Mina
lugesin Noorte krimkat üle ääre kelle autor on Norah McClintock
Selle
raamatu tegelased on Chloe Yan, Chloe ema, Chloe kasuisa Louis
Levesque kes oli prokuroor , Poiss, kes tõugatakse kaljult alla
Peter Flosnick, Chloe klassikaaslased Lise Arsenault, Daria Dattillol, Matt Walker , Thomas Rennie (on mõrvar).
Kooli
õpetajad: preili Michaud, preili Reters, härra Markle, Koolilehe peatoimetaja Ross Jenkins, Koolilehe spordiuudiste toimetaja Eric Moore ning Anna Maria
Dattillol – Daria õde, kes hukkus autoõnnetuses. Raamat räägib
ühest poisist, kelle
Etendused toimusid võistluse korras ning võistlustele lubati 3 autorit uute näidenditega. Igaüks esitas kolm tragöödiat (triloogia) ja ühe saatürdraama, mis kokku moodustasid tetraloogia. Autor oli lisaks tekstile ka muusikalise ja tantsulise osa looja, näitejuht ja, eriti varasematel aegadel, ka näitleja. Lavastuse kulud kandis mõni rikas kodanik. Võistlus toimus kolme autori, kolme koreegi ja kolme protagonisti (esimese näitleja) vahel. Paremuse üle otsustas 10-liikmeline zürii. Kõik osalejad said auhindu. Teatri põhilisteks osadeks olid orkestra, pealtvaatajate kohad ja skeene (telk). Orkestra oli väike väljak Dionysose altariga keskel ja kahe külgmise sisskäiguga. Skeene oli algselt näitlejate ümberriietumiseks mõeldud ruum. Hiljem sai see dekoratsiooniks. Osalised esinesid maskides, mis markeeris kujutatava Isiku soo, vanuse, ühiskondliku positsiooni, kõlbelised omadused, hingelise seisundi.
Mätlik ise oli Timotheus von Bocki naise, Eeva vend. Päevaraamat on täis erinevaid kohti, juhtumisi ja tegelasi 19.sajandist, milledest enamus on ka faktilist kinnitust leidnud. "Keisri hullu" peategelane Timotheus von Bock ning teised romaanis märgitud kangelased on ka päriselt elanud. "Keisri hull" on kirjutatud NSV Liidu aegsetes oludes, kus kirjanike sulejooks oli sageli piiratud tsensuuri ja kommunistliku partei ettekirjutustega. Jaan Kross on suutnud aga oma teoste tegelastega neist üle olla ning kirjutanud teose, millest võib välja lugeda tolleaegset (1970. aastate) olukorda. Näiteks 70ndate psühhiaatrite skandaal, mida on väljendatud Timotheus von Bocki hullukskuulutamisega. Kuigi Krossi romaanist võib välja lugeda NSV Liidu vastast kriitikat või vabaduspüüete õhutamist, on Krossi "Keisri hull" ennekõike väärtteos kirjanduslikus mõttes. Sisukokkuvõte Tavatu lugu balti aadliku, Võisiku mõisahärra Timotheus von Bocki ja tema naise Eeva,
Peagi avastab poiss, et klassikaaslased on ta heidikustaatusesse taandanud. Kui Johannese elupüramiidi kolm peamist tahku kodu, sõbrad ja kool kokku varisevad, mõistab ta, et on jõudnud nullpunkti. Nii töötab ta välja skeemi, kuidas saavutada populaarsus ja aktsept, ning hakkab seda mineviku survest ja oleviku löökidest hoolimata jõuliselt rakendama. Johannes on noor poiss, kes elab Lasnamäel koos ema ja isaga. Ta vahetas kooli ning läks Roostalt üle Tallinna eliitkooli. Noormees loodab, et uues koolis on kõik teisiti. Et ta saab endale tõelised sõbrad. Kodus ei ole tal kõik sugugi korras. Emaga suhtlemine on väga keeruline, sest naine on skisofreenik ning hakkab iga väiksemagi asja peale nutma, sest arvab, et teda süüdistatakse kõiges. Isa ei oska aga midagi teha, peagi kolib ta välja ning Johannes peab emaga kahekesi jääma. Tal on kaksikõde Kreete, kes õpib Tais. Poiss igatseb teda väga, sest neil on tugev sõprussuhe
...)" Näiteks Eduard von Keyserlingi "Õhtustes majades" on kõne all "postile jäämine", mida vanad, traditsioone hindavad baltlased peavad loomulikuks. Selles mõttes käituvad nii Pahlen kui ka Timo eeskujulike baltlastena Marie Samsonv on Himmelstiern esineb kahes episoodis, esimeses lahkub ta kirikust, kui Timo Eeva ja Jakobiga aadlipingis istet võtab, seejuures "nägu oli tal jäik nagu vihasel kivikujul. Ta tõmbas oma Reinholdi enesega kaasa ja ütles kiledalt, nii et see oli üle poole kiriku kuulda: "Eher werde ich im Kuhstall mein Gebet sagen! Da weiss man wenigstens, wo man ist!" Nad marssisid, proua ees ja härra ta kannul, kirikust välja." Proua von Himmelstierni välimust kirjeldatakse napilt, tema iseloomustamisel on rõhk tegudel. Kirikust demonstratiivselt väljamarssimise seostab ta seisusekütkes, endi positsioone rõhutava stereotüüpse aadliprouaga, kellele talupojapäritolu tegelased aadlipingis on mõeldamatud
tavalise lihtinimese eluga. Mõlemate kihtide probleemid, mured, kuidas edu saavutada ja mis peamine, kuidas elada õnnelikult. Näitab ka seda, et tegelikult ei erine ülem-ja alamkihi inimene üldjoontes üldse. Vahe on ainult selles, millises keskkonnas elatakse. Viimane põhjustabki kõik niinimetatud erinevused, näiteks kombed, käitumine, kõneviis jne. Ei saa määratleda sellist ühtset ja kindlat teemat. Kõigepealt tundub, nagu keerleks kõik isa Goriot perekonna traagika üle, kui suur on tema isaarmastus, tütarde suhtumine temasse, tema piinad ja valud. Samas hakkab kõrvalt jooksma noore üliõpilase Rastignaci elu. Tema püüded sulada sisse Pariisi kõrgklassi, mängida kaasa selle seltskonnaga, et saavutada edu oma edaspidises elus. Need kaks hakkavadki kõrvuti ja tihedalt põimitult kogu raamatu jooksul arenema ja lahenevad lõpuks samuti tihedalt seotult. Probleemideks ongi raha ja eetika, kuidas Pariisi kirevas seltskonnas rikastuda, kuidas vastu pidada
sellele järgnenud pettumust ja uusi unistusi. I maailmasõja ning 1917. aasta revolutsioonide sõlmküsimusi kajastab 1922. aastal ilmunud kogu "Kõik on kokku unenägu". Kirjaniku hilisluulet on ilmunud kogus "Tuli ja tuul" (1950). Lisaks luulele on ta avaldanud kaks esseekogu: "Sihid ja vaated" (1906) ning "Noor-Eesti nõlvakult" (1931) ning kirjanduslikke uurimusi eesti kirjandusloost (eeskätt Friedrich Reinhold Kreutzwaldist). Suitsu tööde loetelu sisaldab üle tuhande nimetuse 5)M.Underi elu ja looming. (27. märts 1883 Tallinn 25. september 1980 Stockholm) oli eesti luuletaja. Elulugu- Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under (sündinud Kerner). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis nelja-aastaselt lugema ning hakkas 13-aastaselt luuletama. Under käis aastatel 18931898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste erakoolis
tallis ja et see on normaalne. Noore paruni ja preili vahel on armulugu, mis on määratud hukule. Tahab viibida härrasrahva hulgas ja viib preili teenijaskonna juurde väga ebaeuroopalik arusaam. Mahtra sõda tekib seaduse lugemise ajal ja ei saa aru miks neile maad ei anta. Vastuhaku eesotsas on Päärn, alguses saadab edu, tapavad mõisa teenija ja mõisnikud on hirmul. Vanaparun kutsub sõjaväe, kes lööb kamba laiali. Teos lõppeb ebaõiguse rõhutamisega, kui ülestõusnute üle mõistetakse kohut. Karistamine toimus talvel. Pidid kadalipust läbi minema, soldatid 2 rivis ja peksavad nende vahelt läbi minevat talupoega. Ja peale kadalipu saadeti Siberisse. Kriitiline realism, must-valge. Mõisnikud negatiivsed, talupojad üllad. Kirjeldused on täpsed, nt talupoja koormised. 1905 vilde oli tsaari võimu vastane, emigreerub karistuse kartuses Euroopasse. 1917ni elab mööda Euroopat, ameerikas ka. Tuleb tagasi küpsema kirjanikuna. ,,Mäeküla piimamees"
jaoks oli probleem Christiane päritolu ja harimatus. Goethe luuletsükkel ,,Rooma eleegiad" räägibki maisest armastusest (tänapäeval eleegia kurvameelne luule). Goethe hilisluulelooming on mõjutatud idamaadest. Seal on talle eeskujuks Byron oma romantilise idamaaliku käsitlusega. Goethe leiab sarnaseid jooni ida ja lääne vahel, toob välja inimestele iseloomulikke omadusi universaalselt. Selle luulekogu inspireerijaks on tal ka üks naisterahvas Marianne. Seal ta mõtiskleb elu üle nagu ,,Faustis". 2. Byron (1788-1824) Byron sündis Londonis, suursugu päritolu perest. Isa poolt lordide perekonnas, emapoolt soti verd (ema oli Soti kuninga James I pojapojatütar). Vanemate abielu oli õnnetu, sest isa oli seikleja ja priiskaja, jahtis naistelt varandust. Ema sündis päras tGeorge'i sündimist Sotimaale Aberdeen'i, üürikorterisse elama. Tema ema on isleoomustatud kui heitliku, õnnetu, tujuka, iseka ja muutuva iseloomuga naisterahvast.
Kõik kommentaarid