8 2 3 2. 2 7 2 2 1 7 3 1 7 1 2 3. 4 19 7 3 7 3 19 11 1 1 1 4. 12 20 26 26 5 1 1 5 5 7 5. 4 4 3 6 4 3 15 3 6. 1 3 1 3 8 2 2 4 : 21 4 2 7 3 2 1 5 7. 6 : 6 2 3 4 5 12 24 II Teisenda kümnendmurd harilikuks murruks 1) 0,5 2) 0,25 3) 0,125 4) 0,75 5) 1,66 6) 0,675 7) 2,008 III Teisenda harilik murd või segaarv kümnendmurruks. 5 1) 2 8 2) 25 1 3) 9 12 4) 2 13 IV Teisenda perioodiline kümnendmurd harilikuks murruks 1) 0,(1) 2) -5,8(12) 3) 2,(3) 4) 4,0(125) V Leia avaldise täpne väärtus 13 8 4 1 3 53 1
1. Harilik murd kui jagatis Harilik murd näitab, mitmeks võrdseks osaks on mingi tervik jaotatud ja kui mitu sellist osa on kokku võetud. 4 Näiteks: tähendab, et tervik on jaotatud viieks võrdseks osaks, millest on võetud 4 5 osa. Harilikku murdu võib aga vaadata ka kui kahe naturaalarvu jagatist. Jagatavaks on murru lugeja ja jagajaks nimetaja. Seega on murrujoonel jagamismärgi tähendus. 4 Näiteks: =4:5 5
.. = 3 + + + + ... = 10 100 1000 3 3 3 1 = 3 + 10 = 3+ = 3+ = 3 . 1 9 9 3 1- 10 10 10 1 4 1 5 9 4) 3,14159... = 3 + + + + + ... 10 100 1000 10000 100000 Perioodiline kümnendmurd Perioodiliseks nimetatakse niisugust lõpmatut kümnendmurdu, mille murdosas mingist kohast alates teatav numbrite rühm (periood) lõpmatult kordub. Kui periood algab vahetult pärast koma, siis on tegemist nn. puhtperioodilise, vastasel korral aga nn. segaperioodilise kümnendmurruga. Perioodi tähistamiseks kasutatakse ümarsulge. Näited perioodilistest kümnendmurdudest puhtperioodiline kümnendmurd
1. Kanna arvteljele järgmised reaalarvude piirkonnad ja esita nende tähised: 1. lõik -3-st 8-ni 4. x 6,1 või x > 10 2. 2 < x < 10 5. x 7 3. - 3 x < 4,5 6. lõpmatu poolvahemik: 4-st suuremad arvud. 2. Leia joonise abil hulkade A =]2;7[ ja B =[3;9] ühisosa. 3. Leia joonise abil hulkade A =]-7;-2] ja B = [ - 5;5] ühend. 4. Kanna arvteljele hulk A = R [ - 3;6[ ja esita märgi abil. 5. Teisenda kümnendmurd harilikuks murruks: 1. 0, ( 9 ) 2. 3,1(31) 2 6. Talu maast 20% on metsa all ja metsavabast maast on põllumaa. Kogu ülejäänud maa (32 ha) on 3 heinamaa. Kui palju on talul maad ja mitu hektarit sellest on metsa all? 7. Leiva hind oli 6 krooni, seda tõsteti enne jõule 20% ja uuel aastal veel 50% võrra. Kui suur oli leiva hind
5 1 5 1 2 5 - 2 3 1 3) - = - = = = . 12 6 12 6 2 12 12 4 4 1 Vastus: Avaldise täpne väärtus on . 4 algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Murd, mille lugejaks ja nimetajaks on avaldised Kui avaldise koosseisu kuulub murd, mille lugejaks ja/või nimetajaks on omakorda avaldis(ed), siis tuleb nende avaldiste väärtused leida "eelisjärjekorras". Näide 5 7 9 - 2,8 15 Arvutame avaldise 1 8 täpse väärtuse. + 0,875 3 21 Lahendus 1) leiame lugejaks oleva avaldise väärtuse: 4 7 7 8 7 4 7 4 3 7 - 12
Protsent A Protsent B 1. Esita antud protsendid kümnendmurdudes 1. Esita antud kümnendmurrud protsentides a) 56 % c) 80 % a) 0,57 c) 0,8 b) 3,4 % d) 0,6 % b) 0,034 d) 1,24 2. Esita antud protsendid 2. Esita antud harilikud murrud protsentides hariliku murru kujul ( võimaluse korral taanda) 3 22 9 1 a) b) c) d) a) 30 % c) 75 % 10 50 25 5 b) 4% d) 74 % 3. Esita antud protsendid kümnendmurdudes
Teisendamine 1. Teisenda 64 milligrammi (mg) grammideks Jagan 64/1000= 0,064 g. Sest 1 mg=0,001 g 2. Teisenda 325 milliliitri (ml) liitriteks Jagan 325/1000=0,325 l, sest 1ml=0,001 l 3. Teisenda 0,1 liiter (l) milliliitriteks Korrutan 0,1x1000=100 ml, sest 1 l=1000 ml 4. Teisenda 750 milligrammi (mg) grammideks 0,75 g 5. Teisenda 5 liitrit (l) milliliitriteks 5000 ml 6. Teisenda 4 milligrammi (mg) grammideks 0,004 g 7. Teisenda 0,25 liitrit (l) milliliitriteks 250 ml 8. Teisenda 0,006 grammi (g) milligrammideks 6 mg 9. Teisenda 250 milligrammi (mg) grammideks 0,25 g 10. Teisenda 0,05 grammi (g) milligrammideks 50mg 11. Teisenda 93074 milligrammi (mg) grammideks 93,074 g 12. Teisenda 64343 milliliitrit (ml) liitriteks 64,343 l 13. Teisenda 97,196 mikrogrammi (mcg) milligrammideks 0,097196 mlg 14. Teisenda 0,056244 milligrammi (mg) mikrogrammideks 56,244 mcg 15. Teisenda 16,961 mikrogrammi (mcg) milligrammideks 0,016961 mlg 16. Teisenda 9,707 liitrit milliliitriteks 9707 ml 17. Teisenda
Naturaalarvude hulk N N = {0; 1; 2; 3; 4; ...}. Väikseim = 0, suurim puudub. Naturaalarvude hulk on järjestatud hulk ja ta on kinnine liitmise ja korrutamise suhtes (tulemus ei välju hulgast). * (N1 = {1; 2; 3...}, see märgib naturaalarve alates ühest.) Negatiivsete täisarvude hulk z Z - = {-1; -2; -3...}. Hulk on kinnine liitmise suhtes. Täisarvude hulk Z Z = {0; ±1; ±2; ±3...} z = z N. Hulk on kinnine liitmise, lahutamise ja korrutamise suhtes. Murdarvude hulk Harilik murd lihtmurd + liitmurd Kümnendmurd lõplik kümnendmurd + lõpmatu (perioodiline) kümnendmurd + lõpmatu mitteperioodiline murd (viimane ei kuulu ratsionaalarvude hulka). 2 Kui periood algab kohe peale koma, on see puhtperioodiline murd, nt. = 0,(2) 9 5
Kõik kommentaarid