Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Õigusnorm on lisaks oma erilistele tunnustele ka eriline sellepoolest, et kui õigusvälised normid püüavad reguleerida teatud konkreetseid ühiskonna valdkondi (N: religiooni või korporatsiooni normid), siis õigusnormid on üldkohustuslikud normid, mis reguleerivad absoluutselt kõikide institutsioonide, kõikide sotsiaalsete gruppide ja kõikide üksikisikute käitumist ühiskonnas – seega tegemist on kõige laiema ulatuse ning kõige üldisemate normidega.
Õigusnorm on formaalselt määratud reegel ( peab olema täpselt fikseeritud õigusallikas, nt sõnastatud õigusaktis). Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja kohustused ja juriidilised õigused ja kohustused.
Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest Õigussuhete subjektideks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, juriidilised kohustused.
Õigusnorm on riikliku sunniga tagatud norm, tema mittetäitmisel rakendub riiklik sund (ultima ratio printsiip). Kriminaalõiguse reguleerimise objekt ja ese on ühiskonnaohtlikud teod (tegevus või tegevusetus), mis on keelatud ning mille toimepanemise eest karistatakse kriminaalkorras - sellest tuleneb, et valdavalt on tegemist õigustkaitsvate suhetega.
Õigusnorm – üldkohustuslik käitumisreegel, millele on iseloomulik abstraktsus (õn reg abstraktset hulka esineda võivaid juhtumeid)ja üldisus (adressaatideks on üldine hulk adressaate). Õigusnormi struktuur – õn peab endas sisaldama abstraktse teokoosseisu (asjaolud, millal õn tuleb kohaldamisele) ja õigusliku tagajärje.
Õigusnorm on oma loogiliselt vormilt hüpoteetiline lause: kui konkreetsed elulised asjaolud vastavad normi faktilisele koosseisule, kehtib nende eluliste asjaolude suhtes õiguslik tagajärg. Normi loogikast lähtudes koosnebki iga täielik õigusnorm kahest osast: abstraktsest faktilisest koosseisust ja õiguslikust tagajärjest.
Õigusnorm – riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnorm on mõtteline käsk või keeld, mis reguleerib inimeste käitumist.
Õigusnorm on riigi poolt kehtestatud ja üldkohustuslik 3. Õigusnormi mõiste – riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel. Õigusnorm annab antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjale subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused.
Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 põhilist iseloomujoont!) Subjektiivse õiguse tähenduses – riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda teistelt isikutelt vastavat käitumist.
Õigusnorm - õiguste ja kohustuste kujul riigi poolt kehtestatud üldkohustuslik käitumisreegel, mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. Õigusnormi loogiline struktuur: Hüpotees- eeldus või tingimus, mille esinemisel on see õigusnorm kohandatav.
Õigusnorm –  Riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele  antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. 
Õigusnorm on üles ehitatud: kui (hüpotees) – siis (dispositsioon) – vastasel juhul (sanktsioon) 5. Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa.
Õigusnorm on õiguslausena formuleeritud käitumiseeskiri, mille ülesanne on anda piisavalt üldiseid, kättesaadavaid ning mõistetavaid reegleid, mille alusel kodanikud ja kohtunikud saavad määrata probleemi lahendamise viisi.
Õigusnorm on üldise iseloomuga üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumiseeskiri, mis luuakse riigi poolt ja lõppastmes garanteeritakse riigi poolt ja, mis on eesmärgiga luua kindla kvaliteediga kord ajas ja ruumis.
Õigusnorme ehk üldnorme, ta on adresseeritud individualiseeritud subjektile ja konkreetse üksikjuhtumi lahendamisele. Haldusaktid Siseriiklikus õiguses eristatakse selgelt seadusi j nn. Administratiiveeskirju ehk halduseeskirju.
Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused.
Õigusnorm on ainus, mis küsimust reguleerib, samuti kas on erandeid või erinorme; 3) kõigi leitud asjakohaste õigusnormide ning nendega seonduvate õigusaktide formaalse ja materiaalse kehtivuse küsimuse lahendamine.
Õigusnorm on riigi poolt kehtestatud ja garanteeritud kindel käitumiseeskiri. Samas on palju asju, milleks seadus ei ole suuteline – nt „hea elu seadus”. Normatiivne ja kommunikatsiooni meedium võib olla puudulik.
Õigusnorm on inimeste käitumist reguleeriv käsk või keeld, mis peab vastama kolmele küsimusele: 1) Peab näitama, millised on õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad ehk milline on subjektilt nõutav käitumine.
Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga.
Õigusnorm on   riigi   poolt   kehtestatud   või   sanktsioneeritud   käitumisreegel,   mis   väljendab   riiklikku   tahet   ning   mille   täitmine   on  garanteeritud riigi sunniga.
Õigusnorm on formaalselt määratletud reegel, mis töötaja ja tööandja) tähendab, et õigusnorm peab olema täpselt fikseeritud õiguse o Ühepoolne õigussuhe – toetub vaid ühe subjekti allikas.
Õigusnorm on oma loogiliselt vormilt hüpoteetiline lause: kui konkreetsed elulised asjaolud vastavad normi faktilisel kooseisule, kehtib nende eluliste asjaolude suhtes õiguslik tagajärg.
Õigusnorm on käitumiseeskiri, milles on abstrakstne faktiline koosseis ja õiguslik tagajärg ning mis on täitmiseks üldkohustuslik (ei ole vale määratlus, kuid samas õige ka mitte.
Õigusnorm on siin ära määratud sotsiaalse,majandusliku tippmuutuja. Õigusnorm on ka rida spetiifilisi tunnuseid ja nende abil eristame õigusnorme teistest sotsiaalsetest normidest.
Õigusnorm on mõeldud kõikide inimeste jaoks Õigusnorme võib liigitada vastavalt nende eesmärkidele: Regulatiivsed õigusnormid on suunatud ühiskondliku suhte reguleerimisele.
Õigusnorm on üles ehitatud: kui (hüpotees) – siis (dispositsioon) – vastasel juhul (sanktsioon) . Õigusnorm lubab midagi teha; kirjutab midagi ette, tagab või jätab ilma.
Õigusnorm on pädeva institutsiooni poolt kindlas korras kehtestatud üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga.
Õigusnormi abstraktsus on sedavõrd oluline, et seda peetakse koguni õigusriigi vältimatuks tunnuseks. Õigusnormide kättesaadavus viitab õigusnormide kinnistamisele õiguse allikates.
Õigusnorme on võimalik loogiliselt seletada, kuna nad põhinevad süllogismidel 3) Ajalooline – seaduse väljaandmise ajal kehtinud olukord, millise eesmärgiga norm loodi.
Õigusnorm on riigi poolt kehtestatud üldise iseloomuga üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mille täitmine on garanteeritud riigi sunnijõuga.
Õigusnorm on üldise iseloomuga, kohustuslik käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras vajaliku institutsiooni poolt ning tagatakse riigi sunniga.
Õigusnorm on   üldine  käitumiseeskiri,   õigussuhe   aga   sellest   konkreetsetele   isikute   tulenev   siduv   õiguste   ja   kohustuste 
Õigusnorm on sotsiaalsete normide süsteemis erilise tähendusega, sest tal on spetsiifilised tunnused, mis eristavad teda teistest sotsiaalsetest normidest:
Õigusnorm – see on riigi poolt loodud ja tema poolt lõppastmes garanteeritud üldine, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisetalon.
Õigusnorm on alati kolme elemendiline, kuid seaduse paragrahvis ei pea olema kolme õiguselementi. Karistusseadustikus on dispositsioon ja sanktsioon.
Õigusnorm on kohustuslik kõigile ning selle rikkumise korral Reguleeritavate suhete valdkonna järgi liigitatakse õigussuhteid karmid karistused.
Õigusnorm on pädeva institutsiooni poolt kindlas korras kehtestatud üldkohustuslik käitumisreegel, mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga.
Õigusnorm on riigi poolt kehtestatud üldise iseloomuga, üldkohustuslik, formaaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga.
Õigusnorm on ülipostiivsetele põhimõtetele vastav üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja avalik, formaalselt määratletud käitumisreegel.
Õigusnorm on õiguste ja kohustuste kujul riigi poolt kehtestatud üldkohustuslik käitumisreegel, mille täitmist tagatakse sunnijõuga.
Õigusnorm on üldise iseloomuga ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt ja tagatakse riigi sunniga.
Õigusnorm on käitumiseeskiri inimese teadvuses, õigusnorm õigusaktis on paberkandjal fikseeritud (dokumenteeritud) käitumiseeskiri.
Õigusnorm on üldise iseloomuga üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel. Loogiline struktuur: Kui... (1), siis.
Õigusnorm on ka sotsiaalne norm, ja nii avanevad õigusel edasises perspektiivid osalemiseks teistes sotsiaalsetes süsteemides.
Õigusnorm on sotsiaalselt sisult regulatiivne ehk sisaldab hüpoteesi, mis on allajoonitud musta joonega, ning dispositsiooni.
Õigusnorm – õiguste ja kohustuste kujul riigi poolt kehtestatud käitumisnorm, mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga
Õigusnorm on käitumiseeskiri, millest tuleb inimestel kinni pidada ja mille rikkumise puhul on määratud kindel karistus.
Õigusnorm on efektiivne? Hästi toimivaks normiks saab nimetada sellist, millel puuduvad lüngad ning vähimadki vead.
Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme.
Õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel, kuid õigusnormide puhul tagab üldkohustuslikkuse riigi autoriteet.
Õigusnorm on mõtteline käsk või keeld, väljendatud kindlas vormis, et oleks arusaadav adressaatidele.
Õigusnorm on käitumisreegel, mis on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud.
Õigusnorm – õigusaktist tulenev abstraktne reegel ehk juhis kuidas teatud olukorras käituma peaks.
Õigusnorm on käitumiseeskiri, millest leiame abstraktse faktilise koosseisu ja õigusliku tagajärje.
Õigusnorm on üles ehitatud: kui (hüpotees) – siis (dispositsioon) – vastasel juhul (sanktsioon)
Õigusnorm on inimeste käitumist reguleeriv käsk või keeld, mis peab vastama kolmele küsimusele:
Õigusnorm - see on üheaegselt otsustus vajalikust ja lubatud käitumisest ning käsk, imperatiiv.
Õigusnorm on riigi kehtestatud käitumisreegel, mis on täitmiseks määramatule arvule isikutele.
Õigusnorm – üldkohustuslik käitumisreegel, kehtestatakse riigi poolt, tagatakse riigi sunniga
Õigusnorm on sotsiaalselt sisult regulatiivne, milles hüpotees on allajoonitud musta joonega.
Õigusnorm on sotsialne norm, kui see kirja pannakse, siis on tegemist juba seadusaktiga.
Õigusnorm on alati abstraktne mõttega, et selle alla mahuksid mitmed elulised asjaolud.
Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel.
Õigusnorm ON PIDAMISNORM!!! • Igal õigusnormil on olemas oma loogiline struktuur.
Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel.
Õigusnorm või - normid, mille põhjal arvamus esitatakse, on esitatud ja viidatud.
Õigusnorm –  riigi kehtestatud reegel , mis on kohustuslik kõigile
Õigusnorm on mõtteline käsk või keeld, mis reguleerib inimeste käitumist.
Õigusnorm on tüüpiline sotsiaalne norm, kuigi tal on mitmed eritunnused.
Õigusnorm – käitumise eeskiri, mis on suunatud teatud isikute ringile.
Õigusnorm õigusaktis on paberkandjal fikseeritud (dokumenteeritud) käitumiseeskiri.
Õigusnorm on käitumismall, mis toob endaga kaasa õigusliku tagajärje.
Õigusnorm – riigi kehtestatud reegel, mis on kohustuslik kõigile
Õigusnorm on käitumisreegel, mis on formuleeritud õiguslausena.
Õigusnorm – abstraktne reegel, mis tekitab õigusi, kohustusi.
Õigusnormi analüüs - tõlgendamine • Õiguse rakendusakti vastuvõtmine
Õigusnorm on alati erinevate huvide ja taotluste kompromiss.
Õigusnorm on üldine, siis õigussuhe on alati konkreetne.
Õigusnorm on õiguslausena formuleeritud käitumiseeskiri.
Õigusnorm on oma loogilselt vormilt hüpoteetiline lause.
Õigusnorm — kuulub samuti sotsiaalsete normide hulka.
Õigusnorm on sama reegel dokumenteerituna õigusaktis.
Õigusnorm - käitumisreegel mis sisaldub õigusaktis.
Õigusnorm on käitumisreegel, mis sisaldub seaduses.
Õigusnorm on nn pidamisnorm, tal on oma kvaliteet.
Õigusnorm on kehtiv objektiivne õigusloov aktis.
Õigusnorm on käitumisreegel inimese teadvuses.
Õigusnorm on formaalselt määratletud reegel.
Õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel.
Õigusnorm on tagatud riigi sunnijõuga.
Õigusnorm on õiguslikult kehtiv norm.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun