Ülevaade Eestis ilmuvatest ajalehtedest (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Ülevaade Eestis ilmuvatest ajalehtedest

postimees.ee Iseloomustus: toob lugejateni tasakaalustatud uudiseid, erapooletuid kommentaare, mitmekülgseid arvamuslugusid ja professionaalseid spordiuudiseid. Laupäeviti ilmub Postimehega mahukas nädalalõpulisa Arter, milles TVkava, ilu ja köögilehekülgede kõrval sisaldab ka raamatu ja plaadiuudiseid, värvikaid portreelugusid, huvitavaid reisikirjeldusi ja palju muud huvitavat lugemist terveks nädalavahetuseks. Äripäeviti ilmub Tartus ja Tartu maakonnas Postimehe vahel lokaalne ajaleht Tartu Postimees, mis toob lugejateni Tartumaa uudised ja sündmused. Nimi: SL Õhtuleht Keel: eesti Hind: 9.00 Väljaandja riik: Eesti Ilmumissagedus: Esmaspäev, Teisipäev, Kolmapäev, Neljapäev Kodulehekülg: www.sloleht.ee Iseloomustus: üleriigilise leviku ja meelelahutusliku kallakuga üldhuviajaleht. Peaeesmärk on anda lugejatele informatsiooni huvitavatest ja värsketest faktidest, sündmustest ja inimestest. Nimi: Äripäev Keel: eesti Hind: 22.00 Väljaandja riik: Eesti

Meedia

5

docx

Eesti ajakirjanduse ajalugu

Ajakirjanduse moderniseerija. Gorikatuur. Palju kuritegusid. Esmaspäev: kollane nädalaleht, populaarseim, sensatsioon, fakt ja kommentaar segamini. Rahvaleht: laiadele rahvahulkadele, Maa Hääl: maarahvale. Umbes poole Eesti lehtede tiraazist andsid ,,Vaba Maa" lehed. Lisaks ka ajakirjad. Uuendused: pööratud püramiid, tuuma esile toovad pealkirjad, elavam kujundus, palju pilti, uudiste sensatsioonilisus, kommerts, kõmu! TEKÜ: päevaleht, kratt. Suurim Päevaleht Eestis. Järjealused. RIKKAIM! Erapooletu, puudus parteiline kriitika. Laste Rõõm. Luiga, Krusten, Braks. POSTIMEES: Rahvuslik, vähe reklaami, teisejärguline. Lasteleht, kohalikud lehed. Põhjalik, südametunnistuse vabadus, objektiivsus. Tõnisson, Jürgenstein, Tiitus, Mänd. 1926 - raadio 1930ndad-1940 ­ vaikiv Eeltsensuur, kaitseseisukord, 1938 ­ Vaba Maa suletakse. Ajalehtede arv väheneb, ajakirjade arv kasvab. Meelelahutuslik! Väheneb kõmulisus. Filmikroonika

Eesti kultuuriajalugu

9

doc

Ekspress Grupp - referaat

.............7 6.Kokkuvõte................................................................................................................................8 7.Viidatud allikad........................................................................................................................9 1.Tutvustus Ekspress Grupp sai alguse 1989. aastal nädalalehega Eesti Ekspress, alates 1992. aastast kirjastatakse ka ajakirju ning nüüdseks on Ekspress Grupist saanud suurim trükimeedia kontsern Eestis - üle 60% Eesti elanikkonnast ja ligi 80% eestlastest on Ekspress Grupi toodete tarbijad. Ekspress Grupi põhiline tegevusala on ajakirjade kirjastamine.Ekspress Grupp kuulub Eesti suurimate meediaettevõtete hulka. Ettevõtte esmane registreerimine ettevõtteregistris toimus 27. septembril 1995 AS Avolemb nime all. Pärast ettevõtteregistri tegevuse lõpetamist registreeriti Ettevõte äriregistris 13. detsembril 1995 AS Meediakorp nime all. Ettevõte nimetati 29

Majandus

14

docx

Eesti ajakirjanduse ajalugu

jumalasõna? Võrdlusjooned ja kiiremad muutused Lätlastega on meil suurimad ühisjooned ärkamisaegsest kultuurielust (laulupidu, ajakirjandus, rahvuslik liikumine jne jne). Samamoodi ka Soomega: Lätis algas saksakeelsena, Soomes rootsikeelsena, läti- ja soomekeelne ajakirjandus ühes rahvusliku liikumisega Venemaast erines nähtavalt, sest rahvale suunatud ajakirjandust oli vähem kuni narodnikute liikumise tekkega, neil oli levinum eliidiajakirjandus, mitte massiajakirjandus. Eestis tekkis ajakirjandus koheselt rahvale/massidele, rahvaajakirjandusena. Eestis saksakeelne ajakirjandus vähenes ühes saksa ülemvõimu vähenemisega, al 1883. Järjejutt oli Eesti väljaannetes üks paremini ülesehitatum ja loetum žanr – põnevad lugemismaterjalid eesti enda algupärase kirjanduse näol, ajakirjandus aitas kaasa kirjanduse tõusule. (Vilde, Liivi luule jne) **************** Valgus tõstis oma tiraaži avaldades kohtuistungite ülevaatusi, kohtuistungite tulemeid

Ajalugu

132

doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Samas eeldas see lugemisoskust (varem loeti valju häälega, et mõista ­ suuline traditsioon elas ka Euroopas veel aastasadu) ja odavama kirjutusmaterjali e paberi olemasolu. Sisuliselt aga muutis trükikunst Itaalia renessansi kogu Euroopa taassünniks. Teabemonopol võeti kirikutelt ja kloostritelt sellega ära. Trükikunsti ajaloost Eesti kontekstis Eestikeelne raamat Esimene eestikeelne raamat trükiti teatavasti 1525, selleks oli luterlik käsiraamat. Esimene trükikoda Eestis asutati 1631 aasta varem asutatud gümnaasiumi juurde Tartus, mis 1632 muudeti ülikooliks Academia Gustaviana. 1633 Tallinna gümnaasiumi juurde asutatud trükikoda tegutses järjepidevalt meie ajani, Tartu oma viidi Rootsi aja lõpul Rootsi, kust ta jõudis Turu ülikooli juurde. 1637 andis Heinrich Stahl välja esimese Eestis trükitud eestikeelse raamatu kirikutalituste jaoks, millel oli paralleeltekst saksa keeles. Sama mees andis samal

Sotsiaalteadused

11

doc

Seminari küsimuste vastused

MASSIKOMMU SEMINARID 1. Tooge välja teadete levitamise arengut mõjutavad või peegeldavad faktorid (vähemalt 6). Millal need muutsid Eesti teabelevi? 1. Lugemisoskus ­ laiem lugemisoskus 17saj. lõpus, kus Rootsi kunn käskis igasse kihelkonda rajada talurahvakoolid. 19. sajandi II poolel muutub ajakirjandus kahepoolseks. 2. Trükikunsti areng ­ vt. järgmine küsimus 3. Postikorralduse areng ­ Eestis kehtestati Rootsi riigiga ühtne postimäärustik 1636. 4. Tsensuur ­ meetmed tekkisid pärast Prantsuse Revolutsiooni (1804 ­ esimene tsensuurimäärustik Venemaal, vist) 5. Raske elu ­ sõjad, katkud, orjus jne. Varsti tulid talurahvaseadused, mis ärgitasid mõttelendu! 6. Teaduse ja uute ideede levik mujal maailmas ­ ülikool tegi tarku mehi, kes tulid meie rahvast päästma! 2. Trükikunst: milliseid kvalitatiivseid muudatusi tõi kaasa selle leiutamine ja kuidas mõjutas Eestit?

Massikommunikatsiooni ajalugu

38

docx

Ülenurme Gümnaasiumi 10. ja12. klasside õpilaste lugemisharjumused

Ülenurme 2015 Sisukord Ülenurme Gümnaasium..........................................................................................................2 Sisukord..................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Kirjanduse ülevaade...........................................................................................................4 1.1 Varasemad uuringud.....................................................................................................4 1.2 Ajakirjandus..................................................................................................................4 1.3 Kohustuslik ja vabatahtlikult loetav kirjandus.............................................................5 1

Kirjandus ja ühiskond

45

doc

TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED

On palju muid tekste, mida lugeda. Töö üks eesmärkidest ongi tõestada, et minu eakaaslased on lugejad. Ilma lugemisoskuseta ei ole võimalik elus hakkama saada. Töö autor püüab kõigepealt selgeks teha, milliseid tekste on olemas, mille jaoks neid vaja on ja kuidas tekste koostatakse. Selleks tuli süüvida erinevatesse tekstidesse ja viia end kurssi tekstiliikide ja -loomega. Sellepärast esineb uurimistöös palju tsiteerimist ja refereerimist. Seejärel antakse ülevaade lugemisest, selle olemusest ja tähenduslikkusest. Veenmaks, et lugemine on kasulik tegevus, naudingki. See saab alguse lapsepõlvest. Viimases osas tehakse Jõgeva Ühisgümnaasiumi 10.- 12. klasside õpilaste ankeetküsitluse kokkuvõte. Küsitluse eesmärgiks oli teada saada: ¤ mida noored loevad? ¤ kas ja kuidas loetu neid arendab? ¤ kuidas suhtutakse kohustuslikusse kirjandusse ja meediatekstidesse. Töö eesmärgiks on:

Eesti keel

Kommentaarid (0)