Üldine usundilugu Ei toimu 25.09 ja 16.10 lõpp 18.12 2013, eksam 08ja 15.01 2014 jne [email protected]. Lugema peaks. C Partridge "maailma usundid"- v.a osa II; Tarmo Kulmar "üldine usundilugu. Religiooniteaduste põhimõisted.maailmausundid.seletussõnastik Mis on religion/usund? · Religion on üldnimetus, konstruktsioon Din( islam) Dharma(India usundid) · Peegeldab inimeste uskumusi maailma üldise korralduse kohta · Maailmamõiste/- mõtestamise süsteem Religiooni defineerimine · Funktsiooni kaudud - selgitada /põhjendada umber toimuvat. Psühholoogiline, ühiskondlik jne. Funktsioon
kuu aastas Hiduis 900 mln Üks lõpmatu Sanatana Hing taaskehastub 84 000 x hinge Kujunes Veedad- India Tempel m ülim olend, dharma seisund surmahetkel mõjutab veedaõpetus usundi vanim India kellel on mitu lõplik tõde; järgmist kehastumist e baasil; kirjalik mälestis; erinevate Lõuna- identiteeti iidne usund moka ümbersünnist vabanemine; rõhutab sisaldavad loitse, hindu Aasia on võimalik vaid siis, kui reinkarnatsi palveid, laule jumalate avataarad e Brahman mõistetakse, et brahman ja aatman ooni ja kujud, jumala vaim on üks ja sama sellest Pühad teksid: kellele
Rõhutavad kõikide inimeste võrdsust, sikhismi templites gurdvara'des jagatakse sadadele tuhandetele puudustkannatajatele tasuta toitu Sikhide pühakirjade hulgas on nii hinduistlikud kui ka muhameedlikud pühakirjad Sikhi mehe peakatteks on turban selle kandmine on religioosne ja normaalne tegevus Olulisel kohal õpetus, et välised kombed ei ole olulised Sikhid väidavad, et jumalat ei saa määratleda mitte ükski usund, k.a sikhism Neile on guru e õpetaja - jumal Tuleb olla alandlik ja teenida Kõik tööd on võrdsed Mehed ja naised on võrdsed Lipul on kaks mõõka ja ring Kõik sikhi mehed kannavad 5 usumärki: kesha (juukseid ei lõigata), khankha (kamm millega juukseid koos hoitakse), kara (raudkäevõru), kirpan (väike mõõk või pistoda), khattsa (põlvpüksid), Pühendunud sikhid moodustavad khalsa e vennaskonna
Rõhutavad kõikide inimeste võrdsust, sikhismi templites gurdvara'des jagatakse sadadele tuhandetele puudustkannatajatele tasuta toitu Sikhide pühakirjade hulgas on nii hinduistlikud kui ka muhameedlikud pühakirjad Sikhi mehe peakatteks on turban selle kandmine on religioosne ja normaalne tegevus Olulisel kohal õpetus, et välised kombed ei ole olulised Sikhid väidavad, et jumalat ei saa määratleda mitte ükski usund, k.a sikhism Neile on guru e õpetaja - jumal Tuleb olla alandlik ja teenida Kõik tööd on võrdsed Mehed ja naised on võrdsed Lipul on kaks mõõka ja ring Kõik sikhi mehed kannavad 5 usumärki: kesha (juukseid ei lõigata), khankha (kamm millega juukseid koos hoitakse), kara (raudkäevõru), kirpan (väike mõõk või pistoda), khattsa (põlvpüksid), Pühendunud sikhid moodustavad khalsa e vennaskonna
Umbes 3000 1500 ekr eksisteeris Induse jõe orus Harappa ehk Induse põlluharijate linnakultuur, mille asukad olid ilmselt draviidid. Sealsed tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohenjo Daro. Umbes 1500 ekr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarjalased, kelle usundit nimetatakse veeda usundiks. See oli hinduismi varajane faas. Varajasel hinduismil on kaks põhifaasi. 1) Varajane faas. Veeda usund kui polüteistlik ohverdamisreligioon, mille taotlus oli saavutada õnne eelkõige maapealses elus. 2) Teine faas. Brahmanism kui preestritekeskne ohverdamisreligioon. Preestriteks olid braahmanid. Eesmärk oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli veel väike. Hinduismi pühad raamatud on veedad (veeda = teadmine). Preestrid (braahmanid) säilitasid neid algperioodil suulise pärimusena
ÜLDINE USUNDILUGU Õppejõud Ringo Ringvee 11. sept 2007 C. Partridge ,,Maailma usundid" T. Kulmar ,,Üldine usundilugu: religiooniteaduse põhimõisted. Maailmausundid. Seletussõnastik" Rudolf Bultmann arvas, et usundeid tuleb uurida demütologiseerimise teel. Usundeid uuris 3. saj ema Euhemeros, kes leidis, et jumalad on jumalikustatud kuningad. Euhemistlikud religiooniteooriad: Ed.B.Taylor animism: unenägudes hing liigub inimekehast välja; S.Freud, Erich von Däniken jumalad on tulnukad, tulnud muudest universumitest maa peale; Plutarchos religiooni algus on inimlikus hirmus.
Üldine usundilugu KRISTLUS · Naatsareti Jeesus (~7-4 e.m.a 30 m.a.j.) · Tagakiusamine (Nero 64, Decius 249-251) · Constantinus Suur ususallivus (313) · 342-346 mitte-kristlike tavade keelustamine · 416 - riigi teenistujateks ainult kristlased · 1054 kirikulõhe Kristlus ehk ristiusk: monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon. Kristlus on valitsevaks regiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas.
Sheet1 12 jüngrit / apostlit Aabrahamlikud usundid Adonai ahimsa, ahinsa alkeemia anatman/anatta artha avataara Bar mitsva Bat mitsva Bhagavadgita bhikku/bhiksu bodhisattva braahman Brit mila Buddha Budistlik kesktee dao Daodejing Dhamma/Dharma dhyana Diasporaa digambara Diwali dukkha/duhkha dzina Eksodus Esseenid euharistia Fetis hadz Halaha halal haram haredim Hasem haskala Page 1 Sheet1 hassiid hinajaana Huppa Indiapärased usundid Izanagi jamantaka jarmulke Jesiva JHWH Jom-Kippur kabala kaliif kama kami kamidana karma kasrut khanda kippa konfutsianism kosser kotel Krisna Kvaasireligioon läänemüür Lao Zi Mahabharata Mahadeva mahajaana Mahavira Menora messias mezuza Midras MIsna Mitsvo mohel/moel moksa Page 2 Sheet1 monism monoteism Mosee nirvaana njingma nutumüür ordinatsioon Paabeli vangipõlv paasapüha pagood pesah
Kõik kommentaarid