isiksus, võimed). Psüühika on determineeritud bioloogiliselt ja ühiskondlik-ajalooliselt. Inimese teadvust iseloomustab võime eristada tegelikkuse olulisi omadusi (sh kodeeritakse informatsiooni, märkide kasutamine asjast mõtlemisel, sümbol esindub psüühikas), on eesmärgiline (inimene planeerib), ühiskondliku-ajaloolise kogemuse omandamine ja edasiandmine (kujunevad sotsiaalsed omadused), eneseteadvus. Teadvus teadvustatud psüühika osa. Teadvusväline psüühika osa (vt. Bachmann, T., Maruste, R. (2003) Psühholoogia alused: lk 41) Psühholoogia kujunemine teaduslikuks distsipliiniks. (Psühholoogia varajase arenguloo kohta lisaks ,,Psühholoogia alused") Platon (u. 427-347 e.Kr) Teadmised on seotud meenutamisega. Inimese hing on näinud ideid ideede riigis, kus ta oli enne sündmist. Sündimise läbi aheldatakse hing kehaga ning hing unustab, mida ta varem oli näinud ideede riigis. Ideede jäljendid muutuvas maailmas aitavad
39 kodeerib objektiivse maailma kohta käivat teavet sisemiste teabeesinduste (representatsioonide) vahendusel. PSÜÜHIKA EVOLUTSIOONILISE TEKKE JA ARENGU LOODUSTEADUSLIK KÄSITLUS. Teema 3 Ärritatavus loomadele omane psüühikaeelne reageerimisvorm, mis ilmneb ärritajale lähenemisel või sellest eemaldumisel, sõltudes ärritaja (signaali) tähendusest. (tropism või taksis) Difuusne närvisüsteem Ainuõõssete üksikutest närvirakkudest koosnev närvisüsteem. Ganglioosne närvisüsteem tekkinud on närvirakkude juhtivkeskus. Sensoorne staadium on omane selgrootutele, eristatakse esemete üksikuid omadusi, puudub objekti kui mõtestatud terviku adumise võime. Ämblik tunneb võrgus vibratsiooni ja ründab kärbest, pannes nad ühte anumasse ämblik põgeneb.
objektiivse maailma kohta käivat teavet sisemiste teabeesinduste (representatsioonide) vahendusel. PSÜÜHIKA EVOLUTSIOONILISE TEKKE JA ARENGU LOODUSTEADUSLIK 5 KÄSITLUS. Teema 3 Ärritatavus loomadele omane psüühikaeelne reageerimisvorm, mis ilmneb ärritajale lähenemisel või sellest eemaldumisel, sõltudes ärritaja (signaali) tähendusest. (tropism või taksis) Difuusne närvisüsteem Ainuõõssete üksikutest närvirakkudest koosnev närvisüsteem. Ganglioosne närvisüsteem tekkinud on närvirakkude juhtivkeskus. Sensoorne staadium on omane selgrootutele, eristatakse esemete üksikuid omadusi, puudub objekti kui mõtestatud terviku adumise võime. Ämblik tunneb võrgus vibratsiooni ja ründab kärbest, pannes nad ühte anumasse ämblik põgeneb.
koordineeriva kontrolli all. NS konkreetseteks ülesanneteks on: 1. väliskeskkonna ärrituste(füüsiliste muutuste) ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste signaalide vastuvõtmine; 2. erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine,mille põhjal kujunevad teabe tõlgendusprotsessid; 3. närviimpulsside saatmine organeisse vastureaktsioonide elluviimiseks; Kaheks peamiseks psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks olevaks närviprotsessiks on erutus ja pidurdus. Nende kombineerimisel erinevates NS allsüsteemides erinevatel tasemetel kujunebki organismi informatsioonirohke ja kohastumuslikult mõtekas tegevus. Väliskeskkonna muutust- ärritust e stiimulit (puudutus, lõhn,valgus jne) vahendavad signaalid kutsuvad selleks kohandunud rakkudes ehk retseptorites esie seisundimuutused, mis omakorda käivitavad närviimpulsid. Närviimpulsid kujutavad endast elektrokeemilisi muutusi närvirakus ja selle väljaulatuvas osas, närvikius
koordineeriva kontrolli all. NS konkreetseteks ülesanneteks on: 1. väliskeskkonna ärrituste(füüsiliste muutuste) ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste signaalide vastuvõtmine; 2. erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine,mille põhjal kujunevad teabe tõlgendusprotsessid; 3. närviimpulsside saatmine organeisse vastureaktsioonide elluviimiseks; Kaheks peamiseks psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks olevaks närviprotsessiks on erutus ja pidurdus. Nende kombineerimisel erinevates NS allsüsteemides erinevatel tasemetel kujunebki organismi informatsioonirohke ja kohastumuslikult mõtekas tegevus. Väliskeskkonna muutust- ärritust e stiimulit (puudutus, lõhn,valgus jne) –vahendavad signaalid kutsuvad selleks kohandunud rakkudes ehk retseptorites esie seisundimuutused, mis omakorda käivitavad närviimpulsid. Närviimpulsid kujutavad endast elektrokeemilisi muutusi närvirakus ja selle väljaulatuvas osas, närvikius
Tarvilik adekvaatsete reaktsioonide väljastamiseks, eesmärkide püstitamiseks ja järjepidevuseks, strateegia ja taktika tagamiseks, tahteavaldusteks. Erutus- ja pidurdusportsesside kulgemine ajus Erutuse tase ja irradiatiivsus – väga tugevad või nõrgad ärritajad kutsuvad pikaajalisel mõjumisel esile erutuse levimise enamikule suurte poolekerade piirkondadele. Erutuse kontsentratsioon – ühest funktsionaalsest keskusest alanud ja teistesse piirkondadesse levinud erutus kontsentreerub aja möödudes oma esialgse tekke piirkonda. Närviprotsesside (er ja pid) vastastikune induktsioon – erutuskolde perifeerias tekib vastupidine protsess. Tunnetusprotsessid Aistingud Aisting on objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess. Antakse edasi välismaailma esemete ja nähtuste algkvaliteet (raskus, temperatuur, värv, heledus). Aisting on ajaline protsess
1) teadvustatud ehk eksplitsiitsed (teadlikult kirjeldatavad) ning mitteteadvustatud ehk implitsiidsed (teadlikult kirjeldamatud) Psüühiliste nähtuste sfääride jagunemine, 1) psüühilised protsessid, 2) psüühilised seisundid, 3) psüühilised omadused PSÜÜHILISED PROTSESSID: Psüühilised protsessid – teatud ajuprotsesside toel toimuv vaimne tegevus maailma objektide, sündmuste ja korrapära kajastamine subjekti poolt Tunnetusprotsessid (kognitiivsed) – aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mälu protsessid, mõtlemine Emotsionaalsed protsessid (afektiivsed) – avalduvad tundeelamuslikes reageeringutes Täidesaatvad protsessid (eksekutiivsed) – käivitavad ja suunavad toiminguid Kui konkreetset isikut iseloomustab psüühiliste protsesside, nende tagajärgede ning seisundite teatud tüüpiline kvaliteet, laad, suunitlus, mis on ajas püsivad, saame rääkida selle isiku psüühilistest
isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühiline tegelikkuspeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel meeleorganitele. Välismõjurite algkujuks võib olla: - Helivõnkumine (kõnehelid) - Elektromagneetilised lained (nähtav valgus) - Füüsilismehhaaniline surve (puudutus) - Molekulid õhu koostisosana (kaselehtede tolm) Vastavates meeleorganites tekitavad need ärritajad erutuse (ergastuse) erutus kantakse edasi närvikeskustesse (peaajusse ja selle koorde) seal töödeldakse andmed töötluse tulemusena tekivad inimesel tegelikkuse esemetest ja nähtustest ideaalsed teadvustatud kujundid. Psüühiline tegevus on ühtlasi ka informatsiooni töötlus mis loob maailma selle subjektiivsel kujul. Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste, mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt ilmneb psüühika inimeste tegevuses, kõnes, miimikas jne.
2) VEGETATIIVNE(autonoomne) NS – jaguneb kaheks allsüsteemiks 1) sümpaatiline süsteem –reguleerib siseelundite talitlust, ainevahtust, kohandab organismi suuremat aktiivsust nõudvate olukordadega, luues sobiva seisundi kiireks ja asjakohaseks reageerimiseks välis- ja siseärritajatele. 2) parasümpaatiline alasüsteem – seevastu soodustav organismi puhkust ja talitlusvõime taastumist. Kaks peamist baasprotsessi, mis toimuvad närvirakkude vahel ja ajupiirkondade vahel, on erutus ja pidurdus. AJUKOORE VASAKUS POOLKERAS on domineeriv loogiline infotöötlus, kõneloome ja –taju ning kõnepõhine mõtlemine, samuti käitumisaktide aktivatsioonimehhanism. AJUKOORE PAREMAS POOLKERAS on suurem osakaal mehhanismidel, mis toiminguid pidurdavad, intuitiivseid otsuseid vahendavad, loometegevust ja loometaju vahendavad, tervikkujundite abil tegelikkust tunnetavad. Mitmetest rakutuumadest ja piirkondadest koosnev nn limbiline süsteem vahendab emotsioone
Arvatakse, et see, mida tajume on lihtne, närvisüsteemi kaudu peegeldunud väliskeskkonna pilt ning psüühika sisuks see, mis vahetult antud tajuna või ideede ja mõtete läbielamisena. Seda nim. automaatsuse illusiooniks. Inimene pole võimeline läbi elama eeltööd, mis kõiki neid protsesse, mis vahendavad meile tajusid ja intellektuaalseid elamusi On loodud mitmeid teabetöötlussüsteemi mudeleid. Tegemist on universaalse süsteemiga, kus tunnetusprotsessid on teineteisest sõltuvad ning neid on võimatu rangelt teineteisest eristada. Süsteemi saab kirjeldada struktuuri, protsesside, koodide, esinduste abil. *struktuursed komponendid kirjeldavad informatsiooni iseloomu mingil tasandil *funktsionaalsed komponendid kirjeldavad mingi taseme operatsioone ja teisendusi Informatsioonitöötlussüsteemi iseloomulikumad tunnused: koodide paljusus, süsteem on
Iga teadus seletab, kirjeldab, prognoosib, muudab. Psühholoogia on teadus mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme. Psüühika on aju ja kogu närvisüsteemi omadus tunnetada ümbritsevat maailma ja iseennast. Psüühika koosneb psüühilistest nähtustest. Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Aisting Ärritatus Teadmised Taju Hajameelsus Oskused Mälu Tähelepanelikkus Vilumused Mõtlemine Rahulolu Temperament Fantaasia Väsimus Iseloom Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikel uurimismeetoditel ja tulemusi on võimalik kontrollida
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine))
....................................................................................9 Kasutatud kirjandus.......................................................................................10 2 Sissejuhatus Närvisüsteem on väga pikk ja keeruline organsüsteem, mis juhib signaale terves meie kehas. Psüühiline tegevus, ehkki sisult sotsiaalsest ja praktilisest determineeritud, on talitluslikult sõltuv närvisüsteemist (Bachmann, Maruste 2001 : 42). Rajades käesoleva sajandi alguses kõrgema närvitegevuse füsioloogia alused, avas I. Pavlov uue ajajärgu kesknärvisüsteemi tegevuse uurimises ja ühtlasi psüühika olemuse mõistmises (Saarma 1984 : 28). Pavlov'i 1891-1900 aastatel meditsiinikoolis tehtud uurimustöö näitas, et närvisüsteem mängib domineerivat rolli füsioloogias ning edasiste uurimustega jõudis ta tingitud reflekside olemuseni (nobelprize www). 3 1
Pühendub mõtlemisele,keelele, mälule jne Informatsioonitöötlus taju-, tähelepanu- , kujutlus-, mälu-, mõtlemis-, otsustamis- ning liigutusprotsessid viiakse ellu mitmetasandilise infotöötlussüsteemi poolt, mis kodeerib objektiivse maailma kohta käivat teavet sisemiste teabeesinduste vahendusel. TEEMA 3 Evolutsioonilise tekke ja arengu loodusteaduslik käsitlus Ärritatavus reageerimisvorm, mis ilmneb ärritajale lähenemisel või sellest eemaldumisel, sõltudes ärritaja tähendusest. Tähenduse määrab suhe organismi vajadusega. Ntx taksis (fototaksise puhul liigub organism või selle osa valguse suunas - positiivne taksis või sellest eemale negatiivne taksis. Difuusne närvisüsteem koosneb üksikutest närvirakkudest Ganglioosne närvisüsteem eraldub närvirakkude juhtivkeskus Sensoorne staadium omane selgrootutele. Eristavad esemete üksikuid omadusi, kuid puudub objekti kui terviku adumise võime
Sissejuhatus psühholoogiasse Lektor: Prof. Talis Bachmann Sissejuhatus Psyche + logos = Psühholoogia (hing + õpetus = hingeteadus) Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Seega on lühidalt öeldes psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse
perifeeriasse mööda eferentseid ehk motoorseid närvikiude. Närviimpulsid on kui elektrokeemilised protsessid. Kuna närvirakusisene erutuse levik on elektriline protsess, siis ei või närviimpulsid kulgeda hajusalt (vastasel korral tekiks nii-öelda lühise oht). Neuronitevahelist kontaktkohta, kus närviimpulss kandub ühelt neuronilt teisele või neuronilt lõppelundile, nim sünapsiks ja seda edasikandumist sünapsiliseks ülekandeks. Erutus levib sünapsis tekkivate keemiliste ainete- virgatsainete ehk mediaatorite ehk neurotransmitterite vahendusel. Omavahel ühendavad rakke sünapsid ning seega erutuse ülekanne ühelt rakult teisele toimub sünapsi vahendusel. . Kesknärvisüsteem. KNS Seljaaju 1. Seljaaju põhiül on ühendada kehas toimuvat peaajuga. See on umbes väikese sõrme jämedune väätjas moodustis lülisambas. Temast lähtub 21 paari närve. 2
närviprotsessid,mis vahendavad abstrakseid sümboolseid teabetöötlusoperatsioone. Erutus-ja pidurdusprotsesside kulgemises ajus täheldatakse mitmeid kindlaid seaduspärasusi: 1.Erutuse tase ja irradiatiivsus.Nii väga tugevad kui ka väga nõrgad ärritajad kutsuvad pikaajalise mõjumise tagajärjel esile erutuse levimise enamikule aju suurte poolkerade piirkondadela. 2.Erutuse kontsentratsioon.Ühest funktsionaalsest keskusest alanud ning teistesse piirkondadesse levinud erutus kontsentreerub aja möödumisel oma algse tekke pirkonnas. 3.Närviprotsesside vastastlikune induktsioon.Erutuskolde perifeerias tekib vastupidine protsess-pidurdus.See suhe on pöördvõrdeline. Ajukoore töö süsteemsus ja tüpoloogilised erisused Iga alusüsteem täidab iseseisvalt mingit ühte osa terve funktsionaalse süsteemi tööst.Sellise süsteemi üheselt antud lõppesmärgke saavutatakse alusüsteemide mutliku variativse osalemise tingimustes.
Liigutused, reaktsioonid R ja vastus ärritusele ehk stiimul S. Teadvus ja kõik subjektiivne on must kast, mille sisu ei avane objektiivsele teadusele. Katse-eksituse (proovide ja vigade) meetod. Põhiliselt loomkatsed ning saadud tulemusi käsitleti mudelina inimese käitumise mõistmiseks. Juhtisid tähelepanu käitumise sõltuvusele keskkonnast, töötasid välja klassikalised õppimisalased eksperimendiskeemid. S Balck box R ? Pavlovi reflekt. Tingitud refleks tekitatud kui toidu saamisel helistatakse kella ja kui hiljem niisama kella helsitatakse siis hakkavad süljenäärmed iseenesest tööle. Ülim ülesanne psühholoogias, et saaks lahti pseudoteaduse mainest. 2 Watson- kirjuta manifesti, et käitumine peab olema objektiivne, käitumuslik, mõõtev.
Käitumise bioloogilised alused I: Õppematerjale: närvisüsteem ja käitumise { Harro, J. (2006, 2002) Inimvaim ja aju: käitumise bioloogilised alused. Psühholoogia gümnaasiumile juhtimine (toim. J. Allik ja M. Rauk), ptk 4 lk. 56-75. TÜ Kirjastus { Gleitman, H. jt (1999). Psychology (5th Ed) Ch. 2, lk 14-69 või Gleitman, H. jt. (2004) Psychology (6th Ed) Ch. 2, lk 42-85 või http://www.wwnorton.com/college/psych/gman6Demo/
kvaliteedi säilitamiseks vajalikud. Vaimsed e intellektuaalsed vajadused on tarbed üldise maailmatunnetuse, faktide teadasaamise, nähtuste mõtestamise, loomingu järele. Esteetilised vajadused on püüdlus ilusa, harmoonilise, kauni ja maitseka järele. Motivatsioon on vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalsete süsteemide eesmärgipärane aktiivsus. Vajadus kutsub esile motivatsiooni, motiiv aga konkretiseerib selle. 7. Tunnetusprotsessid (sh nende liigid, üldised seaduspärasused), sh. aistingute läved, adaptatsioon ja selle mõte, taju ja emotsioonide, varasema kogemuse seosed, taju omadused, mäluprotsessid. Tähelepanu liigid ja omadused. Mõtlemise ja keele seos. Tunnetusprotsessid on aisting, taju, mälu, tähelepanu, kujutlus, mõtlemine ja fantaasia. Sensoorsed protsessid kajastavad esemete ja nähtuste üksikomadusi. Tulemus on aisting.
Ülevaade psühholoogiast PSP6001 Kristjan Kask Psühholoogia alused. Bachmann, T. & Maruste, R. (2008/2011) Ilo kirjastus Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu Ülikooli kirjastus Hindamine: eksam valikvastustega E 16-18 ruum A202 Pöördumine: Lp dots Kask Olen ...x eriala x kursuse tudeng nimiperekonnanimi, päevane õppe aines... Kirja sisu Lugupidamisega Psyche (kreeka k) hing, vaim Teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse e psüühikat Psüühika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta
Nendega kaasnevad: muutused inimese füsioloogias, Emotsioone võib kirjeldada üldise modaalsuse alusel (positiivsed, negatiivsed) või üksikute kategooriate kaudu (rõõm, kurbus, viha , üllatus jne) Emotsionaalse käitumise osad · Sündmus · Sündmuse kodeerimine Alandus, solvang, oht, ... · Hinnang vastavalt sellele, millist mõju sündmus avaldab inimese heaolule · Füsioloogiline reaktsioon · Tegutsemisvalmidus · Emotsiooni väline avaldumine: nt näoväljendused, miimika, zestid · Regulatsioon (avaldumist pidurdatakse või võimendatakse tahtlikult) Kultuurinormid Millised on põhiemotsioonid Ekmani järgi? Põhiemotsioonid on hirm, viha, vastikus, põlgus, kurbus, rõõm ja üllatus Mis on emotsioonide otstarve? · Hindamine (isikud, olukorrad) · Ergutavad või pidurdavad · Suunavad tähelepanu · Stimuleerivad mälu
Psühhobioloogia - seletab käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. Psühholoogia uurimismeetodid jaotuvad kolmeks: kirjeldavad uurimused (juhtumi analüüs, vaatlus, küsitlused, testid); korrelatiivsed uurimused; eksperiment. 891ffda0na muutustele. Psüühika ja bioloogia vahelisi seaduspärasusi uurib psühhobioloogia. Närvirakk ehk neuron tekitab ja juhib närviimpulsse. Neuron koosneb rakukenast ning 2 liiki jätketest: dendriitidest ja aksonist. Erutus kulgeb neuronisse mööda dendriite, läbib rakukeha ja väljub sealt aksoni kaudu. Närviimpulsid liiguvad neuronite ahelas kindlasuunaliselt: perifeeriast mööda tundenärvikiude kesknärvisüsteemi ja kesknärvisüsteemist mööda motoorseid närvikiude perifeeriasse. Närviimpulsid on elektrokeemilised protsessid. Nende kiire ja sihipärase liikumise tagab aksonit ümbritsev müeliinkest. Närviimpulsside ülekandekohta nimetatakse sünapsiks
5. Aistingu mõiste ja liigid Aisting keskkonna üksikomaduste meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess Aistinguga seotud mõisted Analüsaator ühe aistingu liigiga seotud organsüsteem Absoluutsed läved: Alumine lävi minimaalne hulk energiat, mis tekitab aistingu Ülemine lävi maksimaalne hulk energiat, mis tekitab adekvaatse aistingu Eristuslävi minimaalne energia hulk, mis tekitab erinevuse aistingus Weber-Fechneri seadus ärritaja tugevuse kasvades aritmeetiliselt, kasvab taju geomeetriliselt 6.Aistingutega seotud nähtused (sensoorne isolatsioon, adaptatsioon, sünesteesia) Sensoorne isolatsioon absoluutne stiimulite puudumine, meelte väljalülitamine Ebaspetsiifiline tundlikkus samalaadsete aistingute saamine erinevate meeleorganite abil (helilainete vastuvõtmine nahaga) Sünesteesia sama ärritaja avaldab mõju kahele või enamale
Frenoloogia- On pseudoteadus, mis põhineb ideel, et psüühika erinevad moodulid ja funktsioonid asuvad erinevates aju osades. Närvirakk-Motoorne- Viivad närviimpulsse peaajust lihastesse. Kannavad edasi efferentseid signaale, mis võimaldavad ajul lihaseid juhtida.Sensoorne-;Interneuron- Närvirakud, mis pole ei aferentsed ega eferentsed, vaid viivad informatsiooni ühest neuronist teise. Dendriidid: On rakukeha suhtes aferentsed närvikiud, neid pidi liigub erutus rakukeha suunas. Ehk nii-öelda neuroni harunenud osad, mis võtavad vastu impulsse ja juhivad need rakukeha poole. Rakukeha: Neuroni osa, mis sisaldab raku elus püsimiseks ja funktsioneerimiseks vajalikku metaboolset masinavärki. Akson: Aktsionid juhivad erutusimpulsse rakukehast eemale, olles seega tema suhtes eferentsed närvikiud. (neuroni osa, mis saadab impulsse näärmetssse, lihastesse või teistesse närvirakkudesse.
tõenäoliselt kõige intensiivsemaid unenägusid . Evolutsiooniline hüpotees( unenäod on evolutsiooni kõrvalprodukt ehk une epifenomen, millel puudub adaptiivne funktsioon.), Õppimise hüpotees, Unustamise hüpotees (mittevajaliku unustamine), Kõrvalprodukti hüpotees( ajurakkude juhuslik stimulatsioon) 17. Mis on taju? on protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt ehk tajukujund vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest Aisting? on psüühiline protsess ehk meeleelundile toimivast stimulatsioonist aru saamine Millised on põhilised tajuteooriad? Herman von Helmholtz (1821-1894) –teadvustamata otsustuste tajuteooria, James Gibson (1904-1979) – ökoloogiline tajuteooria Millised on taju omadused? 1. Tajul on piirid, Tajul on kujunemise aeg (närvirakus erutuse levimise lõplik kiirus- 300 ms), Tajumuljel on teatud kestus, sõltub stiimuli keerukusest ja intensiivsusest,
informatsiooni ühest neuronist teise. • Ohuolukorras liigub info esmalt läbi Limbilise süsteemi- mandelkeha e amügdala, hüpotalamuse ja hipokampuse. Närvirakk Pilt pärineb: http://www.slideshare.net/biodigi/15nrvisstee-nrvissteemi-ehitus-ja- talitus-33126619 12 13 Dendriidid: On rakukeha suhtes aferentsed närvikiud, neid pidi liigub erutus rakukeha suunas. Ehk nii-öelda neuroni harunenud osad, mis võtavad vastu impulsse ja juhivad need rakukeha poole. Rakukeha: Neuroni osa, mis sisaldab raku elus püsimiseks ja funktsioneerimiseks vajalikku metaboolset masinavärki. Akson: Aktsionid juhivad erutusimpulsse rakukehast eemale, olles seega tema suhtes eferentsed närvikiud. (neuroni osa, mis saadab impulsse näärmetssse, lihastesse või teistesse närvirakkudesse.
..........................................................................................................lk 8-9 4.2 Väliuuringud........................................................................................................lk 9 4.3 Psühholoogilised testid........................................................................................lk 9-10 5. Psühholoogia mõisted..........................................................................................lk 11 5.1 Tunnetusprotsessid..............................................................................................lk 11 5.2 Motivatsiooniprotsessid.......................................................................................lk 11-12 5.3 Täidesaatvad protsessid.......................................................................................lk12 6. Kasutatud kirjandus.............................................................................................lk 13 7. Lisad.................
tõlgentatakse vastavalt oma mudelile. Uusi mudeleid saadakse õppimise/kogemuste teel. Uuriti: inimese tajuprotsesse: aistinguid, taju, tähelepanu, kujutlust, mõtlemist, mälu jne. kuidas jõutakse otsuste ja valikuteni, läbi milliste protsesside. Kuidas kasutatakse informatsiooni otsuste tegemisel, kuidas reageeritakse muutuvale maailmale. info tunnetamine, säilitamine, töötlemine. Kujunemine: uusimaid suundi psühholoogias. Teatud määral reaktsioon bihevionismile, mis eitas teadvuse ja mõtlemise osa inimese käitumises. Hoogustus peale II MS, kui võeti kasutule palju tehnikad ja masinaid. Mõiste „kognetiivne“ pärineb Neisserilt. Esindajad: Hayes – definitsioon: protsesside uurimus, kuidas tekib arusaamine maailmast. Piaget – kognetiivse arengu teooria looja – kognitiivne areng läbib etapib ehk ajavahemikud, mille jooksul lapse käitumine ja muutmine peegeldab kindlat tüüpi
Psühholoogia uurimismeetodid > · Eksperiment jaguneb loomulikuks e. väljaeksperimendiks ja laboratoorseks (kahe grupi olemasolu, sõltumatute ja sõltuvate muutujate määratlemine) · Vaatlus enese ja teiste vaatlus, tulemuste registreerimise meetodid · Vestlus/küsitlus/anketeerimine · Test kirjalikud, projektiivtestid ja käitumistestid · Kvantitatiivsed suure hulga indiviidide uurimine · Kvalitatiivsed vähese hulga põhjalik uurimine 4. Aistingu mõiste ja liigid -> Aisting keskkonna üksikomaduste meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess. · Sensoorne isolatsioon absoluutne stiimulite puudumine, meelte väljalülitamine · Ebaspetsiifiline tundlikkus samalaadsete aistingute saamine erinevate meeleorganite abil (helilainete vastuvõtmine nahaga) · Sünesteesia - sama ärritaja avaldab mõju kahele või enamale analüsaatorile, tekitades mitmese kvaliteedi (soojad ja külmad värvid, rasked ja kerged lõhnad).
(mõtlemi ne) TOIMING REFLEKS ABSTRA OPERAT KONKRE FORMAA UD KUJUNDI SENSO- ID KT- SIOO- ETSETE LSETE 3-4 kuud D
6. Närvirakk ja selle tööpõhimõte. Aju koosneb miljarditest närvirakkudest ehk neuronitest. Närvisüsteemis leidub neid mitmesuguse kuju ja suurusega. Närvirakud koosnevad rakukehast, dendriitidest, aksonist (neuriidist) ja närvilõpmetest. Dendriitide ülesanne on võtta vastu teateid teistelt närvirakkudelt. Akson, mille lõpus asuvad terminaalplaadikesed keemiliseks ülekandeks, annab edasi saadud informatsiooni. Raku sees toimub elektriline reaktsioon, väljas aga keemiline, mis levib erinevate ainetena. Näiteks atsetüülpoliin, mis kontrollib skeletilihaste kokkutõmbumist, dopamiin, mis pärsib osa rakke ja erutab teisi (puudujääki seostatakse parkinsoni tõvega, liiasust skisofreeniaga), serotoiin, mis on niinimetatud õnneaine, mille puudusel tekib masendus. 7. Peaaju (vt joonis). Käitumise kõrgeimaks juhiks on peaaju. Närvisüsteemi moodustavad lisaks peaajule seljaaju ja närvid
Teema 2 Psühholoogia alused Talis Bachmann, Rait Maruste kirjastus ilo, 2003 2.1. Psühholoogia tekke varajane periood · Psühholoogia, kui iseseisev teadus 19.saj teisest poolest. · 1879 rajab Wilhelm Wundt Leipzigi esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi. · Animism- esemete ja olendite hingestamine. Animistlikud kujutlused omased paljudele kultuuridele ning selle rudimente kohtab veel tänapäevalgi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
