikud võivad olla sirge ahelaga, hargnenud või tsüklilised. Tsüklilised ühendid ei ole isomeerid. Ainult üksiksidemetega on alkaanid Etaan Kaksiksidemega on alkeenid Eteen Kolmiksidemega on alküünid Etüün Saamine ja omadused: C-C4 Süsinike arvuga 1-4 (metaan, etaan, propaan, butaan) on gaasid. Ka alkaanid on gaasid. Maagaas, naftagaas C5-C16 on vedelad C17- tahked Tahke ja vedel koos on näiteks nafta puhul. Värvus on mustast helepruunini ja süsinike ar...
Leo Nirgi : Tuled (käivitussüsteem) Elektrotehnika 1) Selleks,et mootor käivituks peab väntvõlli pöörlemissagedus olema piisavalt suur. 2) Diiselmootori käivitumiseks peab temperatuur silindris ületama diiselkütuse isesüttimistemperatuuri. 3) Bensiinimootorites süüdatakse aurustunud bensiin elektrisädemega. Bensiini aurustamiseks aga vajatakse soojust. 4) Mootori käivitumiseks peab olema väntvõlli pöörlemissagedus bensiinimootoritel vähemalt 60-120 1/min ja otsepritsediislitel 100 1/min. 5) Käivitite võimsused on 0,3.....10KW. Käiviti ehitus : - Ankur ja ankurmähis (ankrut kujutatakse joonisel M ) - Harjad ( kommutaatoril libisevate harjade kaudu juhitakse vool ankurmähisesse. Ühe harja kaudu kulgeb vool akust mähisesse ja teise kaudu mähisest maandusesse) - Vabakäigusidru hammasrattaga kantakse ankru pöörlemine mootorilt hoorattale - Ankru paneb pöörlema ergutumähis ( ergutus...
Koostis Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid moodustavad sellest suhteliselt väikse osa. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Mida suurem on ...
Auto tuled ja nende kasutamine Park ehk gabariidituled ja numbrituled (esimesed valged ; tagumised punased ; numbrituled valged) Lähituled (valged) Kaugtuled (valged) ; Tagurdamise käigu tuli (valge) Pidurituled (punased) Suunatuled (kollased) ohutuled Päevasõidutuled (valged) Udutuled (esimesed valged ; tagumised punased) Lisakaugtuled (valged) Töötuled (valged) Tuledele esitatavad nõuded . Ø Tulede klaasid peavad olema terved ja olemas . Ø Tuled peavad olema puhtad . Ø Põhituled peavad olema õigesti ja võrdselt reguleeritud . Ø Samaaegselt ei tohi/võivad (sõltub sõidukist) põleda kaug- ja lähituled. Ø Igas laternas peab olema õige võimsusega pirn . Ø Tuledel ei tohi olla ees kaitsekatteid v.a. traatvõrest valmistataud kaitsekatted 2X 2 cm Tulede kasutamine Sõidu ajal peavad põlema kas:lähituled, mida võib kasutada igal ajal ja igas kohas v.a. peatumisel ja parkimisel. P...
annaabi.ee 
