Üleminek muinasajast keskaega. Vana-Liivimaa valitsejad. Talurahva olukord (0)

1 Hindamata

Rahvusvaheline - Sama nagu isamaaline, aga vähem šovinistlik ja igas keeles

Esitatud küsimused

Keskaja algus kas pöördeline moment eestlaste ajaloos?

Lõik failist

Üleminek muinasajast keskaega . Talurahva olukord

Feodaalsete riikide teke Vana-Liivimaal. Osata kanda kaardile nii riike kui maahärrade residentse.
Pärast vallutusi tekkis Vana-Liivimaal 6 feodaalriiki, neist Eestis asus 4. Sellega oli kujunenud feodaalne killustatud ja alanud keskaeg .

Taani kuning Eestimaa hertsogkond, maahärraks Taani kuningas, residents Tallinnas.

Liivi orduriik, maahärraks ordumeister , residents algul Riias, hiljem Võnnus.

Tartu piiskopkond , maahärraks piiskop, residents Tartus.

Saare-Lääne piiskopkond, maahärraks piiskop, residents algul Lihula , edasi Vana-Pärnu, siis Haapsalu.

Seisused ja maapäevad.
15.sajandi 20.aastail hakati korraldama Vana- Liivimaa maapäevi, mis toimusid kas Valgas või Volmaris, esindatud oli neli seisust:

Vaimulikud , eesotsas Riia peapiiskopiga

Ordumeister koos kärkmikega

Vasallkonnad

Linnad
Maapäevadel arutati:

Välispoliitilisi küsimusi
Majanduspoliitilisi küsimusi
Püüti lahendada omavahelisi probleeme/tülisid

Maapäev – Vana- Liivimaa seisuste esindajate nõupidamine/maaisandate ja seisuste esindajate regulaarsed kokkusaamised. Otsused võeti vastu juhul, kui kõik seisused olid nõus ning otsus kinnitati pitseriga rikastatud tunnistusega.

Jüriöö ülestõus: dateeri ; rahvusvaheline olukord Vana-Liivimaal enne ülestõusu; miks valiti ülestõusu algusajaks 23. aprill; ülestõusu käik ja tagajärjed.
Dateering : 1343-1345
Ülestõusu põhjused:

Soov saada võõrvõimust vabaks

Liiga suured koormised

Soov pöörduda tagasi oma esivanemate usundi juurde

Soodne välispoliitiline moment.
Ülestõusu algusajaks valiti 23.aprill ehk jüripäev , sest :

Eestlastel oli kombeks jüripäeval teha lõket ja käratseda, mis tõttu sakslased ei saanud aru, et tegemist on märguandega ülestõusule.

On tõenäoline, et 14.sajandil loeti jüripäeva uue põllumajandusaasta alguseks ning uut aastat tahtsid eestlased alustada vabadena.
Kuna Eestimaal oli toimumas võimuvahetus, kasutasid seda ära ka eestlased. Soodsal hetkel alustasid nad ülestõusu ning selle käigus tapsid nad ettejuhtuvaid sakslasi ning põletasid kirikuid, mõisaid. Endi seast valiti ka neli kuningat. Siis asuti ümberpiirama Tallinna ning paluti abi ka Rootsi esindajalt, Turu foogtilt ning Pihkva vürstilt. Läänemaalased hakkasid ümberpiirama aga Haapsalut. Kuna Taani ega Saare-Lääne piirkop ei suutnud enda kaitseks midagi ette võtta, pöördusid nad Saksa ordu poole. Liivimaa meister Burchard von Dreileben pöördus Pihkvast tagasi ja kutsus eestlaste kuningad Paide linnusesse aru andma. Relvakokkupõrkes aga eestlased tapeti . Siis ületasid orduväed Taani valduste piiri ning 14.mail purustasid harjulaste maleva. 1343.aasta juulis puhkes taoline ülestõus Saaremaal, kus keskmeks oli Pöide ordulinnuse piiramine ja hävitamine. Preisimaalt saadetud abivägede toel õnnestus Saksa ordul Mandri-Eesti 1343.aasta lõpuks alistada, Saarlased purustati aga kahe sõjakäiguga: 1344.aasta lõpul ja 1345.aasta algul. Karistuseks tuli neil ehitada Maasilinn , Saare-Lääne piiskop kindlustas oma valdusi aga Kuressaare linnusega.
Ebaõnnestunud ületõusul oli aga kaugeleulatuvad tagajärjed:

Põhja-Eesti tegelikuks peremeheks oli saanud Saksa ordu(1346.aastal sai see ka juriidilise vormistuse, kui Taani kuningas loovutav oma valdused 19000 hõbemarga eest Saksa ordu kõrgmeistrile)
Mereäärsed maakonnad , kus põlisrahvas oli suutnud säilitada suuremad õigused, suurema poliitilise aktiivsuse oli nüüd laastatud.
Palju rahvast sai surma, just jõukam ja teovõimelisem osa sellest. Väikevasallid vaesusid, kuna tühjaks jäänud maa ei suutnud selle omanikku enam toita.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Üleminek muinasajast keskaega-Vana-Liivimaa valitsejad-Talurahva olukord #1

Üleminek muinasajast keskaega-Vana-Liivimaa valitsejad-Talurahva olukord #2

Üleminek muinasajast keskaega-Vana-Liivimaa valitsejad-Talurahva olukord #3

Üleminek muinasajast keskaega-Vana-Liivimaa valitsejad-Talurahva olukord #4

Üleminek muinasajast keskaega-Vana-Liivimaa valitsejad-Talurahva olukord #5

Üleminek muinasajast keskaega-Vana-Liivimaa valitsejad-Talurahva olukord #6

Üleminek muinasajast keskaega-Vana-Liivimaa valitsejad-Talurahva olukord #7

Üleminek muinasajast keskaega-Vana-Liivimaa valitsejad-Talurahva olukord #8

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-04-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

24 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kadiikiisju Õppematerjali autor

Vastab küsimustele:
1. Feodaalsete riikide teke Vana-Liivimaal. Osata kanda kaardile nii riike kui maahärrade residentse.
2. Seisused ja maapäevad.
3. Jüriöö ülestõus: dateeri; rahvusvaheline olukord Vana-Liivimaal enne ülestõusu; miks valiti ülestõusu algusajaks 23. aprill; ülestõusu käik ja tagajärjed.
4. Suhted Vana-Liivimaa maahärrade vahel ja naaberriikidega.
5. Läänikorraldus Liivimaal.
6. Mõisate rajamine. Kollektiivsed mõisnikud. Taani hindamisraamat.
7. Talurahva õiguslik seisund: koormised, olukorra järk-järguline halvenemine (14. sajandist) kuni pärisorjuse kehtestamiseni (16. sajandil). Loe lisaks lk 65.
8. Talupoegade kihistumine.
9. Majandus muinasajal ja keskaja algul.
10. Keskaja algus – kas pöördeline moment eestlaste ajaloos?
11. Linnade valitsemine
12. Käsitöö
13. Kaubandus
14. Vaimuelu (lk 75-76)
15. Selgita: maapäev, läänisüsteem, linnus, tsunft, skraa, hansa liit, adramaa, rehielamu, pärisori, sunnismaisus, teotöö, kümnis

skraa tsunft käsitöölised gildid Mustpeade Vennaskond Reval Wesenberg Dorpat üksjalg vabatalupoeg raglid vabadik vasallkond piiskopkond

Sarnased õppematerjalid

doc

Vana Liivimaa

Oli väiksem kui kümnis. Sõltumatult saagi hulgast. Lisaks: · Kohaliku preestri ülalpidamismaks · Kirikumaks läks otseselt preestrile, kümnendik kümnisest. · Linnuste, kirikute ehitamine, teede rajamine. Seda tuli teha igapäevase töö kõrvalt. Algselt teotööd ei olnud, sest mõisa(põlde) kui selliseid ei olnud, elati ju linnustes. Esialgu säilitasid talupojad oma isikliku vabaduse. Reaalselt võisid nad lahkuda, ei olnud sunnismaised. See olukord kestis kuni Jüriöö ülestõusuni. Adramaa põllumaa mõõtühik, ühe adraga ülesharitav maa. 6-9 ha. Diötsees piiskopkond. Vikat mõõtühik heinamaade mõõtmisel, sama, mis adramaa umbes. Ühe inimese poolt niidetav maa-ala. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS Selle kohta on olemas oma kroonika Liivimaa noorem riimkroonika. Autoriks on Liiv ordu üks vaimulik, Bartheolomeus Hoeneke. Kirja on pandud alamsaksa keeles. Kirja on pandud värssides. Kroonika pole originaalis säilinud

Ajalugu

doc

Eestimaa keskaeg

Üleminek muinasajast keskaega Millised riiklikud moodustised kujunesid vallutatud Eesti aladel? Riikliku moodustise nimetus Sinna kuulunud muinasmaakonnad/piirkonnad Tartu piiskopkond Kesk-Eesti maakonnad, Sakala ja Ugandi Saare-Lääne piiskopkond Läänemaa, Saaremaa Saksa ordu Liivimaa haru Liivimaa (Saksa ordu valdused asuvad ka Pühal Maal, Itaalias, Saksamaal) Eestimaa hertsogkond Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa,Virumaa Kellest koosnes 13. sajandil vasallkond? a) Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud väikeaadlikest b) ja teenistuslastest (ministeriaalidest). c) Ka kohalikest ülikutest. Missugused olid 13. sajandil talupoegade õigused ja kohustused? Kohustus: Palju koormisi (viljakümnis, hinnus, erimaksud), kirikute, linnuste ja teede

Ajalugu

docx

Keskaegne Eesti

mässu, põletasid mõisaid ja kirikuid , tapeti kõik kättesattunud sakslased, endi hulgast valiti 4 kuningat. Alustati Tallinna piiramisega, nähes ,et oma jõududega toime ei tulda, pöörduti abipalvega Rootsi ja Vene vürsti poole, kust lubati abi saata. Saare-Lääne piiskopi valdustes alustasid ülestõusu läänlased , kes alustasid Haapsalu piirama.Taani ja Saare-Lääne piiskop ei suutnud maa kaitseks midagi teha ja seetõttu pöörduti abipalvega Saksa ordu poole. Liivimaa meister Burchard von Dreileben oli sel ajal Pihkvas , pöördus aga otsekohe tagasi ja kutsus eestlased Paide linnusesse selgitusi andma. Ordumeister käsitles aga kuningaid kui kurjategijaid, puhkes relvakokkupõrge ja eestlased tapeti. 1343 aasta juulis puhkes ka ülestõus Saaremaal , kus ettevõtmiseks oli Pöide ordulinnuse piiramine ja hävitamine. Harjulased ei olnud lõplikult alla andnud. Saksa ordul õnnestus Mandri-Eesti lõpuks alistada tänu Preisimaalt tulnud abiväega

Ajalugu

doc

Vana- Liivimaa

Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvas: · Feodaalse killustatuse aega Eestis nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks. Maa jagati üksikuteks osadeks mille etteotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad maahärrad, kelle valdused kujutasid väikeseid feodaalriike: 1. Taani valdus e.Harju-Viru, Põhja-Eesti alad, mida nimetati ka Eestimaaks. Taani kuningas oli Eestimaa Hertsog, tema asehaldur asus Tallinnas. Tallinna piiskop omas Põhja-Eestis ainult vaimulikku võimu, allus Lundi peapiiskopile.

Ajalugu

doc

Vana-Liivimaa

VANA-LIIVIMAA E ORDUAEG E KESKAEG Vana-Liivimaa Eesti ja Läti alade nimetus keskajal, Muiste vabadussõja lõpust kuni Liivi sõja alguseni 1227-1558 a. Kui Eesti ja Läti alad olid vallutatud, tekkis siia 6 erinevat väikeriiki: 1. Eestimaa hertsogkond. Oli osa Taani kuningriigist (Põhja-Eestis). Mitte kuningas ei valitsenud siin, vaid asevalitseja või siis asehaldur. Selle riigi keskuseks oli TALLINN. 2. Saare-Lääne piiskopkond. Osaliselt olid valdused Lääne-Eestis ning ka Saaremaal

Ajalugu

docx

Keskaeg eestis

LINNAD KESKAJAL. Tallinn, tartu, rakvere, narva, uuspärnu, viljandi, paide, haapsalu, vanapärnu. KES MILLIST MAAKONDA VALITSES. Liivi orduriik ilmaliku võimu kehastus, suurim sõjaline jõud, eksisteeris alates 1237. aastast. Oli Saksa ordu Liivimaa haru, loodi Mõõgavendade ordust, mis sai 1236. aastal Saule lahingus leedulastelt hävitavalt lüüa. Pealinnaks alguses Riia, hiljem Võnnu. o Tähtsaim isik ordumeister, allus Saksa ordu kõrgmeistrile, talle kuulusid Läti alad, Sakala, Järva ja teised väikemaakonnad. o Orduala jagunes komtuur ja foogtkondadeks, neile allusid ordumõisad. o Ordu siseselt olid tähtsaimad rüütelvennad, ordusse kuulusid veel ka poolvennad (sepad, pagarid jne)

Ajalugu

doc

Keskaeg Eestis

ristida ning hädas pöördus ta paavsti poole. Paavst Coelestinus III lubaski 1193. aastal alustada ristisõja. Aastal 1196 suri piiskop Meinhard suutmata ristida liivlasi. Berthold (11961198) tsistertslane, vaenulikum, paavstilt volitus ristisõja korraldamiseks, kutsus inimesi üles ristiusustama, suri lahingu käigus Albert (11991229) hea strateegia * 1199. Üksküla piiskopiks pühitseti, eesmärk rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop ja alluks paavstile * Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal ka Eesti ning enamiku Lätist alistada * asutas kloostreid * alluvuses töötas Läti Henrik * võimas linnus Võnnus ordu keskus * 1201. Riia linna rajamine ja üles ehitamine, piiskopkonna keskus * püüab luua sõjameestevasallide kihi ja läänistab selleks maid * 1202. asutas Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (Mõõgavendade ordu) kannavad valget mantlit punase ristiga, all

Ajalugu

docx

Keskaeg

leping, millega Eestimaa tagastati Taanile, 1343 jüriöö ülestõus, mis lõppes eesti hertsogkonna müümisega Saksa ordule 1346 taani kuningas loovutas oma valdused saksa ordu kõrgmeistrile, 1525 esimene eesti keelne trükis, 1535 wanradt koelli luterlik katekistmus, 1523 usupuhastus jõudis liivimaale, 1517 usupuhastuse algatamine martin lutheri poolt, 1227 1558 / 1561 eesti keskaeg, 1242 sakslaste ja novgorodlaste vahel, kus vürst Aleksandri eestvedamisel peatati lääne rüütlite ittatung ja kindlustati ortodoksi kiriku positsiooni Loode-Venemaal, 1421 alustati Liivimaa maapäevade pidamisega, walter von plettenberg liivimaa meister, kes sõlmis 1503a vaherahu venelastega, balthasar russow tallinna pühavaimu kiriku õpetaja, kroonika autor, simon wanradt tallinna niguliste kiriku õpetaja, katekismuse koostaja, johann koell tallinna

Ajalugu

Rohkem sarnaseid