Surma saabumine pole ühemomentne: 1. Kliiniline surm- sellele eelneb agoonia ehk surmaheitlus, kus organism mobiliseerib oma viimased jõud. hingamise ja vereringe lakkamine. 5-6 minuti jooksul on võimalik elustada. 2. Bioloogiline surm- pöördumatu. Tekib alguses ajus ja seejärel muudes elundites, sp ongi ajusurm, teeb võimalikuks elundite siirdamise. KOOLNU MUUTUSED Peale bioloogilise surma saabumist ilmnevad: 1. Koolnu külmus ALGOR MORTIS võtab keskkonnaga sama temperatuuri, kuna puudub termoregulatsioon. 2. Koolnukangestus RIGOR MORTIS Lihased kangestuvad, algab paar tundi peale surma näolihastest ja levib ülevalt alla. Esimese ööpäeva lõpuks on kõik lihased kangestunud. Kolmandaks-neljandaks päevaks kangestus kaob. Kangestuse põhjuseks on glükogeeni muutumine piimhappeks ja lihaste elastsuse kadumine ATP toimel. Enneagsetel vastsündinutel ei teki kangestust. 3
21. Mis tagavad normaalse vereringe? Normaalse vereringe tagavad kardiovaskulaarse süsteemi normaalne seisund ja vereringe normaalne regulatsioon. 22. Mis on hüpereemia? Hüpereemia e liigveresus on vere hulga suurenemine elundis või koes. 23. Millised on hüpereemia põhjused? Põhjusteks on suurenenud arteriaalne juurdevool või takistatud vere äravool veenide kaudu. 24. Mis ja milline on venoosne hüpereemia? Venoosne hüpereemia puhul on tegemist vere äravoolu takistusega. Venoosne hüpereemia on sageli krooniline protsess. Tavaliselt kutsub esile kudedes haiguslike muutusi. Elund suureneb, on sinakat tooni ja jahe. Võib olla nii üldine kui ka lokaalne. 25. Millised on venoosse hüpereemia tagajärjed? Tagajärgedeks on tursed, verevalumid, atroofia, rasvdüstroofia, sidekoestumine. 26. Mis ja milline on arteriaalne hüpereemia?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
