Üldlaulupidude
ajalugu
Eesti ülemaaliste laulupidude traditsioonile pani aluse esimene
üldlaulupidu, mis toimus 18.-20. juunil 1869. aastal Tartus. 19.
sajandil oli Eesti Vene impeeriumi provints, kus saksa mõisnikud
valitsesid eestlastest talupoegade üle. Seoses kirjaoskuse levikuga
tõusis ka eestlaste vabadusiha ning enesetõestamisvajadus. Laulupidu oligi neist tunnetest kantud rahvusliku ärkamise
manifestatsiooniks. See oli nii muusikaline kui kultuuripoliitiline
suursündmus, kus kavandati ka eestlaste edaspidise vabadusliikumise
peajooned. Eestlaste ühtekuuluvustunne ja kujutlus paremast tulevikust on seega algusest peale seotud laulupidudega. Eestlased
nimetavad end sageli "laulvaks rahvaks" - see väljend on
üks meie rahvusliku identiteedi väljendusi, mis on eestlasi
ühendanud võitluses rahvusliku iseseisvuse eest nii 20. sajandi
5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-12-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
112 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
toomasko
Õppematerjali autor
Peeti ka ühiseid laulupühi kooride ühislaulmisi Ansekülas (1863), Jõhvis (1865), Simunas (1866), Uulus (1867) jm.(1) Aastail 1879-1910 peeti kuus üldlaulupidu, mis etendasid tähtsat osa rahva kultuurilise ja majandusliku enesemääratlemise teel. Komme korraldada laulupidusid iga viie aasta järel sai alguse Eesti esimesel iseseisvusajal. II maailmasõja ajal laulupidude traditsioon katkes, see taastati 1947. aastal. Alates 1950. aastast toimusid üldlaulupeod jälle iga viie aasta järel. Erandiks kujunes 1969. aasta, mil tähistati juubeli üldlaulupeoga 100 aasta möödumist esimesest üldlaulupeost. XXII üldlaulupeoga, mis toimus Tallinnas 1994. aastal, viidi üldlaulupidude viie-aastane tsükkel lähtuvaks esimese üldlaulupeo aastast. (1) Eestit valitsenud võõrvõimud on üritanud laulupidusid oma huvides kasutada. Tsaariajal sunniti eestlasi korraldama "tänulaulupidusid" ja Nõukogude ülemvõim sidus laulupeod punaste tähtpäevadega
Üldlaulupidu Referaat Koostaja: Maigrit Mägi, WE-1 Juhendaja: Taive Särg Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................. Mida kujutab endast üldlaulupidu?............................................................................................ Ajalugu...................................................................................................................................... Milliste sõnadega meenutatakse laulupidu?.............................................................................. Pilte laulupeoga seotud melust................................................................................................. Kasutatud kirjandus................................................................................................................... Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärgiks on anda võimali
osalemist peol. Samas peab igal külakooril olema põhimõtteline võimalus peost osa saada. See saavutatakse repertuaari valikuga ning igale kooriliigile võimalusega ennast näidata. 9 Võõrvõimud Eestit valitsenud võõrvõimud on üritanud laulupidusid oma huvides kasutada. Tsaariajal sunniti eestlasi korraldama "tänulaulupidusid" ja Nõukogude ülemvõim sidus laulupeod punaste tähtpäevadega. Võõraid pealesunnitud propagandalaule laulsid eestlased ikka üksnes selleks, et säiliks võimalus oma laulude esitamiseks. Eredaks näiteks eestlastele armsatest lauludest on Gustav Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile, mis kujunes okupatsiooniaastatel eestlaste jaoks mitteametlikuks hümniks iga laulupeo lõpus kandis ühendkoor laulu ette hardalt püsti seisva kuulajaskonna ees. Lauljatest, pillimängijatest,
sajandi esimesel poolel (Kanepis, Põlvas, Laiusel, Tormas, Põltsamaal jm). Peeti ka ühiseid laulupühi kooride ühislaulmisi Ansekülas (1863), Jõhvis (1865), Simunas (1866), Uulus (1867) jm. Üldlaulupidude traditsiooni toel sündis Eestis 1988. aastal laulev revolutsioon, kui mitusada tuhat inimest kogunes lauluväljakule esitama poliitilisi nõudmisi ja kuulama isamaalisi laule. Kus toimusid esimesed üldlaulupeod? I üldlaulupidu toimus 1869. aastal Tartus. Esimesed seitse pidu toimusid Tsaari-Venemaa koosseisus ning kuni VI üldlaulupeoni olid peod seotud mõne keiserliku tähtpäevaga. Peo korraldamise olid enda peale võtnud eesti laulu- ja mänguseltsid. I, II, IV ja V üldlaulupidu toimusid Tartus ning pärast V laulupidu on kõik üldlaulupeod toimunud Tallinnas. Ilmasõdade vahelisel ajal toimus 4 üldlaulupidu. 1923. aasta
II maailmasõja järel taastus laulupeotraditsioon 1947. aastal. Alates 1950. aastast toimusid üldlaulupeod jälle iga viie aasta järel. Erandiks kujunes 1969. aasta, mil tähistati juubeliüldlaulupeoga 100 aasta möödumist esimesest üldlaulupeost. Viimane, XXIII üldlaulupidu toimus Tallinnas 3. ja 4. juulil 1999.a. Võõrad võimud on üritanud kasutada laulupidusid oma huvides. Tsaariajal sunniti korraldama "tänulaulupidusid" ja Nõukogude ülemvõim sidus laulupeod punaste tähtpäevadega. Võõraid pealesunnitud propagandalaule laulsid eestlased ikka üksnes selleks, et säiliks võimalus oma laulude esitamiseks. Eredaks näiteks on Gustav Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm" (tekst Lydia Koidula), mis kujunes okupatsiooniaastatel eestlaste jaoks mitteametlikuks hümniks, mida iga laulupeo lõpus kandis ühendkoor ette hardalt püsti seisva kuulajaskonna ees. Lauljatest/mängijatest, dirigentidest ning heliloojatest eesotsas Gustav
Tallinna Laagna gümnaasium Sõjaeelsed üldlaulupeod Referaat Katrin Zaitseva 12 .klass Tallinn 2014 Sissejuhatus Meid kui eestlasi võib julgelt nimetada laulurahavaks, sest kuskil maailmas ei eksiteeri selliseid laulupidusid nagu siin meie väikeses Eestis. Eesti ülemaaliste laulupidude traditsioonile pani aluse esimene üldlaulupidu, mis toimus 18.-20. juunil 1869. aastal Tartus. 19.sajandil oli Eesti Vene impeeriumi provints, kus saksa mõisnikud valitsesid eestlastest talupoegade üle. Seoses kirjaoskuse levikuga tõusis ka eestlaste vabadusiha ning enesetõestamisvajadus. Laulupidu oligi neist tunnetest kantud rahvusliku ärkamise manifestatsiooniks. See oli nii muusikaline kui kultuuripoliitiline suursündmus, kus kavandati ka eestlaste edaspidise vabadusliikumise peajooned. Eestlaste ühtekuuluvustunne ja kujutlus paremast tulevikust on seega algusest peale seotud laulupidudega.
Tallinna Laagna Gümnaasium ESIMESED LAULUPEOD KUNI SÕJANI Referaat Koostaja: Anton Adoson 12. klass Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Esimene üldlaulupidu ..........................................................................................................................4 Teine üldlaulupidu................................................................................................................................5 Kolmas üldlaulupidu............................................................................................................................6 Neljas üldlaulupidu..............................................................................................................................7 Viies üldl
Laulupeo mõiste ja ajalugu Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, kus esinevad laulukoorid ja orkestrid. Laulupidude traditsioon on saanud alguse 19. sajandi teisest poolest ning sümboliseerib rahva ühtekuuluvust. Koorilaule hakati laulma Eestis baltisakslaste eeskujul. Tänu sellele hakkas toimuma palju ühislaulmisi, alates 1855. aastast Põlvas. Hakati koonduma erinevatesse seltsidesse, esimesteks olid Revalia, Estonia ning Vanemuine. Laulupeod hakkasid toimuma, sest ihaldati vabadust, algas rahvuse ärkamisaeg ja vene võõrvõim oli inimestele vastumeelne. Esimene Eesti üldlaulupidu toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus, mille idee algataja, peamine elluviija ning üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen, teiseks üldjuhiks oli Aleksander Kunileid. Laulupeo korraldamiseks taotleti luba Balti kindralkubernerilt, et pidada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid