õigekeel, võõrsõnad, jutumärgid, suur ja väike algustäht (0)

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Võõrsõnad

abiturient - keskkoolilõpetaja absoluutne - täielik, täiuslik; piiramatu abstraktne - mõtteliselt üldistav; meeltega tajumatu absurdne - mõttetu, võimatu adekvaatselt - täiesti vastavalt, võrdselt afekt - tundepuhang, tugev erutus aferist - õnnekütt, petis afiss, afisi - müürileht, kuulutus akadeemik - kõrgema teadusasutuse liige; teadlase aunimetus akrobaat - võimleja alfabeet - tähestik alkohol - viinapiiritus anekdoot - naljalugu annulleerima - tühistama aplodeerima - käsi plaksutama areen - esinemisväljak arhitekt - ehituskunstnik arhitektuur - ehituskunst arreteerima - vahistama asfalt, asfaldi - maavaik, -pigi atentaat - mõrvakatse bakalaureus - esimene teaduslik kraad balansseerima - tasakaalustama, tasakaalus hoidma banaalne - labane , barbaarne - metsik, toores bareljeef- skulptuur, kus kujutis asetseb pinnalähedase kõrgendina bariton - keskmise kõrgusega meeshääl barjäär-tõke barokne - hilisrenessansi kunstistiilile omane (tujukas, ülekuhjatud) b

Eesti keel

2

doc

Võõrsõnad

1. Abiturient ­ keskkoolilõpetaja 61. Duplikaat (dublikaat) ­ koopia 2. Absoluutne ­ täielik 62. Efekt ­ mõju, mulje (üllatav) 3. Abstraktne ­ kujutatav 63. Eksemplar ­ üksik ese 4. Absurdne ­ võimatu 64. Entsüklopeedia ­ teatmeteos 5. Adekvaatne ­ vastav 65. Fajanss ­ peen valge savi 6. Afekt ­ kontrollimatu tundepuhang 66. Familiaarne ­ liiga tuttavlik 7. Aferist ­ õnnekütt 67. Filigraane ­ peenelt töödeldud 8. Afiss ­ müürileht 68. Forsseerima ­ üle võimendama, kiirendama 9. Akadeemik ­ teadusliku kraadiga isik 69. Fundamentaalne ­ põhiline, põhjapanev 10. Akrobaat ­ võimleja 70. Garaaz ­ autokuur 11.

Eesti keel

2

doc

Võõrsõnad

Abiturient ­ keskkoollõpetaja Efekt ­ üllatav mõju, mulje Absoluutne ­ täielik, täiuslik; Entsüklopeedia ­ teatmeteos Abstraktne ­ mõtteliselt üldistatav Fajanss ­ peen valge savi(nõud) Absurdne ­ mõttetu, võimatu Familiaarne ­ tuttavlik; liiga vaba Adekvaatselt ­ täiesti vastavalt käitumisega Afekt ­ tundepuhang Filigraanne ­ peen; viimistletud Aferist ­ õnnekütt, petis Fundamentaalne ­ põhjapanev Afiss, afisi ­ müürileht, kuulutus Garaaz ­ autokuur Akadeemik ­ teadlase aunimetus Garanteerima ­ tagama Akrobaat ­ võimleja Garantii ­ tagatis Alfabeet ­ tähestik Generatsioon ­ põlvkond Alkohol ­ viinapiiritus Globaalne ­ üldine; kogu Maad hõlmav Anekdoot ­ naljalugu Grammatika ­ keeleõpetus Annulleerima ­ tühistama Grammofon ­ plaadi

Eesti keel

2

doc

Veaohtlikke sõnu

Eesti keele arvestuse kordamisleht Veaohtlikke sõnu: Asfalt - asfaldi ­ asfalti forsseerima kompromiss Interjöör karussell absurdne Simultaan intervjuu defekt Plokk (ehitusdetail) prestiizne represseerima Blokk (ühendus) konstateerima sveitser belletri´stika kompetentne silling (ilukirjandus) satäänblond zlott harras satäänriie siffer helama (helisema) blamaaz zürii ädal (noor rohi) kooperatiiv sedööver hepik (p irtsakas) psühholoogia eunuhh hiirukas (hiirhall) psüühika hospidal/hospital revisjon kotlet diskussioon materialism taburet reziim renessanss menuett balanss allianss (riikide ühendus) tualett absoluutne sansoon (rahvalaulu liik) ballett stend nonsenss

Eesti keel

29

xls

Olulised tabelid häälikuõpetuses

ERAND-1 ERAND-2 Ülipikk S LIIT- L, M, N, R järel SÕNADES kirss pannkook valss linttraktor marssima metssiga pulss võrkkiik põrsa e põrssa nullkorrus kärss sukkpüksid ressurss pumppudel konkurss purskkaev purssis alianss allkiri bilanss kontrolllask fajanss nonsenss ekstrasenss renessanss balansseerima forsseerima  PÕHIREEGEL kaashäälikuühendis kirjutame kõik häälikud ühekordselt Pikk ­ piklik Metall ­ metalne Kass ­ kaslane Tallinn - tallinlane karameljas marslane mäslev (tabas) kümnesse türanlik printseslik fänkond pastelsed (toonid) ruljas, kausjas põmdi, karsumdi klirdi  ERAND-3 ERAND-4 LIIDE või Rõhuliide TUNNUS algavad sama tähega, KI/ GI puhul mill

Eesti keel

1

docx

Läbiv suurtäht, väiketäht, esisuurtäht ja jutumärgid

Hüüdnimed,väljamõeldud olendite nimed, kujundlikud nimed 4. Loomade nimed 5. Kohtade, pinnavormide, ehitiste, taevakehade nimed 6. Riiginimed 7. Asutuste, ettevõtete, firmade, organisatsioonide, ühenduste nimed 8. Tootenimed 9. Sõidukinimed 10. Perioodiliste väljannete nimed 11. Ajaloosündmuste nimed (ps! Mitte ajaloosündmused) 12. Ürituste nimed 13. Autasude nimed Julk-Jüri, Kaasiku Jüri, Vanapagan, Igavene Juut Ahasveros, Vana Toomas, Ristija Johannes, Miki-Hiir, Suur Munamägi, Väike Vanker, Kolm Õde, Vana Maailm, Eesti Pank, Eesti Lasteorganisatsioon, ,,Eesti Päevaleht", Suur Pauk, Valge Daami päevad, Maarjamaa Rist, Lõuna-Eesti, Põhja-Jäämeri, Antiik-Rooma, Koot ja Reha, Tuhande Samba saal, Taani Kuninga aed, Metsik Lääs, Läbiv väiketäht 1. pöördumissõnad, ameti- ja aunimetused, tiitlid. 2. Isikunimest tulnud sõnad. 3. Isikute ümberütlevad nimetused. 3. Loomatõunimetused. 4. Kohanimede ümberütlevad nimetused. 5.

Eesti keel

22

doc

Kordamine eesti keele eksamiks

....................................................................................13 Võõrnimedest tuletamine ja võõrnimede käänamine.................................................................13 Lühendid ja nende reeglid..............................................................................................................14 Tuntumad lühendid........................................................................................................................ 15 Tuntumad võõrsõnad..................................................................................................................... 17 ORTOGAAFIA Täheortograafia Eesti keeles kirjutatakse suhteliselt häälduspäraselt, rakendatakse häälduspärase põhiprintsiibi kõrval traditsiooni- ja vormiprintsiipi. Hääldusest erinevat kirjutatakse nii üksikhäälikuid kui ka häälikuühendeid. Hääliku pikkuse õigekiri Hääliku pikkuse põhireegel lähtub hääldusest.

Eesti keel

Kommentaarid (0)