50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-05-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
202 laadimist
Kokku alla laetud
10 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Katukas
Õppematerjali autor
ja kultuurilised sidemed. Linnastu tekib peamiselt suurlinnade ümber. Need linnad saavad linnastu tuumaks. Linnastud tekivad ka tihedalt asustatud tööstuspiirkondades. 8. BosWash (USA-s Atlandi ookeani rannikul Bostoni ja Washingtoni vahel) Tkaid (Jaapani idarannikul Tky ja Osaka vahel) ChiPitts (USA-s Suur järvistu piirkonnas Chicago ja Pittsburghi vahel) 9. Ülelinnastumine on arengumaade linnade ülikiire kasv. Erinevalt linnastumisest ei suuda kohalikud võimud tagada linna järjest suurenevale elanikkonnale töö- ega elukohti. Linnade elanikkonna ülikiire kasvu põhjuseks on see, et linnadesse kolib tööd ja paremaid elutingimusi otsides rohkem maarahvastikku, kui linnad suudavad rakendada. Kõrge sündimuse tõttu on ka nendes piirkondades loomulik iive väga suur. 10. 11. Agul on linna kaugem osa, kus elavad vaesemad inimesed ja immigrandid ning kus hoonestus ja heakord on märksa kehvemad. 12
LINNASTUMINE · Linnastumine on linnade arvu, suuruse ja osatähtsuse kasvamine seoses majanduse ja ühiskonna arenguga 2 Asulate areng Asula on kompaktsete perede, talude, elamute jne paigutusega asustatud koht ASULATE paiknemist mõjutasid: · Joogivee lähedus · Vajaliku kütuse olemasolu · Põllumajanduses kasutatava maa lähedus · Vajalike ehitusmaterjalide lähedus · Kaitse vaenlase ja halva ilmastiku eest · Soodne transpordi-geograafiline asend 3 Asula Maa asulad Linnalised asulad küla alevik väikelinn suurlinn hiidlinn maailmalinn Erinevused Elanike arv Asustustihedus Tööhõive Teenuste kättesaadavus Majandussektorite osakaal ...... Linn on füüsiline, majanduslik, poliitiline ja kultuuriline nähtus · Füüsilise määr
Asustus Geograafia 10.klass Konspekt Asustuse areng maailmas ja asustuse paiknemist mõjutavad tegurid eri aegadel Agraarajastul paikseks jäädes ja põllundusega tegelema hakates asuti elama viljakate muldadega tasandikele. Looduslikest teguritest mõjutas asustust kõige rohkem kliima. Parasvöötmes ja lähistroopikas on inimese eluks kõige sobivamad tingimused, seal on ka asustus seetõttu tihe. Asustustihedust mõjutavad peale looduslike ka ühiskondlikud tegurid. Ajaloolised põhjused, miks asustus kuskil tihenema hakkas, võivad olla seotud kaubateede ristumiskohtadega või soodsate sadamakohtadega jõgede suudmetes. Tihti tihenes asustus endiste kindluste ümbruses, mis olid rajatud ümbrusest kõrgemale kohale parema kaitse tagamiseks. Tänapäeval tiheneb asustus just suurte linnade ümbruses, kohati kasvavad linnapiirkonnad naaberpiirkondadega kokku moodustades linnade kette või hiidlinnastuid. Majanduslikud tegurid on seotud töökohtade paiknemisega,
Linnastumine Slumm - Linna vaene, halva hoonestatuse ja heakorraga üleasustatud osa. Seda iseloomustavad juhuslikust materjalist (tavaliselt kartongist, vineerist, pappkarpidest, tahvelkivist jms) ehitatud elamud, infrastruktuuri (veevärgi ja kanalisatsiooni, sageli ka elektri) puudumine, üldine räpasus ja viletsus. Slummis elavad kõige vaesemad inimesed, tavaliselt immigrandid maalt või teistest riigi piirkondadest. Paljud neist on töötud või juhutöölised. Slummile on iseloomulik suur kuritegevus. Hiidlinnastu ehk linnaahel ehk megalopolis ehk megapolis - Suurlinnast ja selle ümbrusesse koondunud väiksematest linnadest tihedasti kokkukasvanud kogum, millel maailmamajanduses on olulise tähtsusega ülikeskuse roll. Hiidlinnastut võib lugeda linnastumise kõrgeimaks astmeks. Tuntuimad hiidlinnastud on: · nn BosWash (USA-s Atlandi ookeani rannikul Bostoni ja Washingtoni vahel) · nn Tokaido (Jaapani idarannikul Tokyo ja Osaka
Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid Mõisted ja andmed Demograafia ehk rahvastikuteadus on rahvaarvu, rahvastiku koostist, rahvastiku rühmadevaheliste proportsioonide kujunemist ja muutumist ning muid rahvastikuga seonduvaid küsimusi uuriv teadus. Asustus on mingi maa-ala asulastiku ja rahvastiku kogumõiste. Ravastik on mingil maa-alal elavad inimesed. Asulastik on mingi maa-ala asulate kogum. Veel viimasel jääajal (umbes 40 tuh aastat tagasi) elas maailmas kaks inimliiki (Euroopas ja Aasia lääneosas Homo sapiens neandertalensis ja Aafrikas ning sealt välja rändamas Homo sapiens sapiens) 2000 a eKr elas maailmas (Vana-Babüloni ja Egiptuse keskmise riigi ajal) umbes 25-30 mln inimest. Kristuse sünni ajal (keiser Augustus) elas ligikaudu 150-200 mln inimest, neist neljandik Rooma riigis ja teist sama palju Hiinas. Sanitaarolude ja elutingimuste paranemine tõi kaasa oodatava keskmise eluea pikenemise Põhja ri
Maailma rahvastik ja rahvastiku protsessid · Asulus on mingi maa-ala asulastiku ja rahvastiku kogumõiste. · Rahvastik- on mingil maa-alal elavad inimesed · Asulastik o n mingi maa-ala asulaste kogum · Rahvaarv näitab ära kui palju elanike on riigis . Rahvaarvu põhilised mõjutajad 1) iive 2) migratsioon . · Rahvastiku tihedus- elanike arv 1 km ruudus riigis ( Eestis 35 inimest 1 km ruudu kohta) Rahvaarvu muutmine Aastatuhaneid kasvas inimeste arv haiguste, nälja, sõdade ja loodusõnnetuste tõttu väga aeglaselt . Robert Thomas Malthus töötas välja esimese ülemaailmaliselt tuntuks saanud rahvastusteooria selle õpetuse kohaselt kasvab rahvastik geomeetrilises , elatusvahendite hulk aga aritmeetilises progressioonis. 19saj suurenes maakera rahvaarv keskmiselt 5prom. 20 saj esimesel poolel 8prom ning sajandi teisel poolel 20 prom. Osades riikides hakkas rahvaarv kiirelt kasvama ja st hakkasid nt Hiina ja India, rakenda
Asustus HELERI KUDRIN ASUSTUSE ARENG JA ASULATE PAIKNEMIST MÕJUTAVAD TEGURID ● Vastavalt elanike tegevusaladele ja eluviisile liigitatakse asulad kõige üldisemalt maa-asulateks ja linnadeks. ● Eestis nimetatakse maa-asulaid küladeks. Linnalised asulad on alev ja linn ning 1996. aastast ka alevik. ● Selleks , et asulast kujuneks välja linn on vaja järgmist - paljude inimeste koondumist väiksele territooriumile, mis omakorda nõuab head transpordi korraldust , piisavat varustust toiduainete ja veega ning ehitusmaterjalide olemasolu. ● Kaupmehed ja käsitöölised asusid elama kaubateede äärde. ● Asula arengu tagamiseks oli vaja ka autonoomiat ehk õigust teha ise majanduslikke, poliitilisi ja juhtimisotsuseid. MÕISTED - ● Linnaõigus, mis võeti kasutusele 10. sajandil Saksamaal. Läänemere piirkonnas sai tuntuks Lübecki õigus, millega esimesena Eesti linnadest liitus 1248. aastal Tallinn �
Asustus HELERI KUDRIN ASUSTUSE ARENG JA ASULATE PAIKNEMIST MÕJUTAVAD TEGURID ● Vastavalt elanike tegevusaladele ja eluviisile liigitatakse asulad kõige üldisemalt maa-asulateks ja linnadeks. ● Eestis nimetatakse maa-asulaid küladeks. Linnalised asulad on alev ja linn ning 1996. aastast ka alevik. ● Selleks , et asulast kujuneks välja linn on vaja järgmist - paljude inimeste koondumist väiksele territooriumile, mis omakorda nõuab head transpordi korraldust , piisavat varustust toiduainete ja veega ning ehitusmaterjalide olemasolu. ● Kaupmehed ja käsitöölised asusid elama kaubateede äärde. ● Asula arengu tagamiseks oli vaja ka autonoomiat ehk õigust teha ise majanduslikke, poliitilisi ja juhtimisotsuseid. MÕISTED - ● Linnaõigus, mis võeti kasutusele 10. sajandil Saksamaal. Läänemere piirkonnas sai tuntuks Lübecki õigus, millega esimesena Eesti linnadest liitus 1248. aastal Tallinn �
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid