Ülevaade psühholoogiast - konspekt (11)

Tallinna Ülikool - Psühholoogia - Psüholoogia

4 HEA

Lõik failist

AINEPROGRAMM
Õppeaasta: 2008/09
Semester: sügis
Aine kood:
PSP6001
Aine nimetus eesti keeles:
Ülevaade psühholoogiast
Aine nimetus inglise keeles:
Overview of Psychology
Ainepunkte:
3.0
Auditoorse õppetöö maht tundides:
42
Sh loengud:
42
seminarid /
praktikumid :
Hindamisviis:
H

Õppejõud:

Katrin Kullasepp

Ametikoht, kraad:

Lektor
Eeldusaine:
Aine eesmärk ja kuuluvus:
Psühholoogia ja inimeseõpetuse suunal sissejuhatavate ainete kohutsuslik aine
Kujundada integreeritud teadmine psühholoogia eri suundadest ja rakendamise võimalustest. Toetada arusaamise kujunemist, inimesest kui biopsühhosotsiaalsest reaalsuste mõtestavast tervikust.
Lühikirjeldus:
Tänapäeva psühholoogia põhisuunad ja –ideed. Psühholoogia võimalused inimelus oluliste nähtuste mõistmisel. Psühholoogia valdkonnad, meetodid. Psüühika bioloogilised alused. Arenguteooriad . Tunnetusprotsessid . Õppimine. Individuaalsed erinevused. Isiksus. Intelligentsus . Sotsiaalpsühholoogilised teemad (atributsioonid, veendumused, hoiakud, grupp, atraktiivsus, altruism , agressiivne käitumine, konformsus ).Patopsühholoogia. Teraapiameetodid ja - eetika . Stress ja toimetulek.
Õpimeetodid:
Loengud, diskussioonid, rühmatööd.
Hindamisviis- ja meetodid:
Arvestutööks on kirjalik valikvastustega test
Kohustuslik kirjandus:
Bachmann , T., Maruste , R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo
Soovituslik kirjandus:
Allik , J., Realo, A. Konstabel , K. (2003). Isiksusepsühholoogia. TÜ Kirjastus
Benson, N.C. (2005). Juhatus psühholoogiasse. Tallinn, Balti Raamat
Butler , G., McManus, F. (2002). Psühholoogia. Põgus sissejuhatus. Tallinn, Kupar
Kalat , J.W. (1996). Introduction to psychology. 4th ed. Brooks /Cole Publishing Company. Pacific Grove, USA
Tulving , E. (1994). Mälu. Tallinn, Kupar
Õppetöö sisu ja ajakava :
Loengud/
praktikumid
Teema, sisu lühikirjeldus
I
Ülevaade psühholoogia valdkonda kuuluvatest teemadest . Psühholoogia kujunemine teaduslikuks distsipliiniks – psühholoogiliste teemade käsitlusi eri ajajärkudel. Erinevate perspektiivide ülevaatlik tutvustus.
II
Psühholoogia meetodid: eksperiment , vaatlus , intervjuu , küsimustikud.
III
Inimene kui biopsühhosotsiaalne tervik. Psüühika bioloogilised alused. Närvisüsteemi roll vastuste kujundamisel sotsiaalsetele stiimulitele. Närvisüsteemi struktuurid ja funktsioneerimine .
IV
Informatsioonitöötlussüsteem. Tunnetusprotsessid: aistingud , taju, mälu, tähelepanu.
V
Mõtlemine. Fantaasia , kujutlus . Keel.
VI
Arenguteooriad.
VII
Õppimine erinevate teooriate valguses.
VIII
Intelligentsuse erinevad mudelid. Intelligentsuse mõõtmine eri aegadel .
IX
Isiksuseteooriad
X
Psühhopatoloogia. Psüühiliste kõrvalekallete klassifikatsioonid.Teraapiate tüübid
XI
Sotsiaalpsühholoogia ainevaldkond: atraktiivsus, armastuse teooriad.
XII
Hoiakute kujunemine ja muutumine. Atributsiooniteooriad. Konformsus.
XIII
Altruism. Agressiivsus. Stereotüübid ja eelarvamused vägivaldse käitumise põhjustena.
XIV
Iseseisev töö ja valmistumine arvestuseks . Teema: emotsioonid ja motivatsioon (Allikas: Bachmann, T., Maruste R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn, Ilo.
XV
Kokkuvõtted. Arvestustöö
Nõuded õppetööst osavõtu osas:
Osalemine loengutes on soovituslik

ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST

I osa
Teadmiseks konspekti kasutajale

Kohustuslikuks kirjanduseks mõeldud raamat “Psühholoogia alused” (vt. aineprogramm) aitab oluliselt kaasa tervikuma ja detailsema pildi saamiseks teemadest.
Konspektis esitatud alateemade juures olev viide /märge “vt. lisaks” aitab kaasa kohustusliku kirjanduse läbitöötamisele
Tekstis viide “vt. lk” viitab kohustuslikule kirjandusele
Konspektis sisalduv materjal ei asenda kohustuslikku kirjandust, vaid võtab kokku loengus käsitletud materjali. Konspekti saavad tudengid kasutada arevstustööks valmistumisel.

NB: loengus demonstreeritud pildid peaajust, närvirakust, sünaptilisest kontaktist lisatakse loengukonspekti II osa juurde (lõppu).

Kujunemine teaduslikuks distsipliiniks.

Allikad:
Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo
Hergenhahn, B.R (1992). An Introduction to The History of Psychology. 2nd Ed. Brooks/Cole Publishing Company: California
Kalat,

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-12-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

717 laadimist Kokku alla laetud

11 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kriskerm Õppematerjali autor

Aine konspekti esimene osa

psühholoogia konspekt füsioloogilised uurimused ge?taltpsühholoogia närvikiud närvilõpe refleks tunnetusprotsessid informatsioonitöötlussüsteem mälu tähelepanu

Kasutatud allikad

https://www.freud-museum.at

Sarnased õppematerjalid

doc

Ülevaade psühholoogiast

ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST Teadmiseks konspekti kasutajale · Kohustuslik kirjandus "Psühholoogia alused" (vt. aineprogramm) aitab oluliselt kaasa terviklikuma ja detailsema pildi kujunemisele teemadest. · Tekstis viide "vt. lk" viitab kohustuslikule kirjandusele ("Psühholoogia alused") · Konspektis sisalduv materjal ei asenda kohustuslikku kirjandust, vaid võtab kokku loengus käsitletud materjali. Konspekt aitab üliõpilastel valmistuda arvestustööks. · Tekstis esinevad viited pdf failidele, mis illustreerivad konspektis sisalduvaid teemasid. Pdf failid on õppematerjalide juurde ,,üles riputatud". Psühholoogia uurib psüühika olemust ja avaldumist. psüühilisi protsesse (nt taju), seisundeid (nt meeleolu), omadusi (nt. isiksus, võimed). Psüühika on determineeritud bioloogiliselt ja ühiskondlik-ajalooliselt

Psühholoogia

doc

Bachmann ja Maruste

põhivaldkond Sotsiaalpsühholoogia suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru Diferentsiaalpsühholoogia üksikisikute või inimgruppide psüühilise eripära uurimine sooliste, vanuseliste, rassiliste, sotsiaalsete jms tunnuste põhjal. Arengupsühholoogia uurib arengust tulenevaid psüühilisis protsesse Patopsühholoogia psühholoogiliselt haigete inimeste uurimine Kognitiivne psühholoogia tunnetusprotsesside kui infotöötluse uurimine 39 Eksperimentaalpsühholoogia kui haru, milles arendatakse psühholoogilise eksperimendi teooriat, metoodikat juurutatuna kõige erinevamates psühholoogia harudes Positiivne korrelatsioon -- ühe suuruse kasvades teine suurus samuti kasvab. Negatiivne korrelatsioon -- ühe suuruse kasvades teine suurus kahaneb.

Sissejuhatus psühholoogiasse

pdf

PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR

põhivaldkond Sotsiaalpsühholoogia suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru Diferentsiaalpsühholoogia üksikisikute või inimgruppide psüühilise eripära uurimine sooliste, vanuseliste, rassiliste, sotsiaalsete jms tunnuste põhjal. Arengupsühholoogia uurib arengust tulenevaid psüühilisis protsesse Patopsühholoogia psühholoogiliselt haigete inimeste uurimine Kognitiivne psühholoogia tunnetusprotsesside kui infotöötluse uurimine Eksperimentaalpsühholoogia kui haru, milles arendatakse psühholoogilise eksperimendi teooriat, metoodikat juurutatuna kõige erinevamates psühholoogia harudes Positiivne korrelatsioon -- ühe suuruse kasvades teine suurus samuti kasvab. Negatiivne korrelatsioon -- ühe suuruse kasvades teine suurus kahaneb. 3 PSÜHHOLOOGIA ARENGULUGU

Psühholoogia

doc

Psühholoogia alused

potentsiaaliks või eelduseks, mis lubab ennustada üht või teist käitumist , üht või teist reageerimisviisi. 1 Psüüh. nähtuste seas on määravaks psüühilised protsessid, sest tekkelooliselt mõjutavad nad nii psüüh. omadusi kui seisundeid. Kuna psüühilised nähtused tekivad paratamatult iga kord, kui selleks on olemas vastavad sisemised ja välised tingimused, st kuna nad tekivad seaduspäraselt, siis uuriv psühholoogia ka psüühika seaduspärasusi ning sõnastab seadusi ja reegleid, seletamaks vaimuelu nähtusi. Psühholoogia seadused ei ole enamasti absoluutse iseloomuga, nad on statistilised seadused ehk neil on teatav ilmnemise tõenäosus. Seaduspärasustes tuleks ühe eraldi nähtusena välja tuua psühholoogilised fenomenid ja efektid. Need on universaalse iseloomuga ja ilmnevad vaastavate tingimuste olemasolul peaaegu alati. (Broca ja Sulzeri efekt, Purkyne nihe) Psühholoogia jaguneb: 1

Psüholoogia

doc

Psuhholoogia alused

Nad on teatud potentsiaaliks või eelduseks, mis lubab ennustada üht või teist käitumist , üht või teist reageerimisviisi. Psüüh. nähtuste seas on määravaks psüühilised protsessid, sest tekkelooliselt mõjutavad nad nii psüüh. omadusi kui seisundeid. Kuna psüühilised nähtused tekivad paratamatult iga kord, kui selleks on olemas vastavad sisemised ja välised tingimused, st kuna nad tekivad seaduspäraselt, siis uuriv psühholoogia ka psüühika seaduspärasusi ning sõnastab seadusi ja reegleid, seletamaks vaimuelu nähtusi. Psühholoogia seadused ei ole enamasti absoluutse iseloomuga, nad on statistilised seadused ehk neil on teatav ilmnemise tõenäosus. 1 Seaduspärasustes tuleks ühe eraldi nähtusena välja tuua psühholoogilised fenomenid ja efektid. Need on universaalse iseloomuga ja ilmnevad vaastavate tingimuste olemasolul peaaegu alati.

Psühholoogia alused

docx

Psühholoogia raamatu konspekt-Maruste Bachmann

kiiremini kui sini-rohelises spektriosas. (Kollane-sinine kleit näide,lk15). Tee vahet 3 psühholoogial: 1. Eelteaduslik psühholoogia-vanim, levinuim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta. Nn elutarkus, elupsüholoogia, terve mõistus jne. Nõrkuseks on halb tõesuse kontroll ja piiritlemata usaldusväärsus. 2. Filosoofiline psühholoogia – tekkis koos filosoofiaga, süsteemne ja range ülesehitus võrreldes eelteaduslikuga. 1 3. Teaduslik psühholoogia-tekkis 19 saj keskel, eristavaks jooneks on teadmiste suur usaldusväärsus. Mõistete täpne defineerimine, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine. Psühholoogia (ühiskonnateadus, mis uurib peam, tervet, normaalset psüühikat ja käitumist) ja psühhiaatria (arstiteaduse haru, mis käsitleb psüühika haiguse v

Üldpsühholoogia

doc

Psühholoogia alused konspekt

1879 - sellest aastast võib psühholoogiat pidadada teaduslikuks distsipliiniks. Wilhelm Bunt rajas eksperimentaalse psühholoogia labori Leipzigis. Filosoofilisi käsitlusi tunnetusest: Antiik-Kreekas kujunes kaks vastandlikku psüühilise alge seletamise traditsiooni: materialistlik (Demokritos) ja idealistlik (Platon). Platon väidab, et hingel pole midagi ühist mateeriaga, vaid hing on ideaalne ning tunnetus seisneb kehasse asunud hinge meenutustes elust ideaalses maailmas. Platon (428/7-348/7 e.m.a.):

Psühholoogia alused

docx

Sissejuhatus psühholoogiasse (õpiku konspekt)

1. Ülevaade psühholoogia põhimõistetest 1.1 psüühika ja käitumine  Psühholoogia on õpetus hingeelu (vaimuelu) nähtustest ja käitumisest. Psyche + logos  psühholoogia (hing)+(õpetus)(hingeteadus)  Subjektiivselt ilmneb psüühika vaimsetest elamustest ja kogemustest (tunnetuses aistingute, tajude, tähelepanu, kujutluste, mõtete, meenutuste, emotsioonide jmt vormis)  subjektiivse külje kvaliteeti saab kogeda enesevaatluse ehk introspektsiooni kaudu  subjektiivsus on individuaalne; avaneb ainult esimese isiku perspektiivist  Objektiivselt väljendub psüühika käitumises ning füsioloogilistest ilmingutes (objektiivselt

Tsiviilõigus

Rohkem sarnaseid