Ümera lahing (0)

Sarnased õppematerjalid

7

rtf

Ümera lahing

Rakvere Ametikool Referaat teemal: VÕNNU PIIRAMINE JA ÜMERA LAHING Koostaja: Rando Pajula Juhendaja: Uno Trumm Rakvere 2009 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................... 1.0 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 2.0 KONFLIKTI ALGUS............................................................

Ajalugu

3

doc

MUINASAEG

- sihipärase vallutuse I ohver ­ Ugandi (Otepää linnus põletati maha) - sakslasi toetasid latgalid - rüüstamine, külade põletamine, tapmine - ugalased + sakalased tegid vasturetke latgalite maale Võnnu piiramine - 1210 eestlaste vasturetk ­ suur ühendmalev piiras Võnnu linnus (ordu tugipunkt), üritati põlema pista, ehitati piiramistorn, linnust rünnati 3 päeva, IV päeval piirajad lahkusid (Riiast oli teel suur abivägi), asuti eestlasi jälitama Ümera lahing - eestlased jäid Ümera äärde varitsema ­ jälitajad arvasid et ohtu pole, sakslased kõige ees, liivlased, latgalid nende kannul - metsas peitunud eestlased vaenlastele kallale - edukas rünnak ­abiväed, sakslased põgenesid ­ - võit andis usku Viljandi piiramine - 1211 kevadtalvel sakslased piirasid Viljandi linnust ­ rüüstati naabruskonda, tapeti vangistati inimesi - I kokkupõrkes õnnestuti sakslased tagasi lüüa ­ saagiks nende varustus

Ajalugu

4

doc

Muistne vabadusvõitlus 1208-1227

· 1208 tehti esimesed retked Eesti aladele VÕITLUS 12081212 Retk Ugandisse 1208 sügisel · Põjenduseks väide, et eestlased olid rünnanud Varem Saksa kaupmeni · Maakond rüüstati põhjalikult · Paljud külad põletati, elanikud tapeti · Otepää linnus vallutati ja põletati Võnnu Piiramine 1210 · Tähtsaim vabadusvõitluse sündmus · Võnnu oli ordu tähtis tugipunkt · Piirati 3 päeva, siis eestlased lahkusid Ümera Lahing · Äkkrünnak eestlaste poolt Sakslastele · Ümera mestas Viljandi piiramine 1211 talv · Linnust vallutada ei õnnestunud Toreida Piiramine 1211 suvi · Eestlased üritasid Sakslaste liitlast Kaupot alistuma sundida · Ebaõnnestus täielikult · Sakslaste abivägi purustas eesti väed ja laevad Toreida vaherahu 1212 · Kolmeks aastaks sõlmitud vaherahu eesti ja saksa vahel · Puhkes katkuepideemia

Ajalugu

5

doc

Muistne Vabadusvõitlus

Suur ühendmalev asus piirama Võnnu linnust, millest oli saanud Mõõgavendade ordu üks tähtsamaid tugipunkte. Eestlased tegutsesid üsnagi agaralt ja edukalt. Tehti katset suurte puuvirnade abil linnust põlema süüdata ja rajati kõrge piiramistorn. Eestlasteni oli jõudnud teade, et Riiast on suur vägi võnnulastele appi tulemas. Ootamata ära kõiki appiruttavaid jõude, asusid võnnulased koos saabunud liivlaste ja latgalitega eestlasi jälitama. Ümera lahing. Ümera-äärses metsas tungisid peitunud eestlased ootamatult vaenlastele kallale. Rünnak kulges edukalt. Ümera lahingus saavutati võit, mis andis jõudu edaspidiseks. Viljandi piiramine. Sõda muutus järjest ägedamaks. 1211. aasta kevadtalvel oli sakslaste suurimaks ürituseks Viljandi linnuse piiramine. Esimeses kokkupõrkes linnuse värava juures õnnestus kaitsjatel sakslased kaotusrohkelt tagasi lüüa ja saada saagiks vaenlase sõjavarustust.

Ajalugu

2

rtf

Ajaloo kt Meinhardid

12. Mõõgavendade ordu: 1202. aastal asutati eriline vaimulik rüütliordu "kristuse sõjateenistuse vennad" Ordu liikmeteks said elukutselised sõjavennad. Neil oli pikk valge mantel punase mõõga ja risti kujutisega. Seepärast hakati ordut kutsuma mõõgavendade orduks. Ordu juhiks oli ordumeister. Ordumehed jagunesid mitmesse kategooriasse: Rüütelvennad, preestervennad ja teeniatevennad. Sellise väega õnnestus sakslastel Liivlased ristiusku pöörata. 14. Võnnu piiramine ja ümera lahing: 1210. aastal toimus Eestlaste vasturetk. suur ühendmalev läks piirama võnnu linnus millest oli saanud mõõgavendade ordu üks tähtsamaid tugipunkte. suurte puuvirnade abil prooviti linnus põlema süüdata ja rajati kõrge piiramistorn. Alt ja ülevalt rünnates viidi linnuse kaitsjad karvasesse olukorda. Eestlased oleksid võitnud, aga lahkusid, sest abivägi oli võnnupoole teel. Võnnulased hakasid koos liivlaste ja latgalastega Eestlasi jälitama. Ümera lahing:

Ajalugu

2

doc

Keskaeg Eestis 13.saj algus-16.saj teine pool

Merelahing sakslased hakkasid koju minema, aga tuli torm ja nad randusid saaremaal ja saarlased said teada ja püüdisd neid takistada. 1215.a suvi Ugandi ja Sakala alistuvad lotusetus, Riias rahu palumas, ristimine, vana nõudmine(lõpuks loobuti) Pihkva pahameel- rüüsteretk Venemaale koos sakslastega 1217.a Võit Otepää all venelased, saarlased, harjulased otepää all suurim sakslaste lüüasaamine 1217.a 21.sept. Madisepäeva lahing eestlased ja venelased liit sakslased said teada ja ründasid kiiremas korras, Viljandi juures, langes Lembitu ja Kaupo väga suur kaotus eestlastele ka sakslased ei tundnud ennast kindlalt 1219.a taanlased Tallinnas eestlased olid algul sõbralikud, hiljem ründasid eestlased algul võidu poolel, hiljem kaotasid, taanlaste lipp kivilinnus Tallinna 1220.a võiduristimine sakslastega 1220.a rootslased Lihula linnusesse

Ajalugu

42

docx

Eestlaste muistne vabadusvõitlus

Meinhard suri aastal 1196, enne kui ristisõda jõudis alata. Enamik liivlasi oli aga endiselt ristimata. Pärast Meinhardi surma määrati piiskopiks Berthold, kes oli enne olnud Loccumi tsistertslaste kloostri abt. Berthold ei suutnud liivlasi rahumeelselt ristida, seetõttu otsustas ta panustada juba Meinhardi taotletud sõjalisele jõule. 1198. aasta juulis toimus Bertholdi ja liivlaste vahel hilisema Riia linna kandis (ad locum Rige) lahing, mille kristlased küll võitsid, kuid Berthold langes. Esialgu kindlustati kristlaste poolt Üksküla ja Holm ning liivlaste seas hakkasid aktiivselt tegutsema preestrid, kuid varsti pärast lahingut ajasid liivlased kristlased Holmist minema, nii jäi nende kätte vaid Üksküla. 1199. aasta kevadel nimetati uueks Liivimaa ehk Üksküla piiskopiks Bremeni toomhärra Albert von Buxhövden, kes veetis pea kaks aastat Põhja-Saksamaal, jutlustades ja Liivimaa-

Ajalugu

7

docx

Eestlaste muistne vabadusvõitlus

Euroopa paganate vastu. Rahvusvaheline ajalooteadus tunneb sedapõhjala ristisõdade nime all. Meinhard suri aastal 1196, enne kui ristisõda jõudis alata. Enamik liivlasi oli aga endiselt ristimata. Pärast Meinhardi surma määrati piiskopiks Berthold. Berthold ei suutnud liivlasi rahumeelselt ristida, seetõttu otsustas ta panustada sõjalisele jõule. 1198. aasta juulis toimus Bertholdi ja liivlaste vahel Riia kandis (ad locum Rige) lahing, kristlased võitsid küll selle, kuid Bertold hukkus. Varsti pärast lahingut ajasid liivlased kristlased Holmist minema, nii jäi nende kätte vaid Üksküla. 1199. aasta kevadel nimetati uueks Liivimaa ehk Üksküla piiskopiks Bremeni toomhärra Albert von Buxhövden, kes veetis pea kaks aastat Põhja-Saksamaal, jutlustades ja Liivimaa-retke jaoks ristisõdijaid kogudes. 1200. aasta teisel poolel saabus ta Väina suudmesse, kus rajas 1201. aastal Riia linna. 1202

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)