Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Õigusakt on eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel kehtestavad riigiorganid vastavalt oma pädevusele ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad peale kohustusi.
Õigusakt on eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele või kompetentsile kehtestavad ühiskondlikes suhetes osalevatele kohuseid ja õigusi. Iga riik omab oma õigusloomeks oma pädevuse sõltuvalt selle riigi organi kohast riigiaparaadis ja samuti tema funktsioonide ja kompetentsi ulatusest.
Õigusakt - dokument, milles riigiorganid kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi a panevad peale kohustusi 1)Normatiivsed - on õigustloovad aktid(üldaktid), mis sisaldavad üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õgisunorme, mis kehtivad määratlemata isikute suhtes ja kuulvad rakendamisele määratlemata arv kordi.
Õigusakti kehtivus on piiritletud tema kehtima hakkamise ja lõppemisega.
Õigusaktid ehk haldusaktid (eksekutiivaktid) ja 3) riigi seadust rakendavate organite (jurisdiktsiooniorganite) vastu võetud rakendamisaktid (jurisdiktsiooniaktid). ü Õiguse allika funktsionaalse jaotuse: 1) seadusandlikku funktsiooni (legislatiivfunktsiooni) täitev õigusakt; 2) haldusfunktsiooni (eksekutiivfunktsiooni) täitev õigusakt ja 3) rakendamisfunktsiooni (jurisdiktsioonilist funktsiooni) täitev õigusakt.
Õigusaktid on sobivaks juhendiks, kuid väga kasulik võib olla veelgi suuremate võimaluste loomine kuigi nõuded on erinevates maades väga erinevad, kasutavad siiski enamus ettevõtetest miinimum nõudmisi, mis on järgnevad: üks tualettruum kuni viiele mehele, kaks tualettruumi kuuele kuni 40 mehele; üks eraldatud tualettruum kuni viiele naisele ja kaks tualettruumi kuuele kuni 30 naisele.
Õigusaktide kogum - koodeks, kuhu olid koondatud kõik seadusega antud privileegid (nn asutamisürikud Haapsalu asutamiskiri). 1632 Tartu Ülikooli asutamiskiri Gustav Adolfi poolt välja antud.
Õigusaktide süstematiseerimine tähendab nende aktide viimist kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist kindlas järjestuses. 1) inkorporeerimine – normatiivaktid seatakse mingisse järjestusse 2) kodifitseerimine – normatiivmaterjal töötatakse põhjalikult läbi, kooskõlastatakse ja ühtlustatakse sisemiselt
Õigusakt - Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega.
Õigusakt on jõus, kui akt on... 1) ...koostatud, esitatud, arutatud ja vastuvõetud ning jõustatud/kehtestatud ning see on sätestatud seadusega ja kehtivas korras ning pädevate subjektide poolt (promulgeerimise staadium). 2) ...avalikustatud seaduses sätestatud korras.
Õigusaktis on sätestatud heite piirväärtuse vähim ja suurim väärtus, võib loa andja määrata käitise või selle osa konkreetse heite piirväärtuse nende väärtuste vahemikust, arvestades tulemust, mida on võimalik saada parimat võimalikku tehnikat kasutades.
Õigusaktidel on vastavad nimetused (liigitähistused) sõltuvalt sellest, kas tegemist on üldaktide või üksikaktidega (nt: seadus, määrus, otsus, korraldus, käskkiri jne). Üldakte nimetatakse veel õigustloovateks aktideks ehk normatiivaktideks.
Õigusakt on juriidiline dokument, millel on õiguslik tähendus, toob kaasa teatud õiguseid ja kohustusi. Õigusakt on pädeva organi või ametiisiku poolt vastuvõetud kirjalik otsus, millega luuakse, lõpetetakse või muudetakse õigussuhteid.
Õigusaktid on   dokumendid,   milles   riigiorganid   vastavalt   oma   pädevusele   kehtestavad   ühiskondlikest   suhetest  osavõtjate õigused ja panevad neile kohustusi. Õigusakt on õigusnormi väljendusvorm.
Õigusaktid on sobivaks juhendiks, kuid väga kasulik võib olla veelgi suuremate võimaluste loomine kuigi nõuded on erinevates maades väga erinevad, kasutavad siiski enamus ettevõtetest miinimum nõudmisi, mis on järgnevad: üks
Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, kas poolte kokkuleppel või ühe poole ära nägemisel (nt. mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele töölähetusele saatmine) d) pool imperatiivsed.
Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, normid) b) dispositiivsed ehk kokkuleppelised pooled võivad mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele igal moel kokku leppida v.a. kui on keelatud.
Õigusaktid – erilisel viisil moodustatud dokumendid, milles riigiorganid vastavad oma pädevusele või kompetensile kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi.
Õigusaktide süstematiseerimiseks on 2 meetodit: • Inkomporeerimine – selle korral normatiivsed aktid seotakse mingisse kas kronoloogilisse, alfabeetilisse või muudsesse järjestusse ja saadakse õigusaktid ekogumik.
Õigusakt – on pädeva institutsiooni (organi) või ametiisiku poolt tema pädevuse piires ja kehtestatud korras vastuvõetud otsus, mis tekitab, muudab või lõpetab õigusi ja kohustusi.
Õigusaktide loomine on seotud neid vastuvõtvate riigiorganite pädevusega, õigusaktide vahetu vastuvõtmine teatud kindlate protseduurireeglitega ja õigusaktid peavad saama teatud kindla vormi.
Õigusakti liigid - 1) üldakt-üldine,üldkohustuslik, õigust loov (seadus, määrus). 2)Üksikakt- konkreetne, personaalne, õigust rakendav (ostu müügi leping, ettekirjutus, kohtulahend).
Õigusakt – pädeva riigiorgani või omavalitsus organi tahteavaldus, millega nad tahavad kindlaks määrata, et isikud käituksid teatud olukorras nii nagu õigusaktis on nad kirja
Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahenudsel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi.
Õigusakt – üldakt ja üksikakt Õigustloov akt – üldaktid, alati legislatiivakt, olenamata sellest, kas seda võtab vastu sedausandli, täitevvõim või kohalik omavalitsus.
Õigusakt - Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi.
Õigusaktide süstematiseerimine - aktide viimist kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist kindlas järjekorras. Õigusaktide süstematiseerimist teostatakse 1)inkorporeerimise ja 2)kodifitseerimise
Õigusaktide maht on väga suur ja just lobistid juhivad seadusandjate tähelepanu sellele, millised eelnõud võiksid arutlusele tulla ja tagada neile valijaskonna suurema toetuse.
Õigusaktid – kirjapandud seadused; jagunevad o Üldaktid – käsitlevad üldisis asju, riigi tasemel vastuvõetud seadused o Üksikakt - reguleerib üksikuid juhtumeid
Õigusaktide süstematiseerimine tähendab nende aktide viimist Distsiplinaarsüüteod on teenistuse-, töö- või muu õigussuhte kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist kindlas järjestuses.
Õigusaktid on jagatud 35 valdkonnaks – transpordist tööhõiveni ja immigratsioonist keskkonnani. Tavaliselt kulub riigil läbirääkimiste lõpetamiseks mitu aastat.
Õigusaktide süstematiseerimine - õigusliku materjali ratsionaalse ja mugava kasutamise huvides toimub selle materjali seadmine kindlasse, mingitele põhimõtetele ülesehitatud süsteemi.
Õigusaktide hierarhia on järgmine: põhiseadus, Euroopa Liidu õigus, välisleping, seadused ja seadlused, Vabariigi Valitsuse määrused ning ministri määrused.
Õigusaktide süstematiseerimine on riiklik tegevus, mille eesmärk on seadusandluse (õigustloovate aktide) korrastamine süsteemsel alusel, nende viimine teatud süsteemi.
Õigusaktidega on jõustatud mitmeid meetmeid ohustatud liikide kaitseks, nt. teatud linnuliigid, hülged, samuti elupaikade (metsad, märgalad) kaitseks.
Õigusaktid – 13 saj (alguses)– alistumisleping: sellega lõppeb eestlaste muistne vabadussõda, kui Saaremaa jagati lõplikult kristlaste vahel.
Õigusaktid – nendega pöördutakse Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole. Nad pole täitmiseks kohustuslikud.
Õigusaktide loomine on seotud neid vastuvõetavate riigiorganite pädevusega 2. Õigusaktide vastuvõtmine toimub kindlaid protsetuuri reegleid arvestades.
Õigusaktid - määrused, direktiivid, otsusd, kokkulepped ja lepingud)  Põhivabadused kehtivad igale inimesele igasusguste lisatingimusteta.
Õigusakt - kirjalikus vormis esitatud õigusnormide kogum, mis annavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigused ja panevad kohustusi.
Õigusaktide kehtivus - Iga õigusakt omab õiguslikku jõudu ehk on kehtiv: teatava aja jooksul teatud territooriumil ja teatud isikute ringi suhtes.
Õigusakt on formaalselt õiguspärane, kui on kinni peetud põhilistest pädevuse, protseduuri ja vormi nõuetest ning akt on avaldatud.
Õigusaktid – õigusnormid vormistatakse kirjalikult ja koondatakse süsteemselt kindlatele nõuetele vastavasse dokumenti e õigusakti.
Õigusaktide tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaja muudab tema jaoks probleeme tekitava õigusnormi teksti arusaadavaks . Õigusaktide tõlg.
Õigusakti n - ö tekkelugu, kontrollides, kas teatud terminile varasemalt antud tähendus on tänapäeval sama ja sellisena kasutatav.
Õigusakt – juriidiline dokument, millel on õiguslik tähendus ja mis toob kaasa teatud õigusi ja kohustusi (liigid: üldakt ja
Õigusakti keel on spetsiifiliselt formaliseeritud keel, kus igal mõistel on talle omane juriidiliselt erine ja kindel tähendus.
Õigusaktide süstematiseerimine on riiklik tegevus, mille eesmärk on seadusandluse korrastamine süsteemsel alusel ehk viimine teatud süsteemi.
Õigusaktide tõlgendamine on tegevus, millega selgitatakse Vabariigi Valitsus määrus korraldus välja õigusnormi tegelik sisu.
Õigusaktide tõlgendamine on tegevus, millega selgitatakse välja õigusnormi tegelik sisu (mõte). Õiguse tõlgendamise liigid:
Õigusaktid on laiali pillatud b.iii. Kehtib pretsedendi õigus b.iv. Vandekohus – süü otsustab 12 vandemeest.
Õigusakt on sätestatud õigusnorm , mille ülesandeks on: 1. Reguleerida asutuste ja üksikisikute tegevust.
Õigusaktid on allutatud seadustele, määruses peab olema viide selle andmise aluseks olevale seaduse sättele.
Õigusakt - dokument mis tekitab õigusliku aluse, sisaldab õigusnorme (tüüpjuhtumid või üksikjuhtumid).
Õigusakt – dokument, mille vahendusel riigiorganid määravad isikute juriidilisi õigusi ja kohustusi
Õigusakt on juriidiline dokument, millel on ]iguslik tähendus, toob kaasa teatud õigusei ja kohustusi.
Õigusakt – on avaliku võimu volitusega antud kohutuslikke käitumiseeskirju ehk õigusnorme sisaldav
Õigusaktide süstematiseerimine – Tähendab tegevust, mille eesmärk on korrastada seadusandlust, viia see teatud süsteemi.
Õigusaktide süstematiseerimine tähendab nende aktide viimist kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist kindlas järjestuses.
Õigusakt on dokument, millega riigiorganid (vastavalt pädevusele) kehtestavad õigusi ja kohustusi.
Õigusaktid on vahetult suunatud õigusliku tagajärje saavutamisele, see tunnus aga toimingul puudub.
Õigusaktide süstematiseerimine on riiklik tegevus, mille eesmärk on korrastada seadusandlus, viia need teatud süsteemi.
Õigusakt – ametlik juriidiline dokument (õigusaktid jagunevad üldaktideks ja üksikaktideks)
Õigusakt on kindlate nõuete kohaselt vormistatud dokument, mis koosneb teatud õigusnormidest.
Õigusakt on tekst, ent õigusest arusaamine pole taandatav normide keelelisele käsitlusele.
Õigusakt on jõustunud ja seega muutunud täitmiseks kõigile, keda see otseselt puudutab,
Õigusaktide süstematiseerimine – aktide viimine kooskõlastatud süsteemi, rühmitamine kindlas järjekorras.
Õigusaktided lubatud on keelatud“. Riigiametnike ja asutuste pädevus on rangelt reguleeritud.
Õigusakt - akt (eriline trükitud kirjalik dokument), millega tehakse õigusnorme
Õigusaktide süstematiseerimine tähendab nende aktide viimist Õigusvõime algab elusalt sünniga.
Õigusakt - üksikjuhtumi reguleerimiseks, haldusorgani poolt välja antud.
Õigusaktide tõlgendamine on tegevus, millega selgitatakse välja õigusnormi tegelik sisu.
Õigusakt - juriidilist väljendusviisi kasutades kirjapandud õigusnorm.
Õigusaktis on needsamad käitumiseeskirjad dokumenteeritud paberkandjal.
Õigusakt on kehtiv sellel territooriumil, mille jaoks ta loodud on.
Õigusaktide kohaselt on keelatud: Isendi tahtlik tapmine.Loodusest eemaldamine.
Õigusakt on siis jõus, kui ta on läbinud õigusloome etapid.
Õigusaktide puhul on see reaalne probleem, millele otsitakse lahendusi.
Õigusaktid on koondatud teatud süsteemi kahel erineval viisil:
Õigusaktid on kartoteegis registreeritud CELEX-numbrite järgi.
Õigusakt on kirjalikus vormis esitatud õigusnormide kogum.
Õigusaktide menetlemist - ei oma sisulist mõjuseadusandluse menetlemisel.
Õigusaktis on otsesõnul ja ammendavalt loetletud printsiipe.
Õigusaktid - kirjalikus vormis esitatud õigusnormide kogum.
Õigusaktid on jõus eelmises punktis tähendatud asjaoludel.
Õigusaktid üldaktideks ehk õigustloovateks aktideks ja üksikaktideks.
Õigusakti või - normi, st kumuleerida uuritavat objekti.
Õigusakt – corpus nuris civitis (tsiviilõigus)
Õigusakt on   määrus    otsus     arvamus.
Õigusaktid on kindlas jõuvahekorras ja kirjalikud.
Õigusaktide hierarhia - 3astmeline:I aste-maa-ja halduskohtud-
Õigusaktide riskid – õiguskeskkonnast tulenevad riskid
Õigusaktid ehk õiguse vormid, (õigusallikad)
Õigusaktid on ühenduse õiguslikuks aluseks.
Õigusaktid - õiguse tunnetamise allikad.
Vote UP
-3
Vote DOWN
Õigusakti struktuur — näitab kuidas ning millistele unifitseeritud nõuetele vastavalt struktureeritakse õigusnormid õigusakti raames, kuidas on õigusakt üles ehitatud ning millised on õigusakti obligatoorsed ning fakultatiivsed rekvisiidid.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun