Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Üldise taimekasvatuse kogu materjal (5)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks mullad väsivad?
  • Milline on mõju mullale?

Lõik failist


Mullaharimine



MULLAHARIMISE PÕHISUUNAD
Mullaharimise senisest ulatuslikum diferentseerimine vastavalt konkreetsetele tingimustele - kasvatatavale kultuuride umbrohtumusele, reljeefile, põldude kultuuristatusele, ilmastikutingimustele jne.
Mullaharimise minimeerimine , mille eesmärgiks on harimise intensiivsuse piiramise teel vähendada muldade liigset tallamist (tihendamist), struktuuri lõhkumist ja huumuse lagundamist ning alandada harimiskulusid. Eriti oluline on see suhteliselt harimisõrnadel, erosiooniohtlikel ja kerge lõimisega huumusvaestel muldadel
Künnikihi süvendamine (!) mitmesuguste sügav-harimisvõtetega. Künnialuse kihi mullafüüsikaliste jt. mulla omaduste parandamine
Mullaviljakuse kvaliteedi parandamine
Tööviljakuse tõstmine (kompleksagregaatide rakendamine, jne)
Mullaharimissüsteem
Mullaharimissüsteem on maaviljelussüsteemi olulisi komponente.
Ta peab kindlustama soodsa kasvukeskkonna mulla omaduste ja selles kulgevate re˛iimide mõjutamise kaudu.
Mullaharimissüsteem on mõjus kui iga kasutatav tehnoloogiline võte kindlustab eelnevate tulemuslikust ja järgnevate efektiivsust .
Mullaharimise tehnoloogia ei ole dogma , vaid keskkonnatingimusi ja viljeldava
Vasakule Paremale
Üldise taimekasvatuse kogu materjal #1 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #2 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #3 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #4 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #5 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #6 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #7 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #8 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #9 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #10 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #11 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #12 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #13 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #14 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #15 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #16 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #17 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #18 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #19 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #20 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #21 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #22 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #23 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #24 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #25 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #26 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #27 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #28 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #29 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #30 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #31 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #32 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #33 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #34 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #35 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #36 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #37 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #38 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #39 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #40 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #41 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #42 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #43 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #44 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #45 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #46 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #47 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #48 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #49 Üldise taimekasvatuse kogu materjal #50
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 50 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 239 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor piret443 Õppematerjali autor
kõik vajalik materjal aineks taimekasvatus

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
34
doc

Maaviljeluse konspekt

(ja hakkab jälle otsast peale, suletud ring) Bio- ja ökosüsteemid on avatud (bioloogiline süsteem, mis vahetab ümbritseva keskkonnaga nii energiat kui ainet). Agroökosüsteemi iseloomustab: 1) Selle suur avatus ­ saagi eemaldamine, väetamine 2) Iseregulatsiooni nõrkus ­ põllukooslust mõjutatakse agrotehnika valdkonda kuuluvate tehnoloogiliste võtetega 3) Süsteemsus ­ viljelustehnoloogia üksikvõtete elimineerimine, muutmine võib mõjutada kogu tehnoloogilise kompleksi efektiivsust Põllumaad on Eestis 1 100 000 ha, millest haritakse 70-75%. 17 vallas on mulla boniteet alla 31 hp. Põllumaa pind (ha) inimese kohta igal aastal väheneb. Ratsionaalne maaviljelussüsteem: 1) Tavasüsteem ­ põllumajanduslik tootmisviis mida iseloomustab rohke ostutoodete (näiteks pestitsiidid, väetised) ja muude tehnoloogiate (näiteks spetsiifilised aretusvõtted) kasutamine, mille

Põllumajanduse alused
thumbnail
36
doc

Taimekasvatuse eksami kordamisküsimused

Taimekasvatuse areng ja lähitulevik, taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid Taimi hakati kasvatama juba kiviajal. Taimekasvatus sai alguse subtroopilises kliimavöötmes. Vanemad taimekasvatuse piirkonnad olid Hiina, India , Iraan , Süüria ja Mehhiko ning Peruu. Kesk-Aasias ja Taga-Kaukaasias. sai taimekasvatus alguse 7-6 tuhat aastat e.m.a., Volga- ja Kubanimaal 4-3 tuhat aastat e.m.a. Igas piirkonnas oli juhtivaks kultuuriks erinev kultuur: · Kaug-Idas - riis · Lähis-Idas ja Kesk-Aasias - nisu ja oder, · Aafrikas - sorgo · Ameerikas ­ mais 1. Põldkatsete meetod - uuritakse sordi, külvise kvaliteedi, külviaja, külviviisi jms. mõju saagile ja selle kvaliteedile Põldkatsete puuduseks on töömahukus ja kordumatus täpselt samasuguste tingimuste puudumise tõttu 2

Taimekasvatus
thumbnail
72
docx

Maaviljeluse konspekt eksamiks

Huumusbilanss = huumuse lisandumine – huumuse kulu Eestis negatiivne. Reguleerimise võimalused:  Kompost  Sõnnik  Põhk  Jõemuda  Digestaat 49. C:N suhe, mõju orgaanilise aine lagunemisele ja lämmastikumajandusele. Kui orgaanilises aines on vähe lämmastikku, siis kasutavad mikroorganismid elutegevuseks mulla lämmastikku. Kui C:N suhe orgaanilises aines on alla 35-40:1, siis mikroorganismid saavad sealt piisavalt lämmastikku. Kitsa C:N suhtega materjal omab isegi suuremat potentsiaali denitrifikatsiooni suurendamiseks. Kergestilaguneva orgaanilise C ja kõrge N-sisaldusega sõnnik suurendab oluliselt denitrifikatsioonimäära. Kui mullas on rohkesti kergestilagunevat süsinikurikast materjali võrreldes mineraalse lämmastikuga, siis on stimuleeritud süsinikuühendeid lagundavate mikroorganismide kasv ja mineraalse lämmastiku kasutamine nende poolt biomassi tootmiseks. •Mulla algse või

Põllumajandus
thumbnail
20
docx

Taimekasvatuse üldkursus

Kordamisküsimused õppeaines PK.0541TAIMEKASVATUSE ÜLDKURSUS 1. Taimekasvatuse areng ja lähitulevik, taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid Taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid 1. Põldkatsete meetod - uuritakse sordi, külvise kvaliteedi, külviaja, külviviisi jms. mõju saagile ja selle kvaliteedile · Põldkatsete puuduseks on töömahukus ja kordumatus täpselt samasuguste tingimuste puudumisetõttu 2. Nõukatsete meetod - taimi kasvatatakse vegetatsiooninõudes, mis asuvad reguleeritavates

Taimekasvatus
thumbnail
6
pdf

Taimekasvatuse arvestuse materjalid

PÕLLUMEHE AASTARING Ülevaade teraviljakasvatusest  Orgaanilised väetised: 1.vedelsõnnik ehk läga 2.poolvedel sõnnik 3.tahke sõnnik 4.teised- saepuru, põhk, turvas  Kündmne Täidetakse kolme tehnoloogilist ülesannet: 1.Mulla pööramine 2.Murendamine- kobestamine 3.Väiksemas ulatuses segamine  Kõrre koorimine,randaalimine Mulla pindmise kihi 7-12cm pööramine, murendamine, kobestamine, segamine ja umbrohujuurte ning võsundite läbilõikamine Randaalimine- lõigatakse juured mitmeks, taim lõpuks sureb  Kultiveerimine Ülesandeks on mulla pindmise kihi kobestamine, segamine, umbrohtude hävitamine  Äestamine Pindmise kihi 3-4cm paremaks tegemine  Rullimine Mullapinna tihendamine, mulla ja seemnete vahelise kontakti parandamine  Põllu kaanetamine Põllul olevad veekapillaarid suletakse, et niiskus välja ei lähek

Põllumajandus taimed
thumbnail
16
docx

Taimekaitsetööde plaan

· Viiviskülv ­ umbrohtude tõrjeks. Teatud kultuure võib külvata pisut hiljem, et häviksid vahepeal tärganud umbrohud. Selleks haritakse põldu võimalikult vara ning jäetakse paariks nädalaks seisma. Seejärel haritakse mulda 2-3 cm sügavuselt ning külvatakse. · Mustkesa ­ aitab hävitada nii mitmeaastaseid kui ka lühiealisi seemneumbrohte. Hävitatakse just madalama juurekavaga umbrohte (nt. orashein). Võib harida kas kevadest kesksuveni või kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Ei ole soovitatav, kuna huumusvaru väheneb väga kiiresti. 10 6. Keemilise tõrje tabel 6.1. Kartul Tehtava Tõrjutavad Prepara Kg või l Tõrje aeg Märkusi d tööd objektid adid ja hind/ ha kulunor maksum mid us Umbroh Lühiealiste Sencor 55/kg Enne tärkamist Ei tohiks

Taimekahjustajad ja nende tõrje
thumbnail
10
docx

Taimekasvatuse üldkursus.

Arengumaades tasakaalustatud väetised. Lisaks N-le veel P ja K *Kaubanduslike kultuuride kasv. börsikultuurid: mais, riis , nisu. Soja, suhkruroog, puuvill jt. *Biokütus- uus turg: biodiisel, biogaas,bioetanool jms. *Väetiste tööstus. Väetistes kasutatavate toiteelementide kasutamine tööstuses ( ammooniumsalpeeter) Teraviljakasvatuse tähtsus: *peamine toiduaine- soodne valgu ja tärklise suhe 1:7 inimesele füsioloogiliselt parim. *konsentreeritud toit loomadele- söödaks kogu taime maapealne osa. Põhk- koresööt, allapanu *tööstuse tooraine- Tärklis, piiritus, õlu. Põhk-katte ja pakkematerjal, paber Strateegiline tooraine- enamik arenend riike suudavad end ise teraviljaga varustada , erandiks jaapan kes impordib 70% teraviljast Teraviljade vili Üheseemneline sulgvili, botaaniliselt teris. Terise osad: viljakest, seemnekest , aleuroonkiht, idu , endosperm. Keemiline koostis: valk, tärklis, kiud, tuhk, rasv, suhkur.

Teraviljakasvatus
thumbnail
18
docx

Agronoomia

Kasutus aastatel tuleks taimik koristada siis kui see on kõige väärtuslikum. Koristada tuleks õitsemise eel, sest siis sisaldab põldhein kõige rohkem proteiini ja on vähem toorkiudu sisaldav. Kui põldhein niita enne õitsemist, siis see soodustab hädala kasvu ja taimede püsivust rohukamaras. Varajane punane ristik AAS REBASESABA Ohtetuluste on niidu tüübiline ei sobi karjamaale... Noores arengufaasis saab kesmise söödaväärtusega sööda.. ei kogu mulda toitaineid, toitainete rikas, ei külmu ära, Saak võib olla küll suur aga pidev niitmine vähendab saagikust.. . maa aluseid võsundeid hoidab pidev tugev juurevõrgustik.. AASNURMIKAS- võsundiline muru ja söödasort. Teise karjatamise ringi ajal on kõige suurem kogus rohtu. Sügise poole rohu kasv aeglustub. Hea oleks kui iga karjatamise ringi järgi teha hein. Vähemalt kaks korda peab niitma. Minimaalselt oleks vaja niita kaks korda suve jooksul

Agronoomia




Kommentaarid (5)

koit.parn profiilipilt
Koit Pärn: õpin ise ka põllumajandust, tahaks kuskilt saada neid maaülikooli konspekte, mida sealsed õpilased saavad kooli poolt. kui keegi teab, kust oleks võimalik saada, siis andku teada
18:30 12-10-2010
elis12 profiilipilt
elis12: Ei olnud see materjal, mida arvasin olevat.
15:10 08-01-2011
deodorajosephamaria profiilipilt
deodorajosephamaria: aitas kindalsti, jäin rahule
11:49 13-11-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun