puuduvad. Erituselunditeks on paar kaelarakke. Lahksugulised, areng otsene, kuid parasiitsetel vormidel võib esineda invasioonivastne. Väga mitmekesiste elutingimustega kohastunud rühm. Eristatakse kolm ökoloogilist gruppi. Vabalt elavad ümarussid asustavad veekogusid ja mulda. Nad on ühed olulisemad orgaanilise aine lagundajad. Sageli on nende eluiga väga lühike. Taimeparasiidid on kuni 2 cm pikkused ümarussid. Taimemahla kättesaamiseks
täiskasvanult veelindude sooles, laipea-nelkuss vastsena väheharjasusside kehaõõnes, täiskasvanuna karpkala sooles. 21. Mikroskoopilised, töntsaka kehaga. Ees, suu ümber ripsmetest keriaparaat, nii toitumiseks kui ka kulgemiseks. Taga paaritu jalg kahe varbaga. Jäigad kitiinist hambad. Filtreerijad ja röövloomad. Planktonis, veepõhjas, samblas.Vastsejärku pole, põlvkondade vaheldumine. Filtreerivad siseveekogudes vett. 22. Ümarussid - Väliskujult on ümarussid kõik üsna ühtemoodi. Pulkjas teravate otstega keha, paks kolmekihiline kutiikel, mistõttu kasvades kestuvad.sirge sool, pärakuga tagaotsas. Vastsed üsna täiskasvanute sarnased.meres, magevees, mullas, ka palju taimede ja loomade parasiite. N: varbuss, sireuss, liimuksolge, naaskelsaba, keeritsuss, guinea niituss, kiuduslased. Jõhvussid väliselt sarnased ümarusside sugukonda kuuluvate kiudussidega. Pikad ja silinderjad, enamasti tumedad
BIOLOOGIA EKSAM (8. KLASS 2011) 1. ELUSORGANISMIDE ELUAVALDUSED ( Õ LK 14-17) Elusorganismid koosnevad rakkudest (ainuraksed bakter, kingloom või ka hulkraksed imetajad, puud). Iga rakk on iseseisev tervik ning tal on kindel talitlus ja koostis. Rakk on väikseim üksus, kellel on olemas kõik elu tunnused. Elusorganismid kasvavad ja arenevad. Kasvamisega suureneb rakkude arv ning rakud suurenevad. Arenemine on täiustumine ja igasugune muutus ning toimub koguaeg ja kõikide organismidega. Arenemine võib olla nii otsene (moondeta), kui ka moondega. Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks. Paljunemist esineb nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Elusorganismides toimub ainevahetus toitumine, hingamine, jääkide eritamine. Samuti elusorganismid reageerivad ümbritseva keskkonna muutustele. 2. ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA ( Õ 11-13) Meil on seda vaja selleks, et tundma õppida erinevaid taime ja looma lii
selgrootud loomad, siseorganeid katab õhuke nahakurd, mida nim. mantliks, enamikul liikidel on ka jalg ja koda, kod kaitseb röövloomade eest, kuid osal liikidel on koda muundunud seesmiseks toeseks või on täiesti kadunud. Tähtsus looduses-toiduahelas, karbid tähtsad veekogude puhastajatena. Tähtsus inimesele-paljud toiduks, suveniiridena, parfümeeriatööstuses, mõne mereteo mantli eritusest saab purpurset värvi, taimekahjurid. USSID Kolm tähtsamat rühma-lameussid, ümarussid, rõngussid. Lameussid on kõige lihtsama ehitusega kahekülgsed loomad. Keha on pehme ja nii lame, et neil pole vaja vereringet ja hingamiselundeid. Suurem osa on parasiitse eluviisiga, kuid osa neist elab ka meredes, magevees ja niisketes kohtades maismaal. Ümarussid-lülistumata ümara kehaga, mis aheneb mõlemast otsast, enamus mikroskoopilised (mullas), lahksuguline, pikk, lihtsustatud ehitusega, elab vabalt sooles, ei kinnitu.
Ehitus: Mikroskoopilised, töntsaka kehaga; epidermis tihti paksu ja jäiga rüüna. Ees, suu ümber ripsmetest keriaparaat, nii toitumiseks kui kulgemiseks. Taga paaritu jalg kahe varbaga. Neel: lihaseline mastaks, jäikade kitiinist hammastega. Eluviis/tähtsus: Filtreerijad või röövloomad. Planktonis, veepõhjas, samblas. 22. Ümarussid (Nematoda) ja jõhvussid (Nematomorpha): ehituse ja eluviisi võrdlus, näiteid Ümarusside ehitus: Väliskujult on ümarussid kõik üsna ühtmoodi. Pulkjas teravate otstega keha. Paks kolmekihiline kutiikel, mistõttu kasvades kestuvad. Sirge sool, pärakuga tagaotsa ligidal. Eluviis: Meres, magevees, mullas; ka palju taimede ja loomade parasiite. Vabaltelavad on enamasti mikroskoopilised. Näited: Apelenchoides composticola, varbuss (Rhabditis anomala), sireuss (Caenorhabditis elegans), liimuksolge (Ascaris lumbricoides ), naaskelsaba (Enterobius vermicularis), keeritsuss (Trichinella trichinella).
ELUSLOODUS SISUKORD ELUSLOODUS......................................................................................................................................................4 Eluslooduse tunnused:........................................................................................................................................4 RAKK....................................................................................................................................................................5 Loomarakk..........................................................................................................................................................5 Taimerakk..........................................................................................................................................................6 KOED.................................................................................................................................
SEEDEELUNDITE SÜSTEEM SYSTEMA DIGESTORIUM Mis moodustavad seedelundkonna/seedeelundite süsteemi? ● seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid (u 7m kanal + suuerd seedenäärmed: maks, pankreas) 1. ühinenud õõneselundid: suuõõs - CAVUM ORIS toidu peenestamine neel - PHARYNX neelsmine, segamine, imemine söögitoru - OESOPHAGUS jtranspordib toidu suust makku magu - GASTER, VENTRICULUS toit seguneb maomahlaga, tekib küümus peensool - INTESTINUM TENUE resorptsioon (seedimine, imendumine) jämesool - INTESTINUM CRASSUM vesi, miner.soolad imenduvad 2. lisaelundid: keel - LINGUA hambad - DENTES seinavälised seedenäärmed 3. suured seedenäärmed, mis paikenvad seedekanalist väljaspo
Osad on ka mürgised. Mõned käsnad elavad mõne loomaga sümbioosis, nt noored krabid võtavad käsnad oma seljale, et neid ei söödaks ning käsn saab krabilt ülejäänud toidupalakese.Käsnad on sümbioosis vetikatega, sest vetikas varustab käsna toidu ja hapnikuga, käsnad puhastavad aga keskkonda, kus vetikatel on hea elada.Inimene kasutab pesuks pesukäsna või ka meditsiinis. Näited: pesukäsn, järvekäsn 4. Usside liigitus – Hk rõngussid, lameussid ja ümarussid, näited. Mul oli arvutis üks HEV laste tv-st saadud pilt, kus megalihtsalt väljatoodud Lameussid- kõige lihtsama ehitusega kahekülgsed loomad. Keha on pehme, lame, neil puudub vereringe ja hingamiselundid. Gaasid ja toitained jõuavad ka rakust rakku liikudes kiiresti kõigisse kehaosadesse.Enamasti parasiitse eluviisiga. elukohaks ka veekogud ja maismaa.Nt paelussid (ohtlikud loomadele ja inimestele), piimjas lamelane.
Kõik kommentaarid