Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Õiglus — inimeste kooselu põhiväärtus; õiglus on riigi alus (iustitia fundamentum regnorum est). Õiguskord sisaldab kahte liiki õiglust: võrdsustavat (iustitia distributiva) ja jaotatavat (iustitia communitiva). Võrdsustav õiglus realiseerub valdavalt eraõiguse valdkonnas, nt kahjude hüvitamine.
Õiglus tähendab tal „teha endaomast …, milleks ta loomult on sobivaim“. Loomupärase võimekuse ja sobivuse alusel jaotuvad inimesed kolmeks (!) erineva suurusega hulgaks: enamatel domineerib ihalev hingeosa, teistel emotsionaalne hingeosa ning vähestel – mõistuslik hingeosa.
Õigluse suhe on ka meile omane, kuid suuremate muutustega just õigusemõistmise poole peale. Läbi õigluse toimib kontroll individuaalsete suhete puhul, kui ka kogu ühiskonnas toimuvate sotsiaalsete suhete süsteemis tervikuna.
Õiglus – vagaduse ja jumalakartlikkuse kvaliteet; usk Jumalasse, Jumala austamine ja palumine, eelkõige aga kirikule tema väärika koha omistamine. Tuleb esile tendents rakendada poliitilist korda rahu teenistusse.
Õiglus on kantud soovist hea õiguse järgi – õigus viiakse ellu siis, kui igaüks saab oma. • Õiglus tähendab eelkõige inimeste võrdset kohtlemist, samas ka igaühe vajaduste ja võimete arvesse võtmist.
Õiglus on kultuurikeskne, st seotud konkreetse kommuuni või kultuuri väärtussüsteemiga, 3)moraalsus seisneb absoluutsetes kohustustes mitte ausates tingimustes valitud printsiipidega ega õiglase päritoluga.
Õiglus on kõige tähtsam, kuna see kehtib nii siin kui ka teises ilmas ja kui inimene seadust ei täida ja üritab seda hukatada, siis teda tabab seaduse viha olenemata sellest kus inimene asub.
Õiglus - *jaotav *võrdsustav Õiguse tunnused *normatiivsus *regulatiivsus *ühiskondlikkus *ajalooline *kokkuleppelisus *vormilisus *korrafunktsioon *rahufunktsioon *otsustamisfunktsioon
Õiglus on majandusliku käitumise viis, mille puhul järgitakse häid majandustavasid või õigusnorme ja pooltevahelisi, seaduste ja heade tavadega kooskõlastuvaid kokkuleppeid.
Õigluse aluseks on ustavus  Ebaõigluse liike on kaks: 1. need kes ebaõiglust rakendavad, 2. need kes suudaksid, kuid ei päästa ebaõiglusest neid, kelle suhtes seda rakendatakse.
Õigluse nõue - õiglane on selline õiguse rakendamise otsus, milles väljendub rahva õiglustunne ja mis on seetõttu õige nii riigi seisukohalt kui ka rahva poolt vaadatuna.
Õiglus on kultuurikeskne, st seotud konkreetse kommuuni või kultuuri väärtussüsteemiga, mitte ausates tingimustes valitud printsiipidega ega õiglase päritoluga.
Õiglus on inimeste poolt Kolm peamist ideed seoses tegude moraalse hindamisega: konstrueeritud mõiste ning vaevalt, et seda on võimalik vaid ühtemoodi teha.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Õiglus – protsess on avatud ja õiglane; Tasakaal – integreeritud arutelu ja otsused baseeeruvad erapooletutel, tasakaalustatud ja informeeritud soovitustel; Teaduspõhine otsustus – parimad võimalikud info, teadmised ja tehnoloogiad on võetud arvesse ja kasutusele; Nõuandev – KMH protsess kollegiaalne ja avalikkuse kaasamisega läbipaistev.
Õiglus – asjade seis, mis tekitab kõige vähem kadedust Füüsiline takistus – loodusest tulenev takistus Ühiskondlik takistus – seadused, normid
Õiglus on inimeste loomulike ja olemuslike õiguste ja vajaduste ühiskonna tunnustamine ning nendega arvestamine inimeste omavahelises suhtlemises.
Õiglus on majanduse suhtes eksogeenne mõiste, sest käsitleb ainult vahetussuhteid ehk kuidas (kui palju) heaolu mingi vahetuse tulemusena muutub.
Õiglus tähendab väärtuste ja huvide kaalumist ning tasakaalustamist, kuldse keskteeleidmist, olulisema huvi ülekaalumist või kompromissi.
Õiglus on inimeste kooselu pôhiväärtus. Täiuslik ôigluse definitsioon puudub tänase päevani ja vaevalt seda kunagi leitaksegi.
Õiglus - moraalinormide kogum, mis nõuab, et inimese õigused ja kohustused, tegevus ja selle tulemused oleksid omavahel vastavuses.
Õiglus – filosoofiline kategooria 2. õiguslik garanteeritus – seadused peavad olema selged ja kõigile ühtemoodi mõistetavad.
Õiglus –  võrdväärsete võrdväärne kohtlemine. Peame ka kõiki õigusi võrdväärselt kaitsma, hoidma,  austama.
Õiglus on lahutamatult seotud mõistusega. Mõistuse ja võimu vahekorrast sõltub seepärast positiivse õiguse hüve ehk õiglus.
Õiglus on nähtavasti üks eneseregulatsiooni mehhanismi osistest, mis tagab, et igaüks tõesti saab selle, mis talle kuulub.
Õiglus on moraalikategooria, milles sisaldub sotsiaalsete nähtuste hinnang, nende tunnistamine õiglaseks ja ebaõiglaseks.
Õiglus – Filosoofilise sisuga termin, määratlemata mõiste (proovi mitte kasutada seda mõistet, kerge orki tõmmata)
Õiglus tähendab hüvet kellegi teise jaoks, ebaõiglus kasu iseendale. Võrdne oleks õiglane ja ebavõrdne ebaõiglane.
Õiglus tähendab ka seda, et mitte kõik ei pea saama üht ja sama, sest kõik ei vaja või ei vääri üht ja sama.
Õiglus – erapooletu suhtumine kõigisse isikutesse, majandussüsteem peab pakkuma võrdseid võimalusi kõigile
Õiglus - eeldab, et õigusnormi rakendamine on õiglane st. õige rahva poolt vaadatuna kui ka riigi seisukohalt.
Õiglus on otsustus sellest, kuidas inimest mingis olukorras kohelda ning milliseid asjaolusid arvesse võtta.
Õiglus haridussüsteemis on vaieldav. Praegused gümnaasiumi õpilased on rünnaku all ning nende tulevikku ei osata ennustada.
Õigluse kuldreegel - igaüks võib teha mida tahab, eeldusel et ta ei riku teiste samasugust vabadust. See reegel kehtib.
Õiglus on ainus asi kõigist loomutäiuse liikidest, mis on võõrale kuuluv hüve, ta on suunatud teisele.
Õiglus - alluv tegutseb efektiivsemalt juhul, kui hüvitus vastab kuludele või selle mõnevõrra ületab.
Õiglus on inimeste poolt konstrueeritud mõiste ning vaevalt, et seda on võimalik vaid ühtemoodi teha.
Õigluse kuldreegel - võime teha kõike, mida iganes tahame, eeldusel et jätame kõigile teistelegi sama vabaduse.
Õigluse seisukohast on oluline, et aidatakse inimesi, kes ise endaga toime ei tule, makstes mitmesuguseid toetusi.
Õiglus – oskus jaotada majanduslikud väärtused võimalikult õiglaselt ühiskonna liikmete vahel
Õiglus – maksusüsteem peab olema õiglane vastavalt ühiskonna enamuse arusaamise õiglusest.
Õiglus on see, mis toodab õnne poliitilisele kogukonnale, seetõttu samastub seaduskuulekusega.
Õigluse teooria – Adams ütles, et inimene võrdleb oma tööd ja tasu teiste töötulemuste ja tasuga.
Õiglus on seega arusaam õigest proportsioonist, põhimõttelisest vastavuses inimeste vahel.
Vote UP
-2
Vote DOWN
Õiglus on mulle väga oluline Minu suhtumine mõjutab seda, kuidas ma õpin Sotsiaalse õigluse teemad lähevad mulle korda Üksinda töötamine on niisama produktiivne kui töö grupis Ma pean teadma, miks ma pean midagi tegema, enne kui ma nõus- tun seda tegema Kui ma usun millessegi, siis ma pingutan selle nimel võimalikult palju Mulle meeldib olla seotud millegagi, mis aitab teisi Mul on tahtmine protesteerida või kirjutada alla nõudmisele, et heastada halba SUMMA (Sektsioon 8)
Vote UP
-1
Vote DOWN
Õiglus – moraalinorm, mis nõuab, et inimese õigused ja kohustused, tegevus ja selle tulemused oleksid omavahel vastavuses Õiglus teostub eelkõige moraalile tugineva regulatsiooni kaudu, õigulse inimestevahelistes suhetes väljendumise vahetuim vorm on mitte õigus, vaid moraal.
Õigluse normid on fikseeritud kirjalikult ja nende täitmist garanteerivad teatud karistused.
Õiglus on niisuguse ühiselulise koosluse üks paratamatult vajalikest omadustest.
Õiglus – otsusttus kuidas inimest kohelda ja millised asjaolusid arvesse võtta
Õiglus on kõigi osade kooskõla ja koostöö nii, et kõik saavad sellest kasu.
Õiglus aequitas – Filosoofilise sisuga termin, määratlemata mõiste, DEFINEERIMATA
Õiglus tähendab hüvet kellegi teise jaoks, ebaõiglus aga kasu iseendale.
Õiglus tähendab mehe ja naise vahelist soolist võrdsust, eriti abielus.
Õiglus on see, et Sokrates pannakse vangi, sest ülempreester ütleb nii.
Õiglus - ühiskondlikku rikkust tuleb jaotada ühiskondlikult õiglaselt.
Õiglus – inimeste kooselu põhiväärtus Täiuslik defenitsioon puudub.
Õiglus – on käitumise (teo) ja tasu ekvivalentsus mingi normi pinnal.
Õiglus on parim (voorus) nii oma olemuse kui ka tagajärgede poolest.
Õiglus tähendab võrdõiguslikkust ja diskrimineerimise vältimist.
Õiglus ühiskonnas on Platoni järgi suhete harmoonia ühiskonna klasside vahel.
Õiglus on veel kõrgem printsiip kui enda või isanda kaitsmine.
Õiglus – filosoofilise sisuga mõiste, määratlemata mõiste.
Õiglus on kompromiss, kus võimalikult paljud inimesed on rahul.
Õiglus on olnud kogu ajaloo vältel peamisi ühiskonna ideaale.
Õigluse allikas on looduslik õigus ja õiguse allikas inimeste õigus.
Õiglus on moraali mõiste, seda lausa kategooria tähenduses.
Õiglus on eesmärk, mille poole peab püüdlema iga valitsus.
Õiglus - igaühele oma. ,,sobiv" õigus on kohtuniku õigus.
Õiglus on siin kasutusel nii laiemas kui kitsamas mõistes.
Õiglus - naise kuju, ühes käes kaalud ja teises mõõk.
Õiglus on inimeste looming, sõprus aga looduse looming.
Õiglus on õiguse sisuks ja õigus on õigluse vormiks.
Õiglus on kohane vastastikkune suhe kolme klassi vahel.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Õiglus on kultuurikeskne, st seotud konkreetse kommuuni või kultuuri väärtussüsteemiga, mitte ausates tingimustes valitud printsiipidega ega õiglase päritoluga. Küsimus, mida ratsionaalsed inimesed valiksid nn algpositsioonis, on valesti asetatud.
Õiglus on sotsiaalne vahekord, mida peetakse õigeks.
Õiglus - Õiglus on inimeste kooselu põhiväärtus.
Õigluse ülesandeks on ära hoida, et keegi kedagi ei kahjustaks.
Õiglus on kõigi rahvaste juures õiguse nurgakivi.
Õiglus – pidi olema ühiskonna toimimise aluseks.
Õigluse saavutamiseks on vaja poliitika ning filosoofia ühendada.
Õigluse nõue - õiglust rakendatakse õiguse vahendusel.
Õiglus on õiguse idee kõige olulisem komponent.
Õiglus on abielusolijate ja pere vahel tugevaim.
Õiglus on võimalik ainult seoses vabadusega.
Õiglus - täielik loomutäius teiste suhtes.
Õiglus on esmane ja sellel baseerub õigus.
Õiglus on inimeste kooselu põhiväärtus.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Õiglus on moraalinorm (norm-hinnang), mis nõuab, et inimese õigused ja kohustused, tegevus ja selle tulemused oleksid omavahel vastavuses. Siin tuleb aga juttu ka mõiste „õigus“. Õigus on ühiskonna v riigi seadustatud normide kogum.
Õigluse tagamine on väga oluline moraalne eesmärk.
Õiglusele – intuitivism ja utilitarism.
Õiglus – riigi kui terviku voorus
Vote UP
-1
Vote DOWN
Õiglus on voorus, mille olemasolu kasvatab inimeses vabadustunnet, vältides temas hirmus tekkimist karistuse ees, mis teda igaülekohtu korral paratamatult tabama peab: iga hirm, kartus ja argus on suurimad meelerahu häirijad.
Vote UP
-2
Vote DOWN
Õiglus on tema arvates kolme vooruse kogusumma ehk igaüks teeb seda, milleks ta on loodud (õigluse organistlik käsitlemine).Ta ütleb, et õiglus on olemas igas inimeses ning õiglus väljendub selles, et igaüks viib ellu oma ülesannet ja ei tegele asjadega, milleks pole tal eeldusi/võimeid. Ebaõiglus on kui kodusõda tasakaalu vahel ja ta kõrvutab riiki jälle inimorganismiga tuues näite sellest, et iga osa
Vote UP
-1
Vote DOWN
Õiglus on irrelevantne • Konfliktikultuur (tulenes aumõistest): • valvelolek enda au suhtes • alaline valmisolek teisi haavata • Riikide katsed kehtestada vägivalla monopol, keelata duellid.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Õigluse käsitlus on tihedalt seotud maksuseaduste kirjapanemisega ja nende rakendamisega.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Õiglus on inimkonna ühiskondliku elu alusmüür, armastus tema päike.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun