TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Virumaa Kolledz RAH3170 Keskkonnakaitse Esimese seminari arvestus ülesanne Õppejõud: lektor A. Zguro Kohtla-Järve 2013 ÜLESANNE Kaadmiumi ja elavhõbeda bilansi koostamine põlevkivi kasutamisel Eesti Elektrijaamades Põlevkivi on Eesti olulisim energeetiline toore, mille kasutamisega seonduvad aga tõsised keskkonnakaitse probleemid. Põlevkivi kütteväärtus jääb alla teistele levinud fossiilsetele kütustele. Ka on põlevkivi väävlisisaldus suhteliselt kõrge, mistõttu vääveldioksiidi heitmete poolest atmosfääri ühe elaniku kohta on Eesti juhtival kohal maailmas. Põlevkivi põletamisel ja töötlemisel vabaneb keskkonda raskmetalle, millest elusorganismidele on ohtlikumad kaadmium ja elavhõbe. Kaadmiumi levitatakse keskkonda ka näiteks apatiidi baasil toodetud fosforväetiste laotamisega põllule. Taimede kaudu, mis omastavad mullast suhte...
kJ/k, millele vastab aurutemperatuuri muutus 15-40°C. 16. Ökon o m ai s e rid Toitevee eelsoojendi ehk ökonomaiser paigaldatakse harilikult gaasikäigus ülekuumendi astmete järel. Trummelkatla puhul juhitakse vesi ökonomaiserist katla trummlisse. Sõltuvalt väljuva toitevee temperatuurist liigitatakse ökonomaiserid keevateks ja mittekeevateks. Keevökonomaiserist väljub vesi trumlirõhule vastaval küllastustemperatuuril ja sisaldab auru kuni 30%. Keevökonomaiser koosneb keevast ja mittekeevast osast, millede vahel on vahekollektor. Mittekeevast ökonomaiserist väljuva vee temperatuur peab olema vähemalt 30....40°C võrra madalam küllastustemperatuurist. Vee keskmine kiirus mittekeevas ökonomaiseris peaks olema 0,3...0,4 m/s, keevas ökonomaiseris 0,8 1,0 m/s. Ökonomaiserid valmistatakse ribitatud malmtorudest või siledatest terastorudest. Malmökonomaisereid kasutatakse madal ja keskrõhu kateldes töörõhuga kuni 2,4 MPa
väljuva auru temperatuur sõltub aurusse pritsitava vee kogusest. Antud juhul sissepritsitava vee osa 3%. Malekorras torudega ökonomaiser ehk toitevee eelsoojendi on aurukatla küttepinnaks, kus põlemisgaaside soojuse arvel kuumutatakse katlasse suunduvat toitevett. Ökonomaiser on paigaldatud konvektiivsete gaasikäiku ülekuumendi külma astme järel. Ökonomaiserid valmistatakse kas ribitatud malmtorudest (malmtoruökonomaiser) või siledatest terastorudest (terastoruökonomaiser). Antud juhul kasutatud viimast, kuna eranditult valmistatakse kõrgrõhukatelde ökonomaiserid terastorudest. Torude välisdeameeter on 32 mm. Torude risti ja pikisamm on vastavalt 70 ja 64 mm. Gaaside temperatuur küttepinda sissemisel 364 oC, väljumisel 305 oC. Täpsemad andmed arvutuses B6.3. Torud on ühendatud otstest vee sisenemis ja väljumiskollektoritega.
Ba - arvutuslik kütuse kulu, kg/s või m3/s. 16. Ökon o m ai s e rid Toitevee eelsoojendi ehk ökonomaiser paigaldatakse harilikult gaasikäigus ülekuumendi astmete järel. Trummelkatla puhul juhitakse vesi ökonomaiserist katla trummlisse. Sõltuvalt väljuva toitevee temperatuurist liigitatakse ökonomaiserid keevateks ja mittekeevateks. Keevökonomaiserist väljub vesi trumlirõhule vastaval küllastustemperatuuril ja sisaldab auru kuni 30%. Keevökonomaiser koosneb keevast ja mittekeevast osast, millede vahel on vahekollektor. Mittekeevast ökonomaiserist väljuva vee temperatuur peab olema vähemalt 30....40°C võrra madalam küllastustemperatuurist. Vee keskmine kiirus mittekeevas ökonomaiseris peaks olema 0,3...0,4 m/s, keevas ökonomaiseris 0,8 1,0 m/s. Ökonomaiserid valmistatakse ribitatud malmtorudest või siledatest terastorudest. Malmökonomaisereid kasutatakse madal ja keskrõhu kateldes töörõhuga kuni 2,4 MPa
ahtrilainete süsteem stern wave system different trim dünaamilise tõstejõuga laev dynamically supported ship erikaal specific weight Froude arv Froude number gravitatsiooniline takistus gravity-related resistance hõõrdetakistus frictional resistance hõõrdetegur coefficient of friction koosmõju interaction hürdodonaamiline rõhk hydrodynamical pressure hüdromehaanika fluid mechanics hürdrostaatiline rõhk hydrostatical pressure inertsjõud inertial force isepoleeruv värv self-polishing paint jäätakistus residual resistance jäätakistus ice resistance kaal weight käigulained shipborne waves käigulainete interferent wave systems ineraction kaikuvus prop...
6 7 1 Toitevesi a 5 7 A - A A I A-A 2 8 9 b 3 84 3 5 6 11 2 7 810 9 4 7 I 8 10 6 1 2 3 2 3 4 2 11 5 2 24 9 9 3 3 1 5 ...
MSJ0230 - Rakendusenergeetika Applied Energy Engineering Allan Vrager Õpingukorraldusest: 8 loengut 4 harjutustundi ehk 6x1,5h Eksami eelduseks koduülesannete lahendamine, mis annavad 30% kogu hindest Aine lõppeb kirjaliku eksamiga Kirjandus: A. Ots. Soojustehnika aluskursus. TTÜ Kirjastus, 2011 A. Kull, I. Mikk, A. Ots. Soojustehnika. Valgus, 1966, 1976. A. Ots. Termodünaamika. Valgus, 1972. I. Mikk (koostaja). Soojustehnika kasiraamat. Valgus, 1977. A. Paist, A. Poobus. Soojusgeneraatorid. TTÜ Kirjastus, 2008 A. Paist, K. Plamus. Lokaalkatlamajad. TTÜ Kirjastus, 2013 V. Vares. Energiatehnika. TTÜ Kirjastus, 2011 E. Risthein. Sissejuhatus energiatehnikasse. Kirjastus Elektriajam, 2007. CRC handbook of energy efficiency. CRC Press, 1997. CRC handbook of thermal engineering. CRC Press, Springer, c 2000. Ja palju muud. Lisan tulevastes loengutes te...
Elektrijaamad 1.Elektrijaamades kasutatavate katelde liigitus Energeetilisel aurukatlal on järgmised põhilised osad: - Kolle - Põletid - Küttepindade puhastusseadmed - Aurustusküttepinnad - Auruülekuumendi - Auruvaheülekuumendi - Toitevee eelsoojendi - Ökonomaiser - Õhueelsoojendi Katlaid liigitatakse kontstruktsiooni järgi, millest enamus katlaid on ekraantüüpi püstveetorukatlad. Katlaid liigitatakse selle jägi, millist kütust katel kasutab tahke, gaasiline, vedel. Vee liikumise iseloomu alused aurustusküttepindades jaotatakse katlaid aga järgmiselt: - Vabaringlusega katel - Mitmekordse sundringlusega katel - Otsevoolukatel Vabaringlusega ja mitmekordse sundringlusega katlad on trummelkatlad. Vabaringlusega kateldes (a) ringleb vee-aurusegu vee ja auru tiheduste erinevuse tõttu, mitmekordse sundringlusega (b) kateldes aga ringluspumba toimel. Otsevoolukateldes (c) pumpab vee ja auru läb...
Hoone- ja saoojusautomaatika Soojusmootorid Üldandmed ja mootorite liigitus Kütuse põlemisel silindril paisub gaas paneb enamjuhtudel kolvi liikuma kusjuures ja kolb sooritab kulgliiklemist aga nn rootormootorites on kolb asendatud pöörleva rootoriga. Tavalistes kolbmootorites kus on tegemist kulgliikumisega muudab väntvõllmehhanism selle energia hoorattakaudu pöörlevaks liikumiseks. Mootori pidevaks tööks on vajalik 1. Gaasi jaotusmehhanism(klapid), mis on oluline, sest ta juhib kütuse ja õhu sisselase silindrisse ja heitegaasi eemaldamist silindris. 2. Toitesüsteem 3. Õlitus 4. Jahutussüsteem Ehituse järgli liigitatakse mootorid 1,2 ja enam silindrilised mootorid. Kasutusala järgi liigitatakse: on mobiilsed mootorid ja statsionaalsed mootorid kusjuures mobiilsed mootorid on laevamootorid, nii bensiini kui diiselmootorid. Statsionaalsed otto ja diisel mootorid üle 1000kW mida kasutatakse elektri ja soojuse tootmiseks koostoot...
Soojusautomaatika eksamiküsimuste vastused 1. Põhimõisted automatiseeritud tootmise alalt. Automaatikasüsteemide klassifikatsioon nende otstarbe järgi. Näited. Automatiseeritud tootmise põhimõisted: 1. Objekt 2. Regulaator 1. Andur 2. Tajur 3. Automaatikasüsteem Automaatikasüsteemide klassifikatsioon otstarbe järgi: 1. Automaatreguleerimise süsteemid (ARS) 2. Distantsioonjuhtimise süsteemid (DJS) 3. Tehnoloogilise kaitse süsteemid 4. Automaatblokeeringu süsteemid (ABS) 5. Reservseadme automaatse käivitamise süsteem (RAKS) 6. Automaatsed tehnoloogilise kontrolli süsteemid (ATKS) 7. Signalisatsioonisüsteemid (SS) valgus ja helisüsteemid 1. Tehnoloogiline SS andmed seadmete töö ja üksikute parameetrite kohta 2. Avarii SS teatavad võimalikest avariilistest olukordadest ja juba tekkinud avariidest 3. tsentraalsed SS on ette nähtud signalisatsioonisüste...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS.........................................................................................
annaabi.ee 
