Üliriigid (0)

Sarnased õppematerjalid

6

pdf

Üliriigid - USA / Nõukogude Liit / Välispoliitika

Üliriigid Tunnikonspekt § 32 Lähiajalugu II I Ameerika Ühendriigid (1950.-60. aastatel) Sisepoliitika 1945-53 oli presidendiks Demokraatliku partei esindaja Harry Truman. 1953-61 oli president vabariiklane Dwight Eisenhower. 1961 sai presidendiks noor demokraat John Kennedy. Ta esindas poliitikas uut põlvkonda. Ta lubas USAle kiiret arengut, see ka toimus (valimisprogrammis rääkis “uuest rajajoonest”). Kennedy mõrvati 22. novembril 1963 Dallase linnas. Sama kurssi, st. uuendusi ja reforme jätkas president Lyndon Johnson (1963-69, sai algul võimule asepresidendina, seejärel ka valiti presidendiks.). 1964 seadis eesmärgiks saavutada Suur ühiskond (=sotsiaalne võrdsus). Johnson oli edukas eriti sotsiaalprobleemide lahendamisel (arstiabi, haridus, vaeste olukorra parandamine jne.). 1960. aastail elavnes USAs neegriliikumine – neegrite võitlus oma õiguste eest. Neegriliikumise tunnustatud juht sel aja

Kategoriseerimata

3

doc

Nõukogude Liit 1950.-1980. aastatel

Nõukogude Liit 1950.-1980. aastatel Kordamine: · 1917 oktoobripöördega tulid kommunistid võimule · 1922 sai riigi nimeks NSV Liit · Lenin suri 1924, 1920. aastate teisel poolel kujunes välja totalitaarne diktatuur Staliniga eesotsas · 1930. aastatel viidi läbi kollektiviseerimine ja industrialiseerimine, toimusid massirepressioonid · Suures Isamaasõjas (1941-45) saavutati võit sakslaste üle, Stalini võim suurenes veelgi · 1940 okupeeriti Eesti, Läti ja Leedu. Peale Teist maailmasõda koosnes NSV Liit 15 liiduvabariigist I Sisepoliitika NSV Liidu valitsemine: Tegelik võim riigis oli kommunistliku partei käes, ka peale Stalini surma. Partei nimetus alates 1952 oli NLKP (Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei). NLKP juhtkond koosnes: NLKP peasekretär (1953-66 esimene sekretär) Poliitbüroo NLKP Keskkomitee Parlamendi rolli t�

Ajalugu

5

docx

AJALOO KT KORDAMINE 1950-1970

1. 1950. -60. aastad lääneriikide majanduses: majanduse areng, heaoluühiskond, tarbimisühiskond, massikultuur. Lääneriikide majandus hakkas sel ajal erakordselt kiirelt arenema. Majanduse ülesehitamisele aitasid kaasa mitmed rahvusvahelised organisatsioonid (maailma pank ja IMF). 40ndate lõpus ja 50ndate alguses tekkisid paljudes riikides heaoluühiskonnad, mis tagasid kõigile inimestele heaolu, arstiabi, hariduse, abirahad jms. Esimesena jõudsin sinna kaugele Põhjamaad. 2. Vastuseis massikultuurile 1950. Aastate lõpul ning sellest välja kasvanud hipiliikumine. Majanduse ja heaolu kasvus nägid paljud aga ka negatiivseid külgi. Kodanik muutus üha enam ja enam tarbijaks ning kujuned välja massikultuur- kultuur mis on mõeldud „keskmisele“ inimesele ja mida surutakse peale agressiivse reklaamiga, et igaüks oleks „nii nagu naaber“. 50nendate aastate keskel tekkis seetõttu vastuseis massikultuurile. Aja jooksul arenes ühi

Ajalugu

16

rtf

USA peale teist maailmasõda - 1974

AMEERIKA ÜHENDRIIGID PEALE TEIST MAAILMASÕDA KUNI 1974 Tartu 2009 Sisukord Teise maailmasõja lõpp................................................................................................................. Harry S. Truman............................................................................................................................ Trumani doktriin....................................................................................................................... Marshali Plaan.......................................................................................................................... Sisepoliitika............................................................................................................................... Dwight Eisenhower....................................................................................................................... Välispoliitika...................

Ajalugu

8

doc

Kordamisküsimused Külm sõda

Kordamisküsimused: külma sõja ajastu 1947- 1991 1. Külm sõda. Pt 1-4, 16. Millised olid külma sõja põhjused, millistes valdkondades see toimus, kui kaua kestis? Külm sõda (1945- 1990) oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Stalin soovis kommunismi levitada, teiselt poolt üritasid lääneriigid (eelkõige USA) seda peatada. Külma sõja alguseks olid nende suhted märgatavalt halvenenud, sest lääneriikidele hakkas üha enam tunduma, et Stalin üritab terve Euroopa oma võimu alla saada (kommunistlikud valitsused Ida- ja Kesk-Euroopasse, territoriaalsed pretensioonid Türgile, keeldus vägesid Iraagist välja tuua, Berliini blokaad) *NSV Liidu sõjaline tugevnemine ja territooriumi laienemine II ms tulemusel *USA sõjaline, majanduslik, poliitiline tugevnemine ja üleminek maailmapoliitikale II maailmasõja järe

11.klassi ajalugu

4

doc

USA pärast teist maailmasõda

USA IIMS JÄREL 1944 - USAs presidendivalimised, kandideerisid FDR (dmkr.) ja Dewey (vab.). FDR võitis 4 korda valimised, asepresidendiks sai Truman. 1945 - FDR suri, presidendiks sai Truman. Otsustati vähendada USA NLiidu sõbralikkust. Esimest korda ilmnes USA välispoliitiline muutus Pottsdami konverentsil. Just Trumani kutsel saabus Churchill USAsse ja pidas Fultonis kõne. märts '47 - Trumani doktriini ettepanek kongressile suvi '47 - formuleeriti USA välispoliitiline doktriin nn. Pidurdamiskotseptsioon. See seisnes Nliidu ekspansionistlikke taotluste pikajalises kannatlikus, kuid kindlas tagasitõrjumises. 1948 - Kongress võttis vastu resolutsiooni tänu millele toimus ajalooline pööre USA välispoliitikas, loobuti isolatsionismist. Resolutsioon lubas USAl astuda liitu Euroopa riikidega. 1949 Loodi NATO Trumani aja sisepoliitika Kuna kommuni

Ajalugu

5

docx

USA presidendid pärast II maailmasõda

USA PÄRAST II MAAILMASÕDA Harry S. Truman 1945-53 Manhattani projekt (1942-46) Juhendas J.Robert Oppeheimer. Teise maailmasõja aegne Ameerika Ühendriikide valitsuse projekt eesmärgiga luua esimene Ühendriikide aatomipomm. Tuumaplahvatused Hiroshimas ja Nagasakis. Trumani doktriin e pidurdamisdoktriin (1947) Seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu; selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid. Samal aastal kuulutas USA riigisekretär George Marshall välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele, aidates kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestades kommunistliku kihutustöö mõju (Marshalli plaan). NATO asutamine (1949) 10 Euroopa riiki + Kanada + USA. Põhimõte: kui ühte osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja. Euroopa riigid arendasid ka majanduslikku ja

Ajalugu

28

docx

Ajaloo arvestuse küsimused 24.11.2017

Ajaloo arvestuse küsimused 24.11.2017 1. NSV Liidu kujunemine (veebruarirevolutsioon 1917) Venemaa sõjajõud, majandus ja poliitiline süsteem polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa Esimene maailmasõda. Riiki tabas majanduslik kaos, sõjavägi revolutsioneerus, tsaarivalitsusega olid rahulolematud nii ala-, kui ka ülemkihid. Aktiviseerusid kodanlikud ja vasakpoolsed parteid, kes võtsid eesmärgiks senise valitsemissüsteemi kukutamise. Kasvasid ka vähemusrahvuste iseseisvumispüüded, kellele sõda andis võimaluse relvastumiseks ning rahvusväeosade moodustamiseks. Revolutsioon Peterburis algas näljaste naiste demonstratsiooniga 23.veebruaril (8.märts-naistepäev) ja kasvas kiiresti ülelinnaliseks mässuks. Ülestõusu ei õnnestunud lämmatada, sest sõjaväeosad läksid ülestõusnute poole üle. 2.märtsil moodustati Ajutine Valitsus ning 3.märtsil loobus tsaar Nikolai II troonist. Tsaarivõimu kukutamise järel toimis esialgu omapärane kaksikv

Ajalugu

Kommentaarid (0)