Üksjalad mõiste | Sõnu seletav sõnastik

Üksjalad – Seoses mõisate asutamise ning talumaade nende alla võtmisega, samuti sisekolonisatsiooni tagajärjel tekkisid keskaegsel Liivimaal üksjalad (väiketalunikud). Enamasti maatud käsitöölised, sulased/tüdrukud, kellel oli kasutada veerandi kuni poole adramaa talu ja kes tegid mõisatööd ühe jalapäeva nädalas.

Eesti Kultuurilugu

Üksjalad – nende koormised olid väiksemad kui adratalupoegadel, maavabad – neile kuulus talu, mis muutis neid vabaks, vabatalupojad – olid osadest adratalupoegade koormistest vabaks ostnud, vabadikud – maata või vähese maaga, palgatööst elatuva maaga.

Eesti ajalugu

Üksjalad – tekkisid seoses uute maade kasutuselevõtuga, adratalupoegade nooremad pojad, kes asutasid väikese talu kuhugi ääremaale, tegu tuli teha üks jalapäev nädalas, maksid maa eest, ei jaksand palgata tööjõudu.

Keskaeg eestis

Üksjalad – tekkisid seoses uute maade kasutuselevõtuga, adratalupoegade nooremad pojad, kes asutasid väikese talu kuhugi ääremaale, tegu tuli teha üks jalapäev nädalas.

Eesti ajalugu 13.-16.saj. (keskaeg)

Üksjalad – tekkis XV saj. I p. talupoegade kiht, kes olid peamiselt adratalunike nooremad pojad, kellel polnud isatalus ruumi ja kes rajasid uue talu senistele võsamaadele.

Eesti keskaeg

Üksjalad - moodustasid adratalupoegade nooremad pojad, kes isakoju ei mahtunud ning asutasid seetõttu oma väikese talu kuhugi ääremaale.

10 klassi ajaloo eksam

Üksjalad - adratalunike pojad, • Rajasid talu väljaspoole küla, kus tingimused kellele isa-kodus elatist ei raskemad.

Eestimaa keskaeg

Üksjalad - adratalupoegade nooremad pojad, kes isakoju ei mahtunud ning asutasid väikese talu kuhugi ääremaale.

Eesti ajalugu

Üksjalad – adratalupoegade nooremad pojad, kellele ei jätkunud isa talust maad ja tegid oma talu ääremaale.

Maa-aadel ja talurahvas, kaubandus ja käsitöö

Üksjalad - Peamiselt adratalupoegade nooremad pojad, kes rajasid talu uutele maadele. Teonorm oli väiksem.

Vana Liivimaa valitsemine

Üksjalad – nende koormised olid väiksemad, sest nad pidid rajama enda talud asustamata kohta (IV)

Eesti ajalugu

Üksjalad – adratalupojade pojad, kelle isakodus tööd ei jätku ja on asutanud oma enda talu.

Lühiülevaade ajaloost

Üksjalad - talupoegade kiht, kelle kohustuseks oli teha mõisale tegu 1 jalapäev nädalas.

Mõisteid Eesti ajaloo kursusest

Üksjalad - adratalupoegade nooremad pojad, kes said asutada väikesed talud ääre maadele.

Ajalugu läbi aegade

Üksjalad - pidid mõisa heaks tööd tegema ühe jalapäeva nädalas, omasid väikest talu

MAARAHVAS XIV-XVI SAJANDIL

Üksjalad - peamiselt adratalupoegade nooremad pojad, kes rajasid talu uutele maadele.

Eesti ajalugu - konspekt

Üksjalad - - adratalupoegade nooremad pojad, kes ääremaadel oma talu asutasid

EESTI KESKAJA AJALOO RAUDVARA

Üksjalad - Olid küladest väljaspoole rajavad adratalunike nooremad pojad.

Ajaloo suulinearvestus

Üksjalad - arvatavasti sisekolonistid, kes asusid uusi maid üles harima.

Keskaeg Eestis

Üksjalad – nende peamiseks koormiseks oli üks jalapäev nädalas.

Talurahva majanduslik seisund 13. -16. sajand

Üksjalad - adratalupoegade pojad, kellel oli väikene talu.

Eesti Keskaja konspekt

Üksjalad – kolonisatsioonitalupojad?

Eesti keskaeg

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste

hüpofüüsi eessagarat nim. ka adenohüpofüüs.

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti