Üldkeemia (0)

SISSEJUHATUS 
BBC CHEMISTRY – A VOLATILE HISTORY – DISCOVERING THE ELEMENTS
  
1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimenti.
Uriinist saab toota fosforit. Uriin tuleb jätta paariks päevaks seisma ning seejärel 
kuumutada. Kuumutamisel tekkiv aur tuleb suunata läbi vee. Selle tulemusena tekib valge 
vahane aine, mis  helendab  pimedas.
2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit.
Vesiniku avastajaks ( 1766 ) loetakse inglise füüsik ja  keemik Henry Cavendishi, kes isoleeris
metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda 
põhjalikult. Elavhõbeda ja happe segus tekkisid väikesed gaasimullid, mille koostist ei 
õnnestunud tal samastada ühegi tuntud gaasiga. Kuigi ta ekslikult  arvas , et  vesinik on 
elavhõbeda (mitte happe) koostisosa , suutis ta selle omadusi hästi kirjeldada.
2Na + 2H O —> H  + 2Na+ + 2OH–
2
2
3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks?  
Kaasaegse keemia isaks peetakse  Antoine  Lavoisieri, kes uuris põlemisreaktsioone, 
kasutades  hermeetiliselt  suletavaid nõusid ning kaaludes reaktsiooni lähteained ja  saadused . 
Nende abil näitas ta, et põlemine on ühinemine hapnikuga.
 
4. Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud ( iseloomustage  neid)? 
Keemia on teadus ainetest ja nende muundumisprotsessidest, mille käigus ühed ained 
muunduvad teisteks keemiliste sidemete ümberjaotumise ning elektronkatete 
ümberformeerumise tõttu.
Keemia harud: 
Füüsikaline keemia – keemia üldised põhialused.  
Orgaaniline keemia – süsinikuühendite reaktsioonid ja omadused.  
Anorgaaniline keemia – kõigi ülejäänud elementide ühendite reaktsioonid ja omadused. 
Analüütiline keemia – objektide keemilise koostise määramine. 
Biokeemia – bioloogiliselt oluliste ainete, protsesside ja reaktsioonide uurimine.  
Teoreetiline keemia – ainete struktuuri ja omaduste uurimine matemaatiliste mudelite kaudu.
Keemiainseneriteadus – tööstuslike keemiliste protsesside uurimine. 
5. Keemia makroskoopiline ja mikroskoopiline tase (näited). 
Mikroskoopiline tase: aatomite vaheliste sidemete muutumine jms. 
2Mg(t) + O2(g)   2
 MgO(t)       
Makroskoopiline tase: toimuvad silmaga nähtavad või siis mõnel muul viisil jälgitavad 
muutused. 
Keemik reeglina mõtleb mikroskoopilisel tasemel, s.t kuidas sidemed tekivad, katkevad jne. 
Eksperimenti tehakse reeglina makroskoopilisel tasemel.  
Mõlemal tasemel toimuvaid protsesse kirjeldatakse keemiliste ja matemaatiliste valemite 
abil. 
6. Selgitage, millest koosneb teaduslik meetod. 
Teaduslik meetod algab andmete kogumisega. Pärast seda otsitakse andmekogumitest 
seoseid . Järgnevalt formuleeritakse hüpotees(id) ning kontrollitakse eksperimentaalselt. 
Seejärel formuleeritakse teooria. Teooriad võivad olla nii  kvalitatiivsed kui ka 
kvantitatiivsed . Teooriaks võib olla ka mudel.
 
7. Aatomi ehitus. Aatomi ehituse seosed perioodilisustabeliga.
Aatom  koosneb tuumast ning tuuma ümber olevast  elektronkattest. Tuumas paiknevad 
positiivse laenguga  prootonid ning null-laenguga  neutronid . Elektonid on negatiivse 
laenguga. 
Elemendid on perioodilisustabelisse järjestatud prootonite/elektronide arvu järgi.