Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-12-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
33 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Tundmatu Tuvi
Õppematerjali autor
Näiteks on pidevalt loetud kultuurilehte Sirp (aastatel 1984 ja 1958 Sirp ja Vasar). Teabeallika Teabeallikate Teabeallikad ja Teabeallika paigutus liigid näited sisu dimensiooni ja kihti (sulgudes) MINA vahetu suhtlemine pere, sugulased, usaldusväärne, V, N, T (F, S, sõbrad, tuttavad, põhjalik O) koolikaaslased kirjade saatmine e-post (Gmail), MSN usaldusväärne, V, N, T (S, O) ja Facebook põhjalik, informatiivne
7.b klassis vaatab 4 õpilast enim telekanalit Kanal 2, telekanalit TV3 vaatab 9 õpilast ning 5 õpilast on vastanud, et nemad ei vaata üldse televiisorit. 8.a klassis on samuti kõige soositum telekanal TV3, seda vaatab 6 õpilast. 5 õpilast jälgib telekanalit Kanal 2 ning 1 õpilane on küsimusele vastamata jätnud. 8.b õpilaste seas on samuti kõige populaarsem telekanal TV3, seda jälgib 16 õpilast. Kanal 2 on soositud ühe õpilase poolt ja 1 õpilane eelistab televiisori mittevaatamist. 9.a klassist eelistab 12 õpilast vaadata kanalit TV3. 6 õpilast soosib telejaama Kanal 2. 9.b klassist eelistab 1 õpilane vaadata telekanalit ETV, Kanal 2 on jälgitud 4 õpilase poolt. Kõige populaarsem on 9.b õpilaste seas TV3, mida jälgib 12 õpilast, 1 õpilane pole vastanud ning 1 eelistab televiisori mittevaatamist. 10.ms klassis on kõige populaarsem telekanal TV3, mida soosib 14 õpilast. 8 õpilase
Kes iganes kontrollib meediat, kontrollib ka mõistust Me elame muutuval ajastul. Muutuvad asjad, muutub suhtumine neisse ja küllap muutuvad ka inimesed. Meie vanemate kodudes ei pruukinud televiisorit ollagi, või kui oli, siis edastas see vaid must-valget pilti. Kel oli aga rohkem õnne, sai endale lubada värvilse pildiga telerit. Raadio oli ajalehtede kõrval peamiseks infokandjaks ja igas kodus au sees. Veel siis, kui meie vanemad olid noored, oli televiisorist näidatavate saadete hulk ja nende varieeruvus väike. Värvitu pilt edastas vaid tähtsamaid päevauudiseid ja meelelahutusele oli aega vähe. Mäletan hästi, kuidas ema kirjeldas iga päev kell 20 hoovi pealt tuppa jooksvaid lapsi, et näha ainukest pooltundi lastesaateid terves päevas. Ometi oleme praegu jõudnud punkti, kus tänapäeva noored vaatavad televiisorit väga vähe. Miks see nii on? Siinjuures võib üheks põhjuseks tuua televisiooni mitmekülgsuse ja suure infohulga. Televiisorist
Pikemate tekstide kirjutamisel kasutatakse ala-ja vahepealkirju. Need vajavad tähelepanu nagu teksti pealkirigi, sest nad muudavad lugemise lihtsamaks ning aitavad iga osa tuuma ära tunda ja meelde jätta. Sissejuhatus - sellega algab tekst. See puudub vaid harvadel juhtudel. Sissejuhatuse ülesanded: annab lugejale vastuse, miks ta võib/ peab seda teksti lugema, aktiviseerib lugejat, loob eeldused, et ta saaks seostada vana ja uut infot. Lõik - igasuguse teksti ehitusplokk. Sisulõik on ühe mõtte terviklik esitus. Vormilõik on tekstiosa taandreast taandreani. Kokkuvõte - kokkuvõte kasvab välja tekstist endast. Ta ei tohi sisaldada mingit uut mõtet, vaid kordab mingil moel eespool öeldut. Tavaliselt on kokkuvõttes öeldud teksti kõige olulisem või välja toodud järeldus. 2 Teksti ehituskiviks on sõna. Õigesti mõistmise eelduseks on õige väljendamine. Kodu koos kooliga on need, kes inimest sõna õigesti kasutama õpetavad. Kuniks sõna on
arengut aja jooksul muutnud. Analüüsis ei uuri ma mitte ainult teabevälja, vaid ka inimesi ümbritsevat keskkonda, kultuuri ning üleüldist elukorraldust. Analüüsin, mis on ning mis oli kõigi kolme isiku jaoks kõige tähtsamad infoallikad ning kuivõrd need omavahel erinevad. Minu teabeväli (sündinud 1995. aastal, uurin aastat 2014) Mina olen 19-aastane ehk sündinud 1995. aastal Kohtla-Järvel. Ma elan ajal, mil info kättesaadavus on äärmiselt lihtne ning tavaliselt vaid ühe kliki kaugusel. Hetkel käin Tartu Ülikoolis ning mind ümbritseb hoopis teine keskkond kui ma harjunud olen. Eelnevalt käisin Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumis ning inimesed on nende kahe õppeasutusega võrreldes täiesti erinevad, seega on erinev ka see info, mis mulle edastatakse. Olin Kohtla-Järvel harjunud info-teadmatusega, infosuluga. Oli täiesti tavaline nähtus, kui sain viimasel hetkel tähtsatest asjadest teada. Tartus on vastupidi. Info liikleb uskumatu kiirusega ning kõik on
koos ekskursioonidel . Mu isa käis oma õega ükskord isa töökohaga Leedus , neli päeva . Tol ajal olid pioneerilaagrid , sest pioneeri oli olla uhke ja hea . Pioneerilaager on põhimõtteliselt sama , mis tänapäeva malev . See tähendab , et tehti tööd , kohtuti huvitavate inimestega ning õhtuti oli meelelahutus . Minu isa , aga seal ei käinud , tema käis spordilaagrites , kuna ta oli suusataja . Spordilaagrites oli ainult trenn , trenn ja trenn . Üle kahe nädala sai ühe vaba päeva , kus võisid teha , mida tahtsid . See kõik oli paremate tulemuste nimel . Laagrid olid tavaliselt tasuta või maksid need asutused , kus vanemad töötasid . 06.01.2007 Vanaema noorusajal , aga puhkas igaüks siis , kui ta pidas seda vajalikuks ning kui tal aega oli . Reisima käidi harva , vahepeal kollektiividega , aga minu vanaema pikki reise ei teinud . Lastel laagris käimine oli tasuta . Mu isa ja tema kaksikõde käisid
sealt tulevad see ei ole mitte see ilus ja rikas emakeel, mida me tahaksime." (samas, 14). TV kontrollib lapse aega, tähelepanu ja harjumusi. Kogu see protsess nõrgestab isiksuse loomulikku arengut ja võib kahjustada ka iseloomu kujunemist. Lapsed veedavad teleri ees märkimisväärse osa päevast. Tartu ,,Karoliine" lasteaias läbi viidud küsitlustel ilmnes, et 3- 7 aastased lapsed vaatavad televiisorit keskmiselt 1- 2 tundi päevas, nädalavahetustel rohkem. Äärmuslik oli ühe vanema vastus, et tema poeg istub teleri ees umbes viis tundi päevas. Ka 1 2 tundi on suur osa päevast ning seeläbi on TV`l võimas roll laste käitumise ja väärtushinnangute kujundamisel ning võistluses vanematelt ja sõpradelt saadavate mõjutustega. Vanemad ja sõbrad on lastel erinevad, televisioon aga kõigi jaoks üks. Seetõttu on ta mõju kergemini tuvastatav. (Veidenbaum, 2003.) 4. TARDUNUD PILGU FENOMEN
REFERAAT Anu Välba Kool Klass Nimi Aasta Anu Välba elulugu ..................................................................................................................... 3 Esimesed tööaastad..................................................................................................................... 3 Teised inimesed Välbast............................................................................................................. 4 Anu sisemaailm...........................................................................................................................4 Õpingud ......................................................................................................................................5 Saated..........................................................................................................................................5 Anu armastus...........................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid