Kõvakettad
tähendavad siis kas 0 või 1 binary arvu. Andmed loetakse uuesti kokku,
tundes ära magneetilisust materjalil. Tavaline HDD koosneb võllist, mis hoiab
1 või mitut lamedat ketast, mida nimetatakse platternsiteks, mille peale
andmed salvestatud on. Platternid on tehtud mittemagneetilisest materjalist,
tavaliselt alumiiniumi sulamist või klaasist ja on kaetud õhukese kihi
magneetilise materjaliga, tavaliselt 10-20 nm paksusega võrdlusega, et
tavaline koopiapaber on kusagil 0,07 mm (70 000nm) ja 0,18 mm(180 000
nm) paksune ja väliskiht süsinikust kaitseks. Teised kettad võivad kasutada
raud(III)oksiidi magneetilise materjalina aga tänapäevased kasutavad coobalti
põhilist sulamit.
Kettad pööratakse väga
suurtel kiirustel. Informatsioon kirjutatakse plaadile, kui see möödub sellisest seadmest, mida kutsutakse
read-and-write head-iks(ehk seadmest mis loeb ja kirjutab), mis on kettast väga lähedal magneetilisele