ühingutesse“63. Põhiseaduse § 9 lõike 2 kohaselt laienevad põhiseaduses loetletud õigused, vabadused ja kohustused juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega. Revisjoni raames tuleb hinnata nii olemasolevate kui ka uute välja pakutavate ühinguõiguslike regulatsioonide põhiseaduspärasust. Põhiseaduse kõrval määratlevad ühinguõiguse raamid ka EL õigus ja rahvusvahelised lepingud.64 Esmalt tuleb arvestada EL primaarõigusest tulenevate nõuetega, eelkõige Euroopa Liidu toimimise lepingus (ELTL)65 sisalduvate põhivabadustega (kaupade vaba liikumine – artiklid 34 jj, töötajate vaba liikumine – artiklid 45 jj, asutamisvabadus – artiklid 49 jj, teenuste osutamise vabadus – artiklid 56 jj, kapitali ja maksete vaba liikumine – artiklid 63 jj).66 Sekundaarõiguslikul
Ühinguõiguse kaasused 2012 AÜ 1 I Äriregister 1. Osaühingu osanikud valisid juhatuse liikmeks A, kes kanti juhatuse liikmena ka äriregistrisse. Kahe nädala möödumisel kande tegemisest tegid osanikud uue otsuse, millega kutsusid A juhatusest tagasi. A-le teatati otsusest ülejärgmisel päeval. Hiljem selgus, et A oli tagasikutsumise ja sellest teada saamise vahele jäänud päeval sõlminud juhatuse liikmena B- ga lepingu, millega võeti osaühingule suured kohustused. Milliseid nõudeid võib osaühing seoses selle tehinguga esitada? 1.01-15.01 registreeriti A juhatuse liikmeks 15.01. A kutsuti tagasi 17.01. sai A otsusest teada 16.01. tegi A tehingu ühingu nimel B-ga 2 aspekti, sisesuhe (otsuse tegemine, ühingu ja juhatuse liikmevaheline suhe), välissuhe (A ja B tehing). Tsüs § 69 lg 1,2 § 69. Tahteavalduse tegemine (1) Kindlale isikule (tahteavalduse saaja)...
2) Äriühingute allikad: a) Äriseadustik (ÄS): reguleerib TÜ, UÜ, OÜ, AS asutamise, ülesehituse, juhtimise, lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamisega seonduvat. b) Tulundusühistu seadus (TÜS): reguleerib TulÜ asutamist, liikmesust, juhtimist jms. 4) Mittetulundusühingute allikaks MTÜS : MTÜ 5) Sihtasutuste allikaks SAS: SA 6) Tsiviilõigusliku ühingu ehk seltsingu allikaks VÕS § 101 jj, §-d 580 jj, §-d 610-618 Lisaks on ühinguõiguse allikaks TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik), EVKS (Eesti väärtpaberite keskregistri seadus), VTS (vandetõlgi seadus), RPS (raamatupidamise seadus), AudTS (audiitortegevuse seadus), KindlTS (kindlustustegevuse seadus), KAS (krediidiasutuste seadus), supranatsionaalsete ühingu vormide rakendamisseadused jms. Euroopa Liidu õigus ühinguõiguse allikana EL õigus on Eesti õiguskorra osa: PSTS § 2 Määrused ja direktiivid.
nõudest loobuda saab alati. ARENDUSHOMMIK Praktilised toimingud võlgade sissenõudmisel 10. mai 2012 I. Võlgade sissenõudmise näidisprotsess II. Võlgnikuga suhtlemisele eelnev eeltöö III. Kordusarve ja meeldetuletuskirjade saatmine IV. Hoiatuskirja saatmine V. Hoiatuse realiseerimine VI. Võlgade ennetamine Vaata koolituskava Addenda kodulehel www.addenda.ee/juriidika Vandeadvokaat Annika Vait Advokaadibüroo Glikman & Partnerid tehingute ja ühinguõiguse valdkonna juht Tel. 51 00 726 E-post: [email protected]
siis nt teadmatusest või lühikeseks ajaks, kuna seda on odavam asutada, või on ettevõte väga väikese riskiga 2 mitte äriühingut: mitte tulundusühing MTÜ ja sihtasutus SA kasumi välja jaotamine pole lubatud, mõeldud ainult nende enda tegevuse jaoks kasutamiseks On veel ka 3 Euroopa Liidu eraõiguslikke JI: Euroopa äriühing, Euroopa ühistu ja Euroopa majandusühistu 3. Selgita missugust tähtust omab äriregister ühinguõiguse jaoks. Äriregistrisse kandmine annab äriühingule õiguse võime. Kui pole registrisse kantud, siis pole sind olemas juriidilise isikuna. Kolmandale osapoolele on see ka informatsiooni allikaks, isegi kui info on puudulik või uuendamata või 3s pool seda tõeseks pidada ning sellest lähtuvalt kehtivad ka tehingud. 4. Selgita aktsiaseltsi olemust. ÄRA ALUSTA EKSAMIL KÜSIMUSTE VASTAMIST AKTSIAKAPITALI JUTUGA!
Aga on olemas ka väline külg suhted kolmandate isikutega. See on aga sekundaarne, esmased on sisesuhted. Väline külg on aga sageli olulisem. Väline külg kõik võimalikud lepingute sõlmimised. Ilma välisküljeta ühing abielu, kooselu. Kohaldatakse seltsingu kohta käivaid sätteid. Vara jagamine tekib ühinguküsimus e seltsingu sätted. Ühinguõiguslikud normid seaduse dispositiivsus. Pole ühest vastust. Võlaõiguse üldpõhimõte on dispositiivsus, siis ühinguõiguse üldpõhimõte on imperatiivsus. On olemas tugevad erandid, nt seltsing. Eraldi nähtus. Nt teine äärmus aktsiaselts praktiliselt dispositiivseid norme pole. Eeldamine tõendamiskoormuse jagamine. 1.1.1 Ühinguõiguse mõiste 1 Esimene küsimus mis ühinguga on tegemist. Börsiühing ohtlikuim isik on tema jaoks see, kes seda juhib. Sest ainult tema suudab selle põhja lasta. Peame kaitsma isikuid turureeglite ees.
Lepingu-ja ühinguõiguse ülesandes koduseks lahendamiseks 2018 sügis. 1.Justiitsministeerium korraldab Gruusia abiprojekti raames koolituse Gruusia vanglaametnikele. Selleks koostatud 100-leheküljeline konspekt tuleb tõlkida vene keelde, mis on projekti töökeeleks. Justiitsministeerium sõlmis 10. oktoobril Maire Kuusikuga lepingu koolituse konspekti tõlkimiseks eesti keelest vene keelde, tähtajaga 12. november. Ettemaksuna tasuti tõlgile 1000 eurot ning töö üleandmisel peab ministeerium tasuma veel 3000 eurot. 26. oktoobril helistas Maire Kuusik Justiitsministeeriumi vanglate osakonda. Tõlk palus end vabandada ja ütles, et kuna läks just mehest lahku, siis on tal praegu väga raske periood ning ta pole suuteline midagi tõlkima. Andke ministeeriumi esindajale nõu ja põhjendage oma seisukohti. Mida saab Justiitsministeerium Maire Kuusikult nüüd (26. oktoobril) nõuda? Vastamist põhjenda õigusnormiga? 1.Kas Justiitsministeerium saab nõuda Ma...
tulundusühistu (TuÜ), sihtasutus (SA) ja mittetulundusühing (MTÜ). Ühinguõiguses kehtivad dispositiivsuse põhimõtte rangemad piirangud võrreldes tsiviilõigusega, tulenevalt õiguskindluse põhimõttest. Ühinguõiguse allikad. 1. Euroopa Ühenduse Nõukogu määrustega reguleeritud Euroopa Aktsiaselts (SE) ja Euroopa Ühistu (SCE), Euroopa Majandushuviühing (EEIG), eelnõuna Euroopa Osaühing (SPE) 2. Euroopa Ühenduse ühinguõiguse direktiivid: 1. direktiiv (avalikustamisdirektiiv); 2. direktiiv (kapitalidirektiiv); 3. direktiiv (ühinemisdirektiiv); 4. direktiiv (aruandlusdirektiiv); 5. direktiiv (struktuuridirektiiv); 6. direktiiv (jagunemisdirektiiv); 7. direktiiv (kontserniaruande direktiiv); 8. direktiiv (auditite direktiiv); 9. direktiiv (kontsernidirektiiv); 10. direktiiv (piiriületavad ühinemised); 11. direktiiv (filiaalide direktiiv); 12
· Põhiseadus (§ 31 ja 48) · Äriseadustik · Tulundusühistuseadus · Mittetulundusühingute seadus · Sihtasutuste seadus · Tsiviilseadustiku üldosa seadus · Võlaõigusseadus · Euroopa Liidu Nõukogu määruste rakendamise seadused · 2157/2001 Euroopa äriühingu põhikirja kohta · 2137/85 Euroopa majandushuviühingu kohta · 1435/2003 Euroopa Ühistu põhikirja kohta · Euroopa Liidu ühinguõiguse direktiivid Juriidilise isiku mõiste Juriidiline teooria Juriidiliseks isikuks on selline isiku ja varade ühendus, mida kehtiv õiguskord on isikuna tunnustanud. ,,Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik- õiguslik" (TsÜS § 24) Nt: Isikute ühendus või Varakogum
kohtulahendite registri pidamine, samuti oli MR vastutav kõigi õigustmõistvate organite oluliste lahendite avaldamise eest tagades sellega kohtupraktika kättesaadavuse üldsusele. Nii Kantsler kui ka Master of Rolls on tänaseni Ühendkuningriigi õigusüsteemi olulised osad. Equity institutsioon on olnud väga oluliseks common law arengu mootoriks: · Appelatsioonisüsteemi tekkimine ja areng õigusmõistmises · Käsundi- ja ühinguõiguse tekkimine ning süsteemne areng · ,,Õiguskaitsevahendite" institutsiooni teke 1 Equity reeglite omapära on nende sisu suunistes reeglid on suunatud konkreetselt isikule, keelates või lubadest mingit kindlat tegevust või tegevusetust. 2. Writ Enne tsentraliseeritud kohtusüsteemi teket oli määruste (writ) süsteem, mille alusel toimus erinevate
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Tsiviilõiguse üldpõhimõtted: 1) TsÜS sisaldab üldiseid tsiviilõiguse aluspõhimõtteid nii normide kui printsiipidena; 2) nimetatud põhimõtted ja normid on üldkehtivad kogu tsiviilõiguse suhtes. TsÜS normid võib jaotada 4-ks: isikud (füüsilised, juriidilised); esemed; tehingud; tsiviilõiguste teostamine. TsÜS ülesandeks on sätestada üldised põhimõtted ja normid, mis kehtivad kogu tsiviilõiguse suhtes, sh ka objektiivne ja subjektiivne tsiviilõigus. Objektiivne tsiviilõigus-tsiviilõigusnormid, mis on sätestatud seadustes-TsÜS seaduses, perekonnaseaduses, asjaõigusseaduses, pärimisseaduses ja võlaõigusseaduses; muudes seadustes, mis sisaldavad tsiviilõigusnorme (nt töölepinguseadus). Subjektiivne tsiviilõigus-isiku õiguslikult tagatud võimalus teatud viisil käituda või nõuda teistelt vastavat käitumist. Tsiviilasjad-vaidlused, mis toimuvad eraisikute vahel; hageja - isik kes on esitanud hagi, kostja - isik, kelle va...
Millal kohus algatab meenetluse: tsiviilkohtumenetluse seadustik ja saneerimisseaduse nõuded kui ettevõtja on põhistanud, et: 1) tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline; 2) ettevõte vajab saneerimist; 3) ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik. Kohus algatab saneerimismenetluse määrusega (edaspidi saneerimismäärus) 7 päeva jooksul saneerimisavalduse saamisest arvates (VÕS) – ühinguõiguse jaoks omavad suuremat tähtsust eelkõige käsunduslepingu sät ted, kuivõrd juhatuse ja nõukogu liikmetega sõlmitav leping on oma iseloomult käsundilaadne suhe;
K.Seini ja REÕS eelnõu seletuskirja kohaselt on asukohateoorial ja inkorporatsiooniteoorial järgmised eelised ja puudused: Asukohateooria eelised: * riigi võimalus teostada kontrolli oma territooriumil tegutsevate ühingute üle ja nõuda, et majandustegevus toimuks lex fori nõudeid arvestades; * siseriikliku õiguskäibe kaitse, võlausaldajate ja väikeaktsionäride kaitse, takistus välismaise üliliberaalse ühinguõiguse sissevoolamisele. Asukohateooria puudused: * kohaldatava õiguse määratlemise keerulisus; * juriidilise isiku asukohta ei ole riigiti võimalik muuta juriidilist isikut vahepeal lõpetamata ja uuesti asutamata K.Seini kohaselt on inkorporatsiooniteooria (asutamisriigi teooria) kasutusel eelkõige Anglo- Ameerika riikides, teatud piirangutega ka Hollandis ja S`veitsis. Inkorporatsiooniteooria eelised: * kohaldatava õiguse määratlemise lihtsus;
Erinorm 302 lg-st1 on 398! Muidu 3 kuud aga nüüd 1 kuu ühinemise puhul! 403 lg5- kui registrisse kantud ei saa otsust enam tühistada? Et pärast konstitutiivse kande tegemist pole võimalik enam ühinemisotsust vaidlustada! (Seega- kaasust pole võimalik lõpuni lahendaga aga eeldame et kanne on tehtud- siis tsüsi regulatsioon kui ühinetakse ja luuakse uus ühing siis asutamisotsuse kehtima jäämise regulatsioon likvideerimise puhul kas võib analoogia korras kehtida? Pigem jäävad ühinguõiguse normid ülemiseks ja seega tsüs selles mõttes vb ikkagi ei kohaldu. Kas eesmärk on ühinemisel tekkiva ühingu ärakaotamine- kas saab nii tõlgendada. 403 lg5 tuleneb kolmandast äriühinguõiguse direktiivist ja seega tsüsi puhul peab vaatama ega ei lähe el õigusega vastuollu sest el-is pole sellist sundlõpetamise regulatsiooni nagu meil tsüsis et asutamisleping jääb ikkagi kehtima.) 403 lg5 annab tugevama mõju sellel kadele kui asutamiskae isegi. Tagajärg oleks liiga ränk kui 2
Erinorm 302 lg-st1 on 398! Muidu 3 kuud aga nüüd 1 kuu ühinemise puhul! 403 lg5- kui registrisse kantud ei saa otsust enam tühistada? Et pärast konstitutiivse kande tegemist pole võimalik enam ühinemisotsust vaidlustada! (Seega- kaasust pole võimalik lõpuni lahendaga aga eeldame et kanne on tehtud- siis tsüsi regulatsioon kui ühinetakse ja luuakse uus ühing siis asutamisotsuse kehtima jäämise regulatsioon likvideerimise puhul kas võib analoogia korras kehtida? Pigem jäävad ühinguõiguse normid ülemiseks ja seega tsüs selles mõttes vb ikkagi ei kohaldu. Kas eesmärk on ühinemisel tekkiva ühingu ärakaotamine- kas saab nii tõlgendada. 403 lg5 tuleneb kolmandast äriühinguõiguse direktiivist ja seega tsüsi puhul peab vaatama ega ei lähe el õigusega vastuollu sest el-is pole sellist sundlõpetamise regulatsiooni nagu meil tsüsis et asutamisleping jääb ikkagi kehtima.) 403 lg5 annab tugevama mõju sellel kadele kui asutamiskae isegi. Tagajärg oleks liiga ränk kui 2
A Ühinguõiguse kordamisküsimused 2012 Üldist 1. Mis on ühing Õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. A)Ühingu põhiõiguslik regulatsioon on, et tegemist on võlasuhetega. ühingu loomisel on sellised tagajärjed omavahelised suhted, nad on seotud nii,et kõigil on vastastikkused õiguse dja kohustused, KUID tuleb juurde veel see, et see on neil ühine ÜHING kõigil neil tekivad omakorda täiendavad suhted ühinguga, sellega, mida nad ise on loonud. Ühing 2 tähendust see, et on ühingu liikmed, nende vahel on õigused ja kohustused, neil on need kohustused ja õigused ka ühingu ees. Ilma välisküljeta ühing abielu, kooselu. Kohaldatakse seltsingu kohta käivaid sätteid. Vara jagamine tekib ühinguküsimus e seltsingu sätted. B)Kuulub eraõiguse alla; üks kandvamaid osasid TsÜSi kõrval. Ühigus ei puuduta ainul ühinguid vaid ka laiemalt kõiki muid äritegevusega seotuid füüsilisi ja jurii...
Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012 SISSEJUHATUS Vajalikud kriteeriumid aine läbimiseks: Riigikohtu lahendid. Kaasuste lahendamine - eksamis sees. Eksamile pääsemise eeldused: seminaride läbimine (tuleb osa võtta). Kui kahes seminaris saadakse MA, siis on kogu aine MA. Seminaril võib kasutada materjale, kuid mitte maha lugeda. Iga seminar saab keegi personaalse küsimuse. I seminar - 26. aprill (teine pool loengust). Peab teadma RK lahendeid ning TsüS-i. Kohustuslik kirjandus: TsüS kommenteeritud väljaanne /aluseks seadus, mitte õpik). Võib kasutada TsüS õpikut (2012. a. variant). Seminarides peab kaasas olema TsüS (raamatuna/ internetis). Õppides viited Rooma õigusele. Õpitavad teemad võrdluses Rooma õigusega. Ladina keelsed terminid välja tuua. Saksa tsiviilseadustik - näited/ võrdlus. Midagi juurde lisamata, saab hindeks vaid C. ...
mis sätestab normid äriühingute kohta, on käsitletav kui tsiviilõigusnorme sisaldav seadus, mis reguleerib teatud liiki juriidiliste isikute asutamist, tegevust ja lõpetamist. Seega on viidatud seisukohalt äriõigus kaubandusõiguse sünonüüm, mille eraldi õigusharuna (ilmselt just õigusharu peeti silmas, mitte, nagu kirjutatud, õigusvaldkondi: era- ja avalik õigus) eristamiseks puudub nüüdisaegses eraõiguses alus. Tiivel peab aga äriõigust ühinguõiguse üheks valdkonnaks. AS Äripäev kirjastab sarja ,,Äripäeva käsiõpikud", mille õigussarja üks käsiõpik kannab nimetust ,,Äriõigus. Näidised ja kommentaarid", mille sisuks on äriseadustiku kommentaarid. Riigiteataja süstemaatiline liigitus äriõigust kui õigusharu või kui koodeksit/seadustikku ei tunnista. Loetelu võiks jätkata, aga lõppjärelduseks on üks äriõigus on defineerimata ja selle mõiste kasutus on üsna kaootiline.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
