Samuti tuleb esile Otepää kõrgustik Valgamaa kirdeosas. (Enno 2011) Äike tekib rünksajupilvede ehk äikesepilvede korral, kaasnevad hoogvihm, rahe ja tugevad tuuleiilid(Masing 1986). 1.1. Äikese jagunemine Äikest saab liigitada tekkepõhjustest ja -tingimustest lähtuvalt või rünksajupilvede organiseerumise järgi. 1.1.1. Äikese jagunemine tekkepõhjustest ja -tingimustest lähtuvalt Tekkepõhjustest ja tingimustest lähtuvalt jagunevad äikesed õhumassisisesteks ja frontaalseteks(Wikipedia…22.11.2012.). Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil tekkivais pilvedes, sel juhul muutub ilm pärast äikest jahedamaks. Frondiäike hõlmab suuremat piirkonda ja on kestvam kui kohalik äike. (Masing 1986) 3 1.1.2
äikese tekke põhjuseks sooja õhu tõus külma õhu survel eriti võimas kiiresti liikuval külmal frondil- soe õhk tõuseb tormiliselt · ... tihti oklusioonifrondil · ...harvem soojal frondil aga kui, siis äge ja ohtlik maismaa kohal öösel pilvede ülemine pind jahtub?kasvab temperatuuri vertikaalne gradient?kujunevad vertikaalvoolud?äikesepilved merede ja ookeanide kohal ka päeval Õhumassisisesed äikesed... · ...tekivad tugevate konvektsioonivoolude tagajärjel · Konvektiivsed äikesed tekivad harilikult Suvel maismaa kohal pealelõunasel ajal Talvel merede ja ookeanide kohal · Termilised e. kohalikud äikesed · Eelduseks - maapind on tugevasti soojenenud » Õhumass alumistes kihtides on soe ja niiske » ülemistes kihtides õhumass suhteliselt jahe, niiskuse sisaldus ka väiksem
Helga Nõult on alates aastast 1950 ilmunud lühiproosat, luulet, artikleid, arvustusi, t õlkeid, joonistusi eesti perioodikas ja koguteostes, samuti ka rootsi keeles. Helga Nõu loomingust "Pea suu" Kuues sõrm "Tõmba uttu! Raamatu tegevuskoht ja natuke sisust Tegevuskoht on Rootsis. Vahel tundub, et inimesed ei ole kunagi paraja suurusega sisemiselt, t ähendab. Suured ei ole küllalt suured ja v äikesed ei ole küllalt väikesed. Kõige hullem lugu on tavaliselt vahepealsetega. Selles raamatus on lugu noortest, kelle elu pole enamasti muretu ja mitte kunagi lihtne. Segadusi ja probleeme on noortel nii koolis kui ka südameasjades ning tihti kipuvad nende tegemised kujunema ohtlikumaks seikluseks, kui nad ootavad või soovivad. Raamatu "Pea suu" tegelased Õpetaja Pudels, Ingrid, Kaspar Ville Tiina SvenAllan
Äike ja eksiarvamused Kuigi äike võib-olla väga rahumeelne, kuulub see atmosfäärinähtus siiski ohtlike hulka, sest üldiselt rahuliku ilmastikuga Eestiski saame mõnikord ajakirjanduse ja meedia vahendusel teada, et välk süütas mõne maja põlema või lõi kuskile sisse, häiris mobiililevi või elektrivarustust, koguni tuli mõnele inimesele hukatuseks. Kas äike on kasulik?Välk on vaid üks äikese komponent. Täpsem oleks isegi öelda, et tagajärg. Milles siis seisneb äikese kasulikkus?Oluline roll on äikesel veeringes, eriti kuivtroopikas, kus äikesed või orkaanid toovad kaasa sealsed pea ainsad vihmad. Muide, nii mõneski kuivas kohas tervitatakse muidu väga ohtlikuks peetavat orkaani suurte rõõmuhõisetega! Ka Eestis toovad põllumehele ja aiapidajale väga vajalikud sademed just suvised hoo- ja äikesevihmad. Kuigi Eesti kliima on niiske, suureneb temperatuuri tõustes väga kiiresti auramine ning seetõt...
kõrguseni ja võivad süüdata elektrilaengut kõrgemale edasiviiva punaka spraidi. Pilvedest ülalpool esinevad lahendused on kahjuks väga raskelt vaadeldavad, sest helendus on nõrk ja äikesepilv ise rikub nähtavuse. Äikesepilve kohal on õhk hõredam ja seal juhib ta paremini elektrit kui maapinnal. Sellepärast kandub oluline osa elektrilaengust pilve tipust ionosfääri ilma helendava lahenduseta. Pilvitu taeva elekter Teame nüüd niipalju, et äikesed töötavad nagu maapinna ja elektrit juhtiva ionosfääri vahele ühendatud generaatorid, mis tekitavad üle maakera kokku 1000 amprit või rohkemgi elektrivoolu. Elektrivool ei saa aga kuidagi kaua voolata vaid ühes suunas ning ainult kasvatades pinget elektrilise kondensaatori katetena käituvate ionosfääri ja maapinna vahel. Mingit teed pidi peab elektrilaeng ionosfäärist maapinnale ka tagasi jõudma.Õhk osutub vähesel määral
Geograafia 1.Mõsted: Atmosfäär- ehk õhkkond on Maad ümbritsev õhukiht(1000-1200km). Albeedo- tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse 0,9 või üle selle. Efektiivne kiirgus- Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Kiirgusbilanss- on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe Osooniauk- osoonikihi oluline õhenemine stratosfääris Kasvuhooneefekt- on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Globaalne õhuringlus- ehk atmosfääri üldine tsirkulatsioon tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsivat süsteemi,mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Mussoon- Ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks. Frondid- on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Tsüklon- madalrõhkkond Antitsüklo...
neljatahulised puittulbad, nende vahel lihtne laudtahveldisega rinnatis. Verandast laskub parki kitsas kivitrepp. Hästi on säilinud interjöörid. Tähelepandavad on osalt hilisklassitsistliku, osalt neorenessansliku vormistusega tiibuksed, stukist rosett saali laes, säilinud ahjudkaminad. Erilist hindamist väärib malmivalu keerdtrepp vestib üülis. Omaaegset hõngu lisavad veel originaalse raamijaotusega aknad koos kremoonidega ning sellised detailid, nagu v äikesed puitkäimlad ruumi nurkades. Kõrval hooned. Ait on pikk ja madala viilkatusega kaetud maakivihoone. Katus kujundatud analoogiliselt meiereielamuga. Müürid on laotud lõhutud maakividest, avad ääristatud tellistega, kaetud 10 lamedate kaartega. Otsaviilus suur segmentaken. Ehitus võib päineda sajandivahetuselt.
ATMOSFÄÄR 5.1. Atmosfääri koostis ja ehitus Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikus, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks. Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Troposfääri toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustab umbes 20% atmosfääri massist. Stratosfääris hakkab temperatuur kõrguse kasvades tõusma. Selle peamiseks põhjustajaks on osoonikiht. Mesosfääris enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti. Õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre. Termosfääris on õhu...
otsisid sõnu veel vastamata küsimustele. ,,Mis mõttes? Sa oled ju mu sõber." ,,Prints..." Elisa sirutas käed ja pööras ta pea vikerkaarest vastassuuna, sinna, kus haigutas müür ainus, ent kõrgekaaluline takistus kahe eri maailma vahel. Tüdruk käskis vaadata taevasse. ,,Mul on aeg minna, varsti toimub midagi tähtsat. Ja hirmsat. Ma pean olema oma karja juures. See on käsk koguneda." Heledakoeliste vihmapilvede vahel hõõvasid rulli tumedad äikesed, ebaloomulikult vingerdades ähvardasid nad madudena kõik alla neelata ühes avalas ründes. Poiss vaatas tähelepanelikult ja lausus siis: ,,Ka sina oled ohver, kunagi." ,,Jerome?" ,,Kuula: mul pole nii palju aega tegelikult, kui sinul, kuid mitte selle pärast, et minus surematust ei voola, vaid hoopis teisel põhjusel. Mu isa on Adelais suguvõsa pealik, nende juht ja õpetaja. Tal on palju minutaolisi lapsi, nii abielus kui väljast sellel pole vahet. Kuid
Tihti kaasneb sadudega äike ja tugev puhanguline, sageli tormiks paisuv tuul. 2. Arktiline mereline õhk toob Põhja-Jäämerelt jahedat niisket õhku, mis põhjustab tugevaid sajuhoogusid. 3. Parasvöötme mandriline õhk sajuhoogusid. Kujuneb meist ida pool Euraasia mandri kohal. Talvel toob ta kaasa tugevad külmalained. Suvel areneb selles õhumassis võimas rünkpilvitus, mis toob kaasa hoogsajud ja äikesed. 4. Troopiline mandriline õhk jõuab meieni suhteliselt harvem, tuues kaasa kuuma ja kuiva ilma. 5. Troopiline mereline õhk on soe ja väga niiske. Talvel toob ta kaasa sademetega pilvise ilma, esineb udud. Suvel põhjustab ta tugevaid sademeid, kõva tuult, äikeseid. 7. MERELINE JA MANDRILINE KLIIMA Teada tuntud tõde on see, et merelises kliimas langeb sademeid rohkem, suved on jahedamad ja talved pehmemad ning aastane temperatuuri amplituud väiksem. Mandrilises kliimas jällegi
Suurim neist – nn Suur Punane Laik – asub põhjapoolkeral ja registreeriti esmakordselt üle 180 aasta tagasi. Oma läbimõõdu poolest on laik Maast 3 korda suurem. Tema pikk telg muutub vahemikus 44 - 40 000 km idast läände. Viimastel aastakümnetel muutub see telg üha lühemaks. Lühike telg on ca 13 000 k põhjast lõunasse. Tuulte kiirus on sadu km/s, laik pöörleb perioodiga ca 14 Jupiteri päeva. Atmosfääris on registreeritud äikesed ja teised aktiivsuse ilmingud, mille enerigiaallikas on planeedi sisemine soojus. Eesti kosmosebüroo kodulehekülg 8. SATURN Saturn on Päikeselt kuues planeet. Koos Jupiteriga kuulub ta gaasihiidude klassi. Uraan ja Neptuun kuulusid samasse klassi ennem1990-mdaid. Tänapäeval klassifitseerkitakse neid jäähiidudeks. Põhjuseks on nende sisemise struktuuri erinevus gaasihiidudest. Suuruselt on Saturn 2. planeet pärast Jupiteri. Saturn avastati muinasajal koos teiste „klassikaliste“
Orkaani areng (konvektsiooni teooria) mb, 85 m/s a)Cb, b)varjatud soojuse vabanemine orkaan Wilma (Atlandi ookean), 2005 – troposfääri ülaosas - kõrge rõhk. Õhu 882 mb liikumised, äikesed. Troopiline (õhu)laine: Kõrgeim tormilaine: 2500 km, liiguvad idast läände 5 – 10 troopiline torm Mahina, Bathurst Bay m/s,ees kuiv, tagalas vihmad (Austraalia) 1899, 13-15 m
3.4. Kui sageli esineb äikest? Äikese sagedus on väljendatav äikesepäevade arvuga kuus või aastas, mis erineb maakeral paikkonniti suuresti. Üldjoontes on kõige äikeserikkamad troopilised alad, pooluste suunas äikese sagedus väheneb. Kui ekvaatori piirkonnas on äikest 100150 päeval aastas, siis keskmistel laiuskraadidel kahaneb see arv 2040 päevani. Üldise sagedusjaotuse erand on aga Teravmägede küllalt sagedased äikesed (Põhja-Atlandi hoovuse mõju) ning peaaegu äikeseta piirkonnad troopikas Sahara kõrbes ja Araabia poolsaarel. Maailma kõige äikeserikkam paik on Jaava saar, kus äikesepäevade arv aastas ulatub 322. Et äikest lööb seal ööpäeva jooksul mitu korda, siis ulatub selle koguarv aastas ligikaudu poolteise tuhandeni. Maakeral on äikest korraga keskeltläbi umbes 1800 kohas. 3.5. Kuidas välk mõjub?
- Soe aprill, vilu mai ja niiske juuni tõotavad viljarikast aastat. - Jaanipäeva vihm toob märja lõikusaja. - On juuni esimene pool kuum ja põuane, siis on teine pool ja osa juulitki vilu ja vihmane. - Lõpetab kägu kukkumise enne jaani, tuleb talv varakult; kui pärast jaani, siis hilja. - On juuli algus põuane, siis lõpp vihmane. - Soe ja kuiv juuli külm ja selge jaanuar, vilu ja vihmane juuli soe ja sajune jaanuar. - Kõige tugevamad äikesed esinevad juuli lõpus. - Põhjatuuled ja udused ilmad augustis tähendavad sooja ja kuiva septembrit. - Kui august tuuline, siis sügis lühike ja talve esimene pool käre. - Kui augustis palju äikest, siis talve teisel poolel palju tuisku. - On septembris tugevaid torme, siis tuleb neid ka talvel. - Kui septembrikuus sajab, siis on jaanuaris lund küllaga. - Sooja septembri järel tuleb pikk talv, jaheda järele külm talv.
TaIlinna Tehnikaülikool Elektriajam ite ja jõueIektroonika instituut Eesti Moritz Hermann Jacobi Selts SUJUVKÄIWTiD JA sAGĘDĮJ$MUUNDUREņ rÕruu LEHTtA ... 'r'.. .,-.:r'i,,ili. 'r ".1 i 'Ļ 1 )- '':' : .,. 'l ..-: .- :ī- Īallinn 1 999 Sujr.rvkäivitid ia sagedusmuundLrrid' Koostanud T. Lehtla. TTÜelektriajalrrite .ļa iõrrelek1roonika instituut. Eesti Moritz Hermann Jacobi SeĮts. Taļlinrr, ...
Inuaki reptiil minu sees Erakorralised avastused Maa minevikust, olevikust ja tulevikust I osa See on vestlus Rumeenia naise psühholoog Ariana Hawa ja ebatavalise poisi vahel, kes ütleb, et minevikus kehastus ta planeedil Inua, mis asub Orioni lähedal. Dialoogis räägib David Arianele sellest planeedist, elust sellel, aga samuti ka meie planeedist Maa, ja tema Maale tulemise eesmärgist. See juhtus pilvisel suvehommikul. Oli võimatult umbne ning ma otsustasin akna avada, lootes, et värske õhk puhastab keskkonna. Ma ei suutnud vabaneda ebamuga- vustundest mis survestas päiksepõimikut ja ma teadsin, et see oli sisemine hoiatus raskematele ebamugavustunnetele, mis järgnema pidid. Ma lootsin kogu südamest, et mu kartused osutuvad valeks, seda enam, et täna hommikul pidi ilmuma uus poiss. Ta sisenes koos emaga tuppa täpselt kokkulepitud ajal. Üsna poisihakatis, aga nii...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
