Šokolaad (0)

Šokolaad
xxx
Šokolaadi valmistamine
Šokolaaditehases oad 
pakitakse lahti ja töödeldakse 
järgmiselt:
Ubade puhastamine
Ubade röstimine – 99–104 
°C juures. See protsess on 
oluline maitse ja aroomi 
seisukohalt
Kestade eraldamine – 
sõeludes eemaldatakse 
õhuke kuiv kest
Jahvatamine –  kakaoubade  
peenestamise tulemuseks on 
pruun kakaomass
Kui kakaomassist 
eraldada kollane kakaovõi,
jääb järgi tahke kakaojääk, 
millest hiljem 
jakvatatakse kakaopulbrit.
Šokolaadi tootmisel lisatakse kakaovõi 
kakaomassile, juurde pannakse suhkur ja 
letsitiin . Letsitiin on sojaubadest saadud 
emulgaator , mis aitab teistel koostisainetel 
ühtlaselt seguneda. Mida rohkem sisaldab 
šokolaad kakaoõli, seda „sulavam“ on selle 
maitse. Šokolaadi tootmisel ained segatakse, 
peenestatakse temperatuuril 50 – 90°C, 
homogeniseeritakse, jahutatakse kuni 45°C, 
edasi valatakse  vormidesse , jahutatakse 10°C 
-ni (et kakaovõi tahkuks), eraldatakse 
vormidest  ja pakitakse.
Šokolaadi liigid
 Tume šokolaad – Tumeda šokolaadi 
kakaosisaldus võib  ulatuda  isegi kuni 99%. 
See šokolaaditüüp on tervisele kõige 
kasulikum ja seda eelkõige kõrge 
kakaosisalduse tõttu. Šokolaadi värvuse 
sügavus ja maitse mõrusus sõltub ubademassi 
ja suhkru omavahelisest  suhtest . 
Piimašokolaad – osa  kakao  kuivainest on 
asendatud piimakomponentidega, mis 
annavad šokolaadile magusama maitse, 
heledama värvuse ja ka pehmema struktuuri. 
Piimašokolaadis on kakaokuivaine üldkogus 
vähemalt 25% ja 
piimakuivainet vähemalt 14%. 
Valge šokolaad – peab sisaldama vähemalt 
20% kakaovõid ja vähemalt 14% 
piimakuivainet. Valge šokolaadi valmistamine 
ja  toorained  sarnanevad teiste šokolaadide 
omaga, kuid on üks oluline  erand : selles ei 
kasutata kakaoubade massi ega – pulbrit . 
Seega on kakaosaadustest  ainsana   esindatud  
kakaovõi. 
Kuvertüür e. glasuurimisšokolaad – 
sisaldab rohkem kakaovõid ning sulab 
seetõttu ühtlasemalt ja hõlpsamini. Tahkudes 
jääb kuvertüür kaunilt läikivaks. Kuvertüür on 
suurepärane  just šokolaadikaunistuste 
tegemisel, šokolaadikihiga katmisel ning 
nendes magusroogades, kus šokolaad on 
põhikomponendiks. 
Šokolaadi peamise  koostisosa  kakaovõi rohked 
rasvhapped ei tõsta vere kolesteroolitaset ega 
suurenda  südamehaiguste riski. Nädalas võib süüa 
julgelt 200-300g šokolaadi,  tekitamata  kahju 
südamele ja veresoonkonnale. 
Šokolaad sisaldab antioksüdante (alagrupp-