- Ü tähega algavad mõisted | Sõnu seletav sõnastik

1

Üheks põhjuseks on arvatavasti tõsiasi, et ta peab end liiga targaks, on samas laisk, rahutu, pöörav-käänav. Narriks või narritariks võib pidada isikut, kes vajab, et teised teda pidevalt kiidaksid, tal on enesega lahkelid.

Narrid keskajal ja tänapäeval

0

Ülal kirjeldatu on siiski vaid üldine põhjus, millele lisanduvad veel konkreetsed isiksustevahelised probleemid, mida ei saa üldistada kõigile ühelaadsetele karaktertüüpidele. Näiteks lisandub juba eelpoolkirjeldatud probleemile Pearu ja Andrese vahel veel ka asjaolu, et muutusid Andrese tõekspidamised – oma tõe ja õiguse otsingul minetas ta tõe ja keskendus vaid õigusele.

Tõde ja õigus kokkuvõte

0

Üldreeglina on arvu ja mõõtühiku või selle lühendi või tähise vahel üks tähekoht vahet (näiteks: 34,25 kr; 150 ml). Protsendi, nurgakraadi, -minuti ja –sekundi tähise korral ei jäeta tühikut numbri ja tähise vahele (näiteks: 23% mehi; 38° palavikku). Kui arvule järgneb kaks tähist, siis jäetakse numbri ja tähise vahele tühik (näiteks: 8 °C).

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine

0

Ühele kohale on kaks kandidaati. Liikme+kandidaat, saadiku+kandidaat, presidendi+kandidaat. {Teaduste kandidaat}→ (teadus+)kandidaat. Filosoofia+kandidaat, tehnika+kandidaat.Kandidaadi+dissertatsioon = kandidaadi+väitekiri = kandidaadi+töö, kandidaadi+eksam, kandidaadi+kraad, kandidaadi+miinimum kandidaadiväitekirja kaitsmiseks sooritatud eksamid.

Eesti keel (võõrsõnad)

0

Üldküsilause – Kas sa kohvi tellisid? 2. eriüldküsilause (fokuseeritud üldküsilause) – Kas sa tellisid kohvi? 3. loetlev valikküsilause (alternatiivküsilause) – Kas sa tellisid kohvi või teed? 2) eriküsilause – Mida sa tellisid? 39. Mis liikidesse saab jaotada modaalsust? 1. Episteemiline modaalsus (tõenäosusmodaalsus)

Eesti keele lauseõpetus 2010/2011

0

Üldnimed on objekti klassi tähistajaks (inimene). Esmalt on nimi e tähis, siis objekt ise e denotaat (reaalne objekt) kolmandaks nime mõte e kontsept – vajalik selleks, et üht objekti võib tähistada erinevate nimedega, sel juhul on nime mõte teine. Nt Koidutäht ja Ehatäht tähendavad üha objekti, aga tähendavad eriasju.

NIMEKORRALDUS koondkonspekt

0

Üksust nimetatakse värsijalaks. 38. heksomeeter-on antiikkirjanduse puhul esinev spetsiaalne luulevorm, mis koosneb kuuest värsijalast, millest neli esimest võivad olla nii daktülid ( tähis -UU) kui ka spondeused ( tähis --). Viies värsijalg on pea eranditult daktül, viimane aga kas spondeus või trohheus.

Eesti keele mõisted

0

Üksteise arvestamine on kõrgtasemel, eriti paistab seda välja Riho Kütsari ja Aarne Mäe konflikti hetkel, mil viimane neist astub piisavalt palju tagasi, et võimaldada esimesel justkui hakata kallale tulema, kuid viimasel hetkel on tal piisavalt ruumi hoopis lava tahaossa rahunema minna.

Retsensioon A. Miller \"Hind\"

0

Üheks põhjuseks on väide, et inimesed ei teinud suuri väljarändeid põhjuseta massilisi väljarändeid (nagu oli uurali algkeelt kõnelenud rahva ränne läände) Uurimused on näidanud, et keeled ei muutu mitte pideva eristumise, vaid pigem pideva ühtlustumise tõttu.

Uurali keelte teke ja areng

1

Ühendriikidele on täna mitmed riigid demokraatlikud.

Sõdades pole võitjaid, on ainult kaotajad

0

Ühiskonna tulevik - kes siis veel peaks hoidma suhtlemist sellisena, nagu see on sajandeid olnud, kui mitte kasvav põlvkond? Me ei tohiks lasta roppustel muutuda normaalseks osaks suhtlusest ega arvata, et keel peabki sisaldama ka selliseid sõnu.

Suhtlemine muutub-hea või halb?

1

Ü või – sulghäälikud k p t g

Silbitamine

0

Ühest käänd - või pöördsõnast saab moodustada palju vorme, näiteks nimisõnast pall vorme palli, palle, pallidest, palliga, pallist, pallidega jne. Moodustades ühe sõna eri vorme, võib tüvi jääda samaks või muutuda.

Astmevaheldus

0

Üksiksõna - meetod. Sageli kasutatakse ka mittesõna e pseudosõna (non-word, pseudoword). 2. Praiming (priming) 3. Lause õigsuse/sobivuse hindamine 4. Mälu kontroll 5. Pildi nimetamine NB! Vta 11ndt esitlust.

Keeleteaduse alused: kordamisküsimused

0

Ühesilbiline kõnetakt on alati III välde Saar III välde 3. Kahe-ja kolmesilbilistes kõnetaktides tuleb vaadata esimese silbi pikkust e-la-ma I välde a) Kui esimene silp on lühike, siis on sõna esimeses vältes.

Rõhk, kõnetakt, sõnavälde, silp + tööleht harjutamiseks

0

Ühendsidesõnad ehk mitmesõnalised sidendid (enamasti et-või kui-komponendiga): isegi kui, ilma et, olgugi et, ainult et, vaevalt et, peaasi et, mitte et – kuuluvad kokku ning et ja kui ette koma ei panda.

Kirjavahemärkide kordamine

0

Üksikuid tüvesid on peetud hilisemateks, algiraani laenudeks, st need on saadud pärast indoiraani keelte edasist lahknemist, laenuallikaks on olnud keelekuju, mis on olnud iraani keelte ühine eelkäija.

Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid

0

Üheksateistkümnes sajand on Euroopa ülesehituse poolest kõige huvitavam aeg: on kadumas vananenud eeskirjade järgijad ja keset klassikihistumise segunevat kooslust on tekkimas täiesti uued ühiskonnakihid.

Jane Austen - „Uhkus ja eelarvamus“

0

Üheks põhjuseks on peetud seda, et sensatsiooni, kergema meelelahutuse, vaba aja ja harrastuste osatähtsus ajakirjanduse temaatikas kasvab ja see omakorda avaldab mõju keelekasutusele.

UUDISTE GEOGRAAFIA

0

Ülaltoodud näidetes on tegemist väljendite liig- või väärkasutamisega, mis ei tähenda, et neil sõnadel muudes tähendustes või kontekstides kunagi kohta ei ole. 6

Moesõnade liig- ja väärkasutamine

0

Üldeitus tähendab seda, et püütakse mingit väidet terviklikult ümber lükata, see on selline lause eitusliik, mis annab kogu lausele eitava tähenduse.

EESTI KEELE STRUKTUUR

0

Üha levinum on arusaam, et kuulsad inimesed elavad luksuslikku elu, laristavad raha, mida neil üleliia palju on, ning naudivad meedia tähelepanu.

Eeskujud õpetavad

0

Ühiskonnakriitiline tendents on tema luules olnud tugev, see sai nõukogude perioodil avalduda peidetult, iseseisvunud Eestis aga varjamatult ning otsesõnaliselt.

Hando Runneli luulekogu analüüs

0

Üldsusele meeldida – see on osa inimloomusest, ent nad ei arvestanud sellega, et nende kuulajad pole nii andekad kui nemad ega mõista nende loomingut.

H.Hesse „Laulik“ ja A.H.Tammsaare „Kandlemängija“

0

Üheks vahendajaks on näiteks ka rahvusvaheline noortelaagrite võrgustik ”Platform”. Eestit esindab võrgustikutöös Eesti Noorsootöö Keskus.

Koolinoorte suvi

0

Ühskonnas on levinud arvamus, er kui ma pole edukas, siis pole ma mitte keegi: ma olen luuser, elus läbi kukkunud ja ma ei meeldi kellelegi.

Kes on edukas inimene?

0

Ühiskonna arenedes on muutunud aina loomulikumaks, et suurem kogukond, olgu selleks siis riik või vald, võtab aina enam üle perekonna ülesandeid.

Kuidas on ühiskond võtnud enda kanda perekonna ülesanded

0

Üldarusaadavust on võimalik saavutada ainult kahel moel - kas muudetakse see võimalikult primitiivseks või õpib igaüks selgeks muusika keele.

Fakte muusika ajaloost

0

Ühepoole - jutumärke kasutatakse loetelus kordusmärgina: Mati MardikasTallinn Silvi Siisike Vaike Varblane Tartu Reet Rebane Leili Lest

Kordamine eesti keele eksamiks

0

Ükskord on kõigil aeg suureks kasvada, mõni inimene kogeb täiskasvanuks saamist natukene varem teine jällegist natukene hiljem.

Tuglase novellid

0

Üksindus on elu lahutamatu kaaslane ning paratamatult on elus teatud olukorrad, mis leiavad tee taas sinna, kus nad on juba olnud.

Üksindus kui elu refrään

0

Üldistamiseks nimetatakse mõttelist liikumist liigilt klassile, mis omakorda muutub liigiks järgmise, mahult suurema, klassi suhtes.

Mõisteõpetus

0

Üht sõna on vahel võimalik lühendada mitmel viisil: tänav – t, tn, tän; sealhulgas – sh, sealh; televisioon – tv, TV.

Eesti keele väljendusõpetus: Algustäht, arvsõnad, lühendid

0

Üksikul inimesel on märgatavalt raskem sellisest vaimsest piinast lahti saada ning hakatakse otsima lahendust meeleolu parandamiseks.

Õnne valem Arutlev kirjand

0

Üldnimi on olendite, nähtuste või esemete liigi ühine nimetus; pärisnimi on üheainsa olendi, nähtuse või eseme nimi.

Sõnaliigid

0

Üldistamine on omane kõnele alati ja ei sõltu konkreetsest ütlusest, nimetatakse neid funktsioone ka keele funktsioonideks.

Kõnetegevuse psühholoogia 3. seminar

0

Ühel põlvkonnal on sarnased veendumused, elukogemused, harjumused ja tavad, mis on omandatud ühesugustes ajaloolistes oludes.

Põlvkonnalt põlvkonnale

0

Ühendati as - ga Tallinna Lennujaam AS-id Pärnu Lennujaam, Tartu Lennujaam, Kuressaare Lennujaam ja Kärdla Lennujaam.

Lennundus Eestis

0

Ühine tunnus – teatud intervjuu osa (teema vm.) on kindlalt struktureeritud ja standardne, kuid mitte kogu intervjuu.

Intervjuud

0

Ühesuguseid nimetajaid on väga raske leida, mistõttu ka uurimistulemusi on keeruline kontrollida,» möönab emeriitprofessor.

Telefonid läbi aegade

0

Ühele osapoolele tähendab see kohalikku keelde ja kultuuri sisseelamist, testele mitmekuluurilise riigi aktsepteerimist.

Venelaste integratsioon

0

Üldisemalt on sammas sümboolne austusavaldus kõikidele, kes Eesti iseseisvumisele on läbi aegade kaasa aidanud.

Kellele või millele rajaksin ma ausamba

0

Üheks põhjuseks on ilmselt noored, kes sellest peaaegu 20 aasta tagusest ajast ei tea midagi või lihtsalt ei mäleta.

Kirjand: Eestluse olevik ja tulevik

0

Ühel päeval – mäletan seda tänagi nii selgesti, nagu oleks see eile juhtunud – avaldas isa mulle kogu tõe.

Eesti keele väljendusõpetus: KIRJAVAHEMÄRGID

0

Üha sagedamini on hakatud transitiivse verbi umbisikulise vormi asemel kasutama refleksiivse verbi isikulist vormi.

Vene keele mõjud eesti keelele

0

Üldlevinud arvamusena on edu aluseks kindlasti koht riigikogus või väga hästi tasuv töö. Alati ei pea see nii olema.

Kes on edukas inimene?

0

Ühildumis - ja rektsioonivead, komavead 26. Eesti keele olukord ja arendamnie kestlikkuse seisukohalt.

KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS

0

Üheltpoolt tähendab selle kokkuhoidu ja korduvkasutust, teiselt aga abinõusid vee reostumise vastu.

Loodus ei andesta vigu

0

Ühiskonnareeglid – need kehtisid kunagi, kuid tänapäeval ei taheta seda enam millegipärast tunnistada.

Põlvkondade igipõline vastuolu

0

Ühendverbid on üldiselt aja või viisi laused või funktsionaalselt ebamäärased adverbiaallaused.

Sissejuhatus keeletüpoloogiasse

0

Üha vähemaks on jäänud ka kodanikealgatusel tekkinud prügilate arv ja metsade tahtlik reostamine.

Erinevad keskkonna probleemid Eestis

0

Ühesõnaline arvsõna - kuni kahekilone raskus, ligemale viiemeetrine vahemaa, umbes kaheksatunnine ajavahe.

Eesti keele väljendusõpetus: kokku- ja lahkukirjutamine

0

Ühendverbid on tegusõna ja määrsõna ühendid, mis omavahel moodustavad tervikliku tähenduse.

EESTI KEELE STRUKTUUR

0

Ühesilbilisi tüvesid on väga vähe: puu-ja koi-tüüp ja asesõnade osastava käände tüvi, nt ke/da,

Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine

0

Üksikema laura ehk Maarja Jakobson leidis oma väljapääsu seebiooperitest ja väiksest napsust.

Retsensioon filmile \"Sügisball\"

0

Ühtmoodi pajatsid on nii prouakesed, preilid, moorid, noored, julged, arad, näotud kui kaunikesed.

Narrid keskajal ja tänapäeval

0

Ühtseid põhimõtteid on momendil keeruline ellu viia, kuid alles nüüd saadakse aru selle vajadusest.

Arvamuslugu äripäeva artikli põhjal

0

Ühiskonna probleemiks on tolerantsuse puudumine, aga seda on vaja riigi korrapäraseks toimimiseks.

Eestlase parim toit on teine eestlane

0

Üksluiseks - enamus poistest saavad rasvaseid kahtesid, tüdrukud aga säravaid viisi.

Keeleroll ühiskonnas

0

Ükskord on ühtepidi hea ja teinekord on teistpidi hea. Kõik käib ringiratast.

Kas rohkem on ikka alati parem?

0

Üksikud isikunimed on üldnimestunud: Reinhold Kreutzwald, Peeter mats, frits, tartüff.

Eesti keele väljendusõpetus: Algustäht, arvsõnad, lühendid

0

Ühesuunalised - ronida karjääriredelil üha kõrgemale ning teenida palju raha.

Kes on edukas inimene?

0

Ühtne majandus on see, mis võlgade korral appi tuleb, täpselt nagu Kreeka puhul.

Euroga liitriigi poole

0

Ühendtegusõna - määrsõna + tegusõna: Ette võtma, alla andma, tagasi tulema.

Keeleuuendused 2012

0

Ühendav ehk kopulatiivne ’ja’ 9. eraldav ehk disjunktiivne ’või’

Eesti keele lauseõpetus 2010/2011

0

Ühe tunnimehe – ja soovis, et ta ei peaks enam kunagi ühtegi inimest tapma.

“Kellele lüüakse hingekella” (Ernest Hemingway)

0

Üldlaiend on lauseelement, mis modifitseerib kogu situatsiooni tähendust.

Eesti keele lauseõpetus 2010/2011

0

Üksiknäide on selline: ei mõtle emade uneta ööde peale hälli juures.

Erikursus eesti keele ajaloost 2014 (TÜ) - sõnauurimus

0

Üheks põhjuseks on meie riigi väike territoorium, mida oli kerge alistada.

Minu riik

0

Ühildumine – laiend on põhisõnaga samas vormis –suurele metsale.

Eesti keele reeglid

0

Üksindusel on tore külas käia, kuid kurb tema juurde elama jääda.

Mõtteterad

0

Ühildumine – verb ja lauseliige peavad olema samamoodi kodeeritud.

Sissejuhatus keeletüpoloogiasse

0

Ühes võistkonnas on 7 mängijat: 3 ajajat, 2 tõrjujat, vaht ja püüdja.

Harry Potter ja Tulepeeker detailne sisukokkuvõte

0

Üksindus on pime auk. Loodetavasti tuleb keegi ja süütab tule.

Mõtteterad

0

Üheksa aastat on mõõdunud päevast, mil me Troojal maabusime.

Iliase pool raamatut

0

Ühed marja - või seenenaised, kes sealt mööda läksid.

Tartu murre, Otepää murrak

0

Üldnõuetes on toodud ära referaadi vormistamise nõuded.

Kuidas kirjutada referaati? üldnõuded

0

Üheksakümnendate lapsed on allakäinud, sellised me juba kord oleme.

Minu põlvkond ja selle tulevik eestis

0

Ühel jalal on kassi küünistamisest jäänud kriimud.

MOTIIVID LAUA KOHTA

0

Ühisturg on alandanud hindu ja suurendanud valikuid.

Mida tähendab olla eurooplane?

0

Üldistada - leidub ka julgemaid ja pealehakkajamaid.

Alkohol ei lahenda ühtki probleemi, kuid samas - piim ka mitte!

0

Üheaegselt – samal ajal, ühel ajal, (ühe)korraga

Eesti keele väljendusõpetus: ortograafia

0

Ühtekuulumine on läbi aegade olnud meie prioriteediks.

Kas me oskame hoida ühte. kirjand

0

Üha sagedamini on inimestel kodus troopilised lemmikud.

Pulmad

0

Üldkeelekorralduse alaliigid on oskuskeelekorraldus ja nimekorraldus.

Ülevaade nimeuurimisest ja –korraldusest

0

Üheks vormiks on hädas olevate inimeste abistamine.

Tegus kodanik on riigi rikkus

0

Üksindus on nagu uss, kes seestpoolt närib.

Üksindus kui elu refrään

0

Üldreegel – muudest sõnaliikidest lahku.

Eesti keele väljendusõpetus: kokku- ja lahkukirjutamine

0

Üldjuhul eliit - inimese mõiste alla ei mahu.

Eliit-inimesed

0

Üksikule saarele - pliiatsit-paberit kindlasti.

Postmodernism Contra luules

0

Ükski kõrd on teie pikast jalgest kasu.

Tõde ja Õigus II Terve tekst

0

Ühendtegusõna - tegusõna ja määrsõna.

Eesti Keel: Lauseliikmed

0

Ülakoma on parem mitte kasutada.

Eesti keele väljendusõpetus: ortograafia

-1

Ühel inemisel on naine, siis ei või seda temalt mitte võtta, nagu oleks see varastud asi. Ja inemine ei pea naist mitte põlgama, et tema on varastud, sest kes naist põlgab, see põlgab ka meest, sest naine on mehe küljeluust.

Tõde ja Õigus II Terve tekst

-1

Ühe sõnaga on hinge vabaduse mõistmine tihedalt seotud meie teadvusega ehk sellega, kuidas inimene mõistab ennast ümbritsevat.

Kõne vabaduse teemal

-1

Ühendverbid – afiksaaladverbi ja verbi ühendid.

Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine

-1

Ühiskondlik kakskeelsus - kahe keele kasutamine ühes riigis.

Eesti keel ja ühiskond

-3

Ühtelugu – aina • päevapealt –kohe • õigupoolest – õieti • seljataga – möödas • kõigepealt – algul • sedamaid - kohe

Arvsõnade, omadussõnade ja määrsõnade kokku- ja lahkukirjutamine

-31

Ühesilbilised sõnad on eesti keeles kolmandas vältes ja seega peab neis olema ülipikk kaashäälik (mopp, rokk, vipp) või täishäälik (veeb, geel). Igas keeles leidub homonüüme, nii ka eesti ja inglise keeles.

Inglise keele mõjud eesti keelele

-31

Ühesilbilised sõnad on kõik kolmandavältelised, nt maa, tee, boa, keel, tark, hull.

Kuidas määrata sõnaväldet