Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Öko on eestlaste seas samaagselt nii uus ja huvitav kui ka mõistusepärane ning moodne trend. Alustatud on kõiksugu kampaaniaid – liha-, kilekoti-, säilitusainete-, keemiavastaseid jpm. Teadusuuringud on kindlaks teinud, et mahetoodetes on palju väiksem osakaal organismi ladestuvaid jääkaineid, näiteks vähkitekitavaid nitraate, ning nad sisaldavad keskmiselt 30% rohkem vitamiine, mineraalaineid ja antioksüdante.
Ökosüsteemi põhikomponendid on anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet sünteesivad autotroofsed taimed, orgaanilist ainet muundavad taimtoidulised ja loomtoidulised loomad, orgaanilist ainet anorgaaniliseks tagasi lagundavad (surnud orgaanilisest ainest toituvad) lagundajad ja eluta keskkond, kust ammutatakse elusaine ehitamiseks vajalik ja kuhu elutegevuse lõppsaadused tagastuvad.
Ökoloogia - teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikuseist suhteist (teadus sellest, kes kelle ära sööb või välja sööb). Termini võttis kasutusele E.Haeckel 1866.a Ökoloogia aktuaalsed ülesanded on seoses loodusvarade aruka kasutamise ja taastamisega ning keskkonna saastamise vähendamisega.
Ökosüsteem on süsteem, mis haarab endasse koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud keskkonna (abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus). Ökosüsteem on funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekanne) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku.
Ökoloogiline jalajälg on meetod, mis suudab ligikaudselt arvutada maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside (näiteks soojusenergia, mootorikütus või toiduained) tootmiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks.
Ökoloogiline amplituud – ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele Tolerantsuskõver – näitab, kuidas muutub indiviidi heaolu nišš ruumis Ökoloogiline nišš – organism roll koosluses, keskkonnatingimuste kompleks, millele vaadeldav bioloogiline liik on kohastunud
Ökosüsteemi süsinikuringe on avatud ehk mittetasakaaluline, kui süsinikku lisandub aineringesse ringevälistest allikatest (näiteks fossiilsete kütuste põletamisel), või kui süsinikühendeid väljub aineringest organismidele kättesaamatusse vormi (nt. orgaaniliste setete või turba moodustumisel).
Ökokliin – tsökokliin + kompleksgradient  Ökoton – järsu muutusega ala ökokliinis (piiriala)  Triviaalsed ökotoonid – abiootiline keskkond muutub järsult (ka inimmõju tulemusena)  Üllatavad ökotonid – pideval keskkonnagradiendil toimub muutus kooslustes
Ökoloogiline seljakott on tarbitavatest materjalidest tingitud “nähtamatu” materjalikulu ja materjalivoog (nähtamatu materjalikulu, mis kulub mingi toote tegemiseks või teenuse osutamiseks ja saadakse, kui lahutatakse kogu olelusringi kestel tarbitud materjalist toote tegelik mass).
Ökoamplituud - teatud keskkonnatingimuse väärtuste vahemik, milles organism suudab elada • Autökoloogiline amplituud – hõlmab parameetri piirkonna, milles organismi elu on mõeldav • Sünökoloogiline amplituud – parameetri piirkond, milles organism tegelikult elab
Ökonišš – populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu (ökoamplituudide vahemik). Liigi koht ökosüsteemis • Fundamentaalne e. põhinišš – eluks vajalike tegurite olemasolu • Realiseerunud e. tegelik nišš – reaalses keskkonnas kujunenud nišš
Ökosüsteem – eluskooslus ja selle abiootiline keskkond (kuumaveeallikas, lillepeenar). Bioom – sarnaste ökosüsteemide kogum üle maailma (troopiline vihmamets, tundra). Geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte ja ka kliimavöötme piires.
Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga • Ökotoop on taimekoosluse kasvukoht – taimekoosluse abiootiliste tingimuste kogum antud paigas.
Ökoloogia definitsioon - Ökoloogia (kreeka sõnast oikos 'maja, kodu' + logos 'mõiste', 'õpetus','seaduspära', 'sisemine süsteem' ja ka sõna ) on teadus, mis uurib suhteid ja protsesse ökosüsteemides, sealhulgas elusa ja eluta looduse omavahelist suhet.
Ökoloogia alajaotused on : • Ökofüsioloogia (organell, rakk, organ) • Autökoloogia (isend) – organism ja keskkonna suhe isendi tasemel • Demökoloogia (populatsioon) • Sünökoloogia (kooslus) • Süsteemökoloogia (ökosüsteem, biosfäär)
Ökoloogiline efektiivsus on igal tasemel erinev, aga keskmiselt on see umbes 10 %. See tähendab, et iga järgnev tase säilitab oma toiduenergiast umbes 10 %. Ökoloogiline efektiivsus näitab energia kogust, mis kandub ühelt troofiliselt tasemelt teisele.
Ökoloogiline püramiid – graafiline mudel, mis kujutab aine või energia liikumist ühelt toidutasemelt (troofiliselt tasemelt) teisele, mille esimesel astmel on tootjad, järgmistel tarbijad ja püramiidi tipus tippkiskja ehk tipptarbija.
Ökoloogiline amplituud – ühemõõtmeline nišš, kas tingimuste või ressursi omaduste vahemik (ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik), millele vaadeldav organism on kohastunud ja seetõttu võimeline kasvama, arenema ja paljunema.
Ökosüsteemid on elussüsteemid, selgita mõningaid ökosüsteemide üldisi omadusi kasutades süsteemiteooria termineid • 12. Ökosüsteem on mitmetasemeline avasüsteem, mis sisaldab igal tasemel ka küberneetilisi süsteeme.
Ökosüsteem on ökoloogia peamine funksionaalneühik (A.G.Tansly 1933.a.) Ökosüsteemis vajalik energiasisend ja toiteainete sisend (teatud ainetel). Süsteemis peavad olema autodroofid ,heterodroofid ja lagundajad.
Ökoloogiline püramiid - Troofiliste tasemete kvantitatiivseid erinevusi väljendav püramiid, mille esimesel tasemel on tootjad ning teistel erinevate astmete tarbijad, püramiidi tipus on tipptarbijad ehk tippkiskjad.
Ökoloogia ülesanne on näidata loodusesse sekkumise tagajärgi Ökoloogia on teadus, mis püüab kirjeldada ja seletada elusolendite suhteid keskkonnaga Konkreetse uuritava objekti järgi jagatakse ökoloogia:
Ökoloogia on seotud eelkõige erinevate bioloogiaharudega, nagu füsioloogia, geneetika ja biofüüsikaga, aga ka teiste loodusteadustega, nagu füüsika, matemaatika, geoloogia ja geograafiaga.
Ökosüsteemi elusosa e. biootilised tegurid: Ökosüsteemi elusosa iseloomustamiseks võib kasutada järgmisi jaotusi: 1. produtsendid e. tootjad; 2. konsumendid e. tarbijad; 3. redutsendid e. lagundajad
Ökoloogilisest vaatepunktist on merekooslused olulised ja huvitavad järgmistel põhjustel: 1. Maakera pindalast hõlmab meri 70%. 2. Merede sügavus on tohutu ja kõigis neis sügavustes võib ka elu kohata.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Ökosüsteem – 1. (A. Tansley) funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku.(üldine mõiste) 2. Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos koos sellele omase biotoobiga moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi.
Ökosüsteem – abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus (nt mereveeökosüsteem) Suktsessioon e. koosluste vahetus – nt katastroofi järel kooslused kadunud ja tekivad uued kooslused
Ökoloogia – aine, alajaotused; Teadus organismide ja nende keskkonna vahelistest seostest (biootiline, abiootiline KK) 1) Molekulaarne ökoloogia – (molekul) meetodile viitav.
Ökosüsteem - funksuaalne süsteem , milles aine- ja energiaülekande kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustuvad isereguleeriva areneva terviku.
Ökosüsteem - Funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete kaudu seostunud organismid Koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku.
Ökoloogid on välja selgitanud, see on see parim selgitus, tõeseim ja ei ole mõtet hakata eksperimenteerima, et nt mis juhtub, kui pingviin aafrikasse elama viia.
Ökoamplituud – mingi ökoloogilise teguri (keskkonnaparameetri) intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava taksoni isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda.
Ökofüsioloogia – hõlmab tasemeid organellist kuni organini ning osaliselt ka isendeid; uurib nende kohanemisreaktsioone, ega ole seotud muutustega genoomis.
Ökoloogiline faktor - aine, energia vôi info voog keskkonnas, mis on suuteline avaldama organismidele môju. 1) Abiootilised - eluta päritolu, nt. nafta, hapnik.
Ökoloogiline nišš on kogum tingimusi, mida võivad kasutada selleks spetsialiseerunud organismid. Kui tingimused jäävad kasutamata, on tegu täitmata nišiga.
Ökosüsteem – süsteem, mis haarab endasse koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud keskkonna (abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus).
Ökosüsteem on elukooslus ja selle eluks vajalik keskkond, mis on pidevalt toimivates vastastikustes seostes ja moodustavad ühtse terviku.
Ökoloogiline püramiid - Troofiliste tasemete kvantitatiivseid erinevusi väljendab ökoloogiline püramiid Ökoloogia kontrolltöö küsimused 1.osa
Ökoloogiline püramiid - ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis astmikpüramiidina, väljendab troofiliste tasemete kvantitatiivseid erinevusi.
Ökoloogiline suktsessioon - ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul, koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus.
Ökoloogiline risk – ebasoodsate keskkonnamuutuste tõenäosus olemasolevate loodusvarade või keskkonnatingimuste antropogeensel muutumisel.
Ökosüsteem – (Tansley, 1935) süsteem, mis koosneb kooslusest ja selle eluta keskkonnast (mis on oluliselt muudetud koosluse poolt).
Ökoloogia seisukohalt on populatsioon üks isereguleeruvaid biosüsteeme, mis osaleb kõigis kooslustes ja biosfääris toimuvates protsessides.
Ökoloogilisest seisukohast tähendab termodünaamika teine seadus, et energia ülekanne ühelt tarbijalt teisele ei saa kunagi olla eriti efektiivne.
Ökoloogiline püramiid ehk Eltoni püramiid-ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis: astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed.
Ökoloogiline strateegia – ehk elustrateegia on olulisemate kohastumuste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Ökosüsteemi elusosa e. biootilised tegurid: Ökosüsteemi elusosa iseloomustamiseks võib kasutada järgmisi jaotusi: 1. produtsendid e. tootjad; 2. konsumendid e. tarbijad; 3. redutsendid e. lagundajad 1. autotroofid e. süsinikdioksiidist ja veest orgaanilise aine tootjad (taimed); 2. heterotroofid e. valmis orgaanilise aine tarbijad.
Ökoloogia põhimõisted – isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom (konspekt); Isend: unitaarne organism.
Ökonišš – populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu (ökoamplituudide vahemik). Liigi koht ökosüsteemis.
Ökoloogiline efektiivsus – toiduahela energiakasutuse ja -kao vahekorda ning produktsiooniprotsessi efektiivsust iseloomustav näitaja.
Ökosüsteem on ökoloogias peamine funktsionaalne süsteem, kuna temasse kuuluvad nii elusorganismid kui ka eluta keskkond.
Ökoloogia - teadus, mis uurib elusa ja eluta looduse omavahelist suhet, ei keskendu ühele objektile, vaatleb tervikut.
Ökoloogias on süsteem looduses vaadeldavas paigas asetleidvate omavahel seoses olevate protsesside ja nähtuste kogum.
Ökoloogia mõiste - Teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest.
Ökosüsteem - Samal alal ja ajal elavate organismide vastastikud suhted ning koos eluta keskkonnaga moodustuv tervik.
Ökosüsteemid on üha ebastabiilsemad inimese poolt kasutusele võetud tehnika tõttu, mis ökosüsteeme mõjutavad.
Ökoloogiline nišš – ökonišš - näitab liigi rolli koosluses, mis kujuneb suhetes teiste liikidega ja keskkonnaga
Ökoloogiline püramiid – ökosüsteemi troofilise strukuuri kujuti: astmikpüramiid, mille astmed on troofilised astmed.
Ökosüsteem - süsteem, mis haarab endasse Sümbioos,Kommensalism,Parasitism, ei saa reguleerida oma sisekeskk.
Ökoloogiline infrastruktuur on teatud maa-ala ökoloogilisi parameetreid tagav maastikukomponentide ja -elementide kogum.
Ökoloogiline püramiid on rangelt ahenev, kui troofiliste tasemete mahtu kirjeldada neid läbiva energiavoo alusel.
Ökoloogiline faktor – aine, energia või info voog keskkonnas, mis on suuteline avaldama organismidele mõju.
Ökoloogia – aine, alajaotused; Ökoloogia on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest.
Ökoloogiline suktsessioon ehk koosluste vahetus – ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul.
Ökosüsteem – Esimesena kasutas seda sõna Tansley 1935. eluskooslus ja selle abiootiline keskkond.
Ökosüsteem – isereguleeruv funktsionaalne süsteem omavahel toitumissuhetes olevate organismidega
Ökoloogiline suktsessioon - Ökosüsteemide areng, mis seisneb erinevate koosluste vahetumises ajas (samas kohas)
Ökoloogiline amplituut - öko. teguri intensiivsuse vahemik, milles vaadeldava liigi isendid saavad elutseda.
Ökoloogia on teaduslik õpetus organismide ja nende keskkonna vahelisest seostest ja mõjudest.
Ökosüsteemi elusosa nimetatakse elukoosluseks. Sellesse kuuluvad kõik ökosüsteemis elavad organismid.
Ökoloogid on tähele pannud, et mõned omadused iseloomustavad ohustatud liike üldisemalt.
Ökoloogia on teadus, mis uurib organismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid.
Ökonišš – mingi liigi kõigi oluliste ökoloogiliste tegurite ökoamplituutide summa.
Ökosüsteem – ühe tüübiline maaala (veeala) ja seal elavad populatsioonid ning suhted.
Ökoloogia – aine, alajaotused; Teadus, mis käsitleb organismide ja keskkonna suhet.
Ökoloogiline suktsessioon on ökosüsteemide areng, mis seisneb erinevate koosluste vahetumises ajas.
Ökonišši liigitus - Ökoloogilisel nišil eristatakse fundamentaalset ja realiseerunud niši.
Ökoloogiline nišš – 1) populatsiooni püsimiseks tarvilike keskkonnategurite olemasolu.
Ökoloogiline nišš – faktorite paljusust ja organismide vastasmõjusid selgitav mõiste.
Ökoloogia – aine, alajaotused (konspekt); Ökoloogia ei uuri keskkonnakaitset.
Ökoloogia põhimõisted – isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem,
Ökoloogiline suktsessioon – ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul.
Ökoloogia on teadusharu, mis uurib ökosüsteeme ja nendes toimuvaid muutusi.
Ökoloogiateaduse uurimisobjektid - teadus interaktsioonid, mis määravad elusorganismide leviku ja
Ökosüsteemid on näiteks järv, meri, niit, mets, raba, park, kõrb, akvaarium.
Ökoloogiline tasakaal on ökosüsteemi püsimine ajas enam-vähem muutumatus olekus.
Ökoloogiline divergents – ühe taksoni kohastumine väga erinevate elutingimustega.
Ökoloogia on teadus sellest, kes kelle ära sööb või välja sööb.
Ökosüsteemi n - ringe on lahtine – pidevalt tuleb juurde ja läheb ära.
Ökonišš – populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu
Ökoloogiline tasakaal on ökosüsteemis toimuva iseregulatsiooni tagajärg.
Ökoloogid on aga arvanud, et kanal tekitab veel rohkem kahju.
Ökoloogiline suktsessioon - Koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi
Ökoloogilisest seisukohast on suurim mure troopiliste vihmametsade hävimine.
Ökoloogiline amplituud – faktori vahemik, milles liik suudab püsida.
Ökoloogilises püramiidis on tavaliselt 4…6 taset.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Ökosüsteem on isereguleeruv talituslikult terviklik süsteem, mis koosneb elusorganismidest ja eluta loodusest, neid ümbritsevast keskkonnast ja nendevahelistest suhetest ning neid siduvaist aine- ja energiaringetest.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun